Hәkim Abaydyng poeziyasy men qoghamdyq qyzmetin ajyratyp qarau mýmkin emes. Óitkeni óleng – óz dәuirining ainasy, aqynnyng tútastay ghúmyrymen sabaqtasyp túratyn qúbylys. Abay el biyleu isine belsene aralasyp, bolystyq qyzmetke birneshe ret saylanghanyn bilemiz. Tolghyraq aitsaq, 1866 jyly jәne 1872-1874 jyldary Kýshik-Tobyqty elining bolysy, 1876-1878 jyldary Qonyr-Kókshe elining bolysy, 1893 jyly Múqyr elining bolysy bolyp saylandy. Aqynnyn: «Bolys boldym mineki, Bar malymdy shyghyndap», – dep bastalatyn óleni sonyng aighaghy. Múnda aqyn bolystyq qyzmetting jaghymdy-jaghymsyz tústaryn, adamnyng san qyrly minezin astarlap jetkizedi.

Hosh, Abaydyng bolys bolghandyghy turaly derekter jeterlik. Endi osyghan terenirek ýnilsek, oily oqyrmangha qyzyqty biraz mәlimetti kóremiz. Mysaly, hәkimning qújattargha qolghan qoly. Abay óz qolyn qanday iske jәne qanday qújattargha qoydy? Búl qújattardyng aqyn ómirimen qanday baylanysy bar? Mine, osynday salmaqty súraqtargha izdenis jasap kórsek...

Abaydyng qol qongyyna qatysty derekterding biri: «Delo ob otkochevke kazachky Kuzenovoy s synom Kuchuk-Tobyktinskoy volostiy», – dep atalatyn iste kezdesedi. Is 1866 jyldyng 31 qazanynda jýrgizilgen. Osy iste Sergiopoli ishki okrugtik prikazyna Abaydyng atynan raport jazylypty. Raporttyng basynda: «Kýshik-Tobyqty bolysynyng upraviytelinen raport», – dep jazylghan da, mynaday mazmúndaghy qatynas qaghaz toltyrylghan: «Bókenshi ruynyng starshinasy A.Alshynbaev týsindirui boyynsha jesir әiel Janys Kýzenova óz úly Qojbaqpen Abaqkereyge ketken. Ol әielding tuystary – Sapaqov», – dep jazghan. Qatynas qaghazdyng ayaghyna: «IY.Kunanbaev», – dep oryssha qol qoyghan. Búl jerde Kýzenovanyng Abaqkereyden óz rulastary arasyna qayta kóship kelui turaly sóz bolyp otyr. Orys kensesine berilgen qazaq әieli Kýzenovanyng aryzyn anyqtau ýshin ony Kýshik-tobyqty elining bolysy (upraviyteli) Abay Qúnanbaevqa jibergen. Abay qaytadan jauap raport jazghan da, astyna qol qoyghan.

Bolys Abaydyng 1876 jyly qoyghan qoly

Abaydyng búdan keyingi ekinshi qoly 1876 jyly Qonyr-Kókshe eline bolys bolghan kezde oryssha jazghan mәlimette kezdesedi. Onda: «Ibr. Kunanbaev», – dep sauatty da súlu týrde qol qoyylady. Al arabsha qoyghan qoly 1876 jyly orys-týrik soghysy kezinde orys әskerlerine at, kólik, ýi, tamaq, aqsha beru turaly jazylghan shaqyru hatta bar.

1875 jyly Abay otyz jasta. Osy jyly Qonyr-Kókshe Tobyqty eline bolystyng upraviyteli bolyp saylanghan. Abaydyng qolymen oblystyq basqarmagha ózi basqaryp otyrghan bolystyng jay-kýiin bayandaytyn statistikalyq mәlimetter jiberilip otyrypty. Oqyp otyrghanda sol zamannyng ózin kórgendey әser beredi: «1876 jyldyng ayaghynda bolysta 4163 erkek, 3393 әiel boldy. Qystaytyn jerler sany – 1004, onyng 469 jylqy, kirpishten qalanghan qystaularda, 535-i kiyiz ýide qystaydy. Bolysta 900 týie, 4500 jylqy, 1350 iri qara mal, 30150 qoy eshki boldy...», - dep jaza kelip, odan qansha tól alyndy, qysta ólgeni, tamaq ýshin paydalanghany t.b kórsetiledi de, bolystaghy egin sharuashylyghynyng jayyn bayandaydy: «19 shanyraq egin sharuashylyghymen shúghyldandy. Suarylatyn egindik jerge qara biday men biday 20 qap, tary men súly 8 qap sebilip, odan 13 qap qara biday men biday, 24 qap súlu ónimi alyndy. Suaru jýiesi Múqyr, Taqyr ózenderine salyndy, bir su tiyirmen boldy. Búl bolystyng adamdary ózderine kerekti 2104 qap astyqty Semeyden satyp aldy». Búl mәlimetterdi óz qolymen jazyp otyrghan Abay elding әleumettik-ekonomikalyq hal-jayyn: mal, egin sharuashylyghyn, elding әli de jartylay kóshpeli, jartylay otyryqshy kýide qalyp otyrghanyn tereng sezindi.

Búrynyraqta qazaq saharasynda dala zany ýstemdik qúrdy. Mysaly, «Qasym hannyng qasqa joly», «Esim hannyng eski joly», «Tәuke hannyng «Jeti jarghysy» degen qazaq halqynyng handyq dәuirindegi әdet-ghúryptyq zang erejelerin bilemiz. Sol sekildi 1885 jyldary Qaramola sezinde Abay qazaq elining әdet-saltyn jete zerttey otyryp, zang erejelerin jasaugha belsene qatysady. Abay sezde tóbe by saylanyp, oghan zang erejesin jasau tapsyrylghan bolatyn. Atalghan zang ereje 1886 jyly general-gubernatordyng búiryghymen Qazan qalasynda basylyp shyghady. Kirispe bóliminde: «Semipalat oblysynyng bes duanynyng barsha halqynyng saylanmysh adamdarynyng 1885 jylynda may aiynda Shar boyynda Qaramola sezinde jasalmysh erejeler», – dep jazylghan. 74 baptan túratyn Erejeni talqylap, qol qoyyp, bekitkenderding ishinde Semey oblysynan Ibrahim Qúnanbaev, Júmaqan Jarqynbaev, Aytqazy Jeksenayúly, Sýiindik Shaqabayúly bar. Ghúlama aqynnyng basshylyghymen jasalghan búl erejede adamnyng bostandyghy, qoghamdy demokratiyalyq baghytqa jeteleui erekshe kózge týsedi. Bekitilgen búl zandy qazaq elinde jýzege asyru isine de Abay sýbeli ýles qosqan.

Abaydyng qoltanbasy turaly taghy bir derek 1896 jyly aqynnyng óz úly Maghauiyagha jazghan hatynda bar. Búl hatty semeylik ghalym Amantay Isin Abay muzeyining siyrek qorynan tauyp alghan-dy. Hat turaly maqala «Sýiinshi!» degen aidarmen kezinde «Abay» jurnalynda jariyalanghan edi (1997, №4). Semeyden qyrdaghy Maghauiyagha joldanghan hattyng ózgeshe qúndy bolatyny – Abay ony óz qolymen qadymsha qarpimen jazghanynda. Hattyng qazaqsha mazmúny tómendegidey:

«Dúghay sәlem ghizatlu uә hәm hýrmatlu Maghashqa jetip maghlúm bolsyn-ki. Ýy ishine menen dúghay sәlem. Álgi maldy Bәkennen aidatyp jiber... Aqylbay birge kelsin. Múndaghy ister jaqsy jýrip jatyr. Shahkәrimge hәm sәlem aityndar, ol da kelsin.

Oy jýgirtip qarashy Maghash bala,

San degening toghyz-aq; birden sana.

Nóldi ertpese búlar da qysyraydy,

Edinisa syfat dep bil tek qana.

Kóp bilgenge kóp nadan bolady qas,

Maujud penen mansuhty ol aiyrmas.

Bәieterek te kýndeydi kólenkesin,

Bayqap túrsang osy júrt soghan úqsas.

Ýshbu sózdi zeyin qoyyp oqy hәm solay iste, shyraghym. Amandyqta aghanyz Abay. Semey 1896 jyldyng ...»

Búl ólenning ózi Abaydyng payym, tolgham ózgerisi, aqynnyng (әkesinin) óz ruhany tirekterin izdeui siyaqty, úly Maghauiyagha degen ystyq sezimin, senimin aighaqtaydy. Onyng Maghauiyagha: «Ýshbu sózdi zeyin qoyyp oqy hәm solay iste, shyraghym», – degen sózinen ystyq jýrekti әkening erekshe meyirimin angharamyz. Hat turaly A.Isin bylay dep pikir jazghan: «Jýz jyl ótip, júrtshylyqqa jana tanys bolyp otyrghan Abay haty – halqymyz ýshin bagha jetpes mәdeny múra. Abay múraty, Abay armany, Abay óleni, Abay meyirimi – bәri de osynda, bәri bar, joghy menmúndalap, ýni estilip, týsi kórinip, iysi júparlanyp túr. Hattaghy Shәkәrim, Aqylbay, Maghauiya syndy tarihy túlghalardyng da ómir belesteri osy at arqyly tanylady» («Abay» №4, 974-bet).

Týiin: Jogharydaghy derekterge sýiensek, Abay el basqaru isine 20-21 jasynan bastap-aq qatyssa kerek. Ákesi Qúnanbay medresedegi oquyn ayaqtatpay, 14-15 jasar Abaydy elge qaytaryp alyp, el basqaru júmysyna baulyghanda, osy maqsatty kózdegeni anyq. Áke tәrbiyesinde 4-5 jyl jýrgen Abay sol 20-21 jas shamasynda-aq Kýshik-Tobyqty eline bolys bolghan. Odan keyin aqyn el arasynda jýrip әleumettik, sayasy mәselelerdi sheshude әbden shyndalady. Qyryqtan asqan shaghynda Europa men Shyghys mәdeniyetin jan-jaqty zerdelep, jiti tanysqan Abay kózi ashyq, kókiregi oyau halyq qamyn oilaytyn túlghagha ainaldy. Qazaqty aghartu jolynda tynbay enbek etken hәkimning dara joly býgingi jas úrpaqqa ýlgi. Alty alashqa, tipti adamzat balasyna parasat biyiginen ýn qatyp, aqyl aitqan Abaydyng әrbir isi – qay zamanda da manyzyn joymaq emes. Onyng óleni últymyz ýshin qanday kasiyetti bolsa, qoghamdaghy qyzmeti de sonday dengeyde nasihattaluy zandylyq. Endeshe, «Mynmen jalghyz alysqan» sóz zergerining san qatparly ghúmyryn aqylgha salyp, tarazylap, bolashaqqa úrpaqqa saf taza kýiinde jetkizu – bizding ainymas boryshymyz.

Birjan Ahmer, Abaydyng «Jiydebay-Bórili» memlekettik qoryq-muzeyining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz