-... Óskende kim bolasyn?

- Men óskende dәriger bolamyn. Anamdy emdeymin. Balalardy emdeymin. Jәne dipiktolo (defektolog degeni) bolamyn.

- Defektolog? Ol kim? Ony qaydan bilesin?

- Mening anam sonday. Ol adamdargha kómektesedi...

Búl – kishkentay Dimashtyng armany. Ol oiy túnyq, armany asqaq bala. Óskende dәriger bolamyn, ózim siyaqty dertke shaldyqqan balalardy emdeymin dep aldyna maqsat ta qoyghan. Dәriger men múghalimning aitqanyn qalt jibermey tyndap, jattyghularyn aina-qatesiz oryndaugha tyrysady. Eger densaulyghy qalypqa kelse, aldaghy jyly mektepke barady dep ýmittenedi tәrbiyeshileri. Sebebi azdap tilining mýkistigi men fizikalyq mýmkindikterindegi shekteuleri bolmasa, oi-órisi, tanym-týisigi jaqsy damyghan.

Býgingi tanda elimizde erekshe bilim alu qajettilikteri bar  144 783 bala bar. Olardyng  96 555-i mektep jasynda, al  48228 bala mektepke deyingi jasta eken. Ókinishke qaray, olardyng ýshten biri ghana inkluzivti bilim jýiesimen oqyp jatyr. Yaghni, kәdimgi oqushylarmen qatar, bir synyp, bir partada. Qogham búl ýrdiske endi ýirenip keledi. Áueli "mening balam kemtar balamen bir kabiynette otyruy tiyis emes" dep tulaghan ata-ana da kóp boldy. Sau balasynyng kemtar balany kórip, kónilderin týsirgenderin qalamady. Onday balalardyng arnayy mekemede ózderi bólek oqyghandaryn qúp kórdi. Býginde qoghamdyq pikir, kózqaras ózgere bastaghanyn aitady mamandar. Alayda, kelesi mәseleler sheshimin tappay otyr...

Elimizde sal auruyna shaldyqqan balalar kóp.  Ókinishtisi, olargha arnalghan balabaqsha joqtyng qasy.  Respublika boyynsha tek Astana qalasyndaghy  «Asyl bóbek»  balabaqshasy  tirek-qimyl jýiesi búzylghan balalargha medisinalyq-pedagogikalyq jәne әleumettik-psihologiyalyq kómek kórsetedi. Alty jasar Dinmúhamedti  anasy kýn sayyn osy bóbekjaygha әkeledi.  Tumysynan sal auruyna shaldyqqan bala ýshin búl jer densaulyghyn onaltatyn mekeme ghana emes, kónilin kóterip, ómir sýruge qúlshynysyn arttyratyn ruhani  ortalyq ispetti.

Balabaqsha mamandary  әr balanyng auru týrine  qaray arnayy jattyghu jasatady. Logoped, defektolog, psiholog mamandarmen qatar, mektep baghdarlamasyna beyimdeytin múghalimder júmys isteydi. 3 jyldan beri osy balabaqshagha kelip jýrgen Dinmúhamedting boyynda da uaqyt ótpey ong ózgerister bayqalghan. «Balam qazir әrip tanyp, sanaudy da ýirenip aldy»,- deydi anasy.

Al múnday ortalyq bolmasa, 200-den astam bala qoghamnan alystap ýiinde otyrar edi. Óitkeni, ózdiginen jýre almaytyn balany ary-beri shygharyp, ýzbey em aluyn kez-kelgen ata-ananyng jaghdayy kótere bermeydi. Al damuy tejelgen balany birden mektep partasyna aparyp otyrghyza almaysyz. Oghan úzaq uaqyt beyimdelu kerek. Al beyimdelu ýshin arnayy balabaqshalar taptyrmas oryn.

Alayda elimizdegi 8 mynnan astam mektepting 97-inde  25 myngha juyq oqushy  bilim alady. Búl tenizge tamghan tamshyday ghana. Yaghni, mýmkindigi shekteuli balalardyng 3 payyzy ghana jalpy bilim beretin mektepke barady.

Dimash siyaqty arnauly balabaqshagha baratyn balalar sany da kónil kónshitpeydi. Qazaqstanda 42 arnayy balabaqsha júmys istese, oghan baratyndar sany 13 myngha juyq, al onyng qajettiligine susap otyrghan bóbekter sany elu mynnan astam.

  Bilim barshagha ortaq desek te...

Býginde elimizding barlyq aimaghynda mýmkindigi shekteuli balalardy jalpy bilim beretin mektepterde oqytu ýrdisi endi-endi qolgha alyna bastady.  Inkluziyalyq  bilim beru  mәselesi shet elderde 1970 jyldan bastau alsa, 90-shy jyldargha qaray AQSh pen Europa ózderining bilim beru sayasatyna búl baghdarlamany tolyq engizdi. Bizding el búl ýrdisti 2002 jyldan bastap qolgha ala bastady.  Ókinishke qaray, 2000 jyldardyng basynda pedagogtardyng 80%-y búl jýiege qarsy bolsa, 2007 jyly 49% qoldady. Býgingi tanda búl jýieni pedagogtar qauymy tolyq qoldap, júmys istep jatyr.

Memleket mindettegenimen, mektepter búl mindetti moynyna alugha qúlyqty emes siyaqty. Endi osyny saralayyq. Nege qarsy?  Óitkeni, júmysy kóp. Birinshiden, dayyn maman joq. Ekinshiden, qala mektepterinde onsyz da bala kóp. Eger, qalypty synypqa mýmkindigi shekteuli eki bala qosylsa, olardyng janyna kómekshi-tәrbiyeshi jәne qosylady. Balalardyng kónilin alandatyp, sabaq ótkizu barysyna da kedergi keltiredi. Qolarbadaghy mýgedek bala mektepke kelse, oghan arnayy pandus salu kerek, arnayy dәrethana jasalu qajet. Mektep budjeti ony kótere almaydy.

Inkluzivti bilim beru baghdarlamasy ayasynda ashylghan ortalyqtar bir emes, birneshe әleumettik mәseleni sheship otyr. Qalay desek te, qamkónil bala qatardan qalmauy tiyis.

Zarina Ádilbek

Abai.kz