Senbi, 23 Qarasha 2024
Internet konferensiya 4547 9 pikir 8 Aqpan, 2018 saghat 09:42

Internet-konferensiya: Orazaly Sәbden (jauaptar)

(Jalghasy. Basy myna siltemede)

Zara S. 2018-02-04 18:51:40

Orazaly Sabdenovich, sәlemetsiz be? Abaydyng qara sózderine qatysty jәne ózge ghylymy júmystarynyzdy oqydym. Ýlken ruhany әserde boldym. Siz elding qamy jәne ghylymnyng damuy ýshin kóptegen júmystar atqaryp jatqanynyzdy bilemiz. Osy jerde súrayyn degenim, Nobeli syilyghyn iyegeri bolugha ne sebepti tarsyrys bermeysiz? Qazaqstannyng ghalymdary elimizdi әlemge bir dýr sýlkindirse, Nobeli syilyghyn alyp, bolashaq jas ghalymdardyng ghylymy júmys atqaruyna motivasiya bolar edi.

Búl әriyne tótesinen berilgen delikatnyy súraq. Jalpy shetelde aitady eken, Nobeli syilyghyn ýsh jaghdayda alugha bolady dep. Birinshi, ol ýmitker – amerikanes boluy kerek; ekinshi – evrey boluy kerek; ýshinshi – fizik boluy kerek. Mine, osy jaghynan qaraghanda eshqaysyna jatpaymyn. Keyingi jyldary Nobeli syilyghyn alghan ekonomistterding ózderi ýlken syngha úshyrauda. Jalpy, Nobeli syilyghyn beretin úiymdar bizding Orta Aziya halyqtaryna týrki jәne músylman әlemine jogharydan ekinshi sortty adam retinde qaraytyndary meni qynjyltady. Bizde ghylym joqtay kórinedi. Al terenirek qarasaq, IX ghasyr әl-Farabi, Úlyqbek, Ibn-Sina jәne kóptegen ghúlamalar bizden shyqqan. Matematika da, medisina da, filosofiyada bizde boldy. Dәl sol uaqytta, Evropa elderi damymaghan, jik-jik bolyp, bir-birimen soghysyp jatqan uaqyt edi. Al qazir bolsa, bizge kózqarasy janaghy men aitqanday. Endi XXI ghasyrda shyghys ghalymdaryna osy kózqarasty ózgertetin uaqyt keldi. Men bolmasam da, osy joghary dengeyge alda bizding talantty ghalymdardyng shyghatynyna kәmil senemin.

 

Begimay 2018-02-04 17:48:17

Biluimizshe Siz alemdik dengeydegy galymsyz. Nege enbeginizdy Nobeli syilygyna usynuga bolmaydy? Bizdin Aziya musylman Turky halyktarynan biyreuide bolgan emes. Osygan ne aitar ediniyz?

Búl әriyne tótesinen berilgen delikatnyy súraq. Jalpy shetelde aitady eken, Nobeli syilyghyn ýsh jaghdayda alugha bolady dep. Birinshi, ol ýmitker – amerikanes boluy kerek; ekinshi – evrey boluy kerek; ýshinshi – fizik boluy kerek. Mine, osy jaghynan qaraghanda eshqaysyna jatpaymyn. Keyingi jyldary Nobeli syilyghyn alghan ekonomistterding ózderi ýlken syngha úshyrauda. Jalpy, Nobeli syilyghyn beretin úiymdar bizding Orta Aziya halyqtaryna týrki jәne músylman әlemine jogharydan ekinshi sortty adam retinde qaraytyndary meni qynjyltady. Bizde ghylym joqtay kórinedi. Al terenirek qarasaq, IX ghasyr әl-Farabi, Úlyqbek, Ibn-Sina jәne kóptegen ghúlamalar bizden shyqqan. Matematika da, medisina da, filosofiyada bizde boldy. Dәl sol uaqytta, Evropa elderi damymaghan, jik-jik bolyp, bir-birimen soghysyp jatqan uaqyt edi. Al qazir bolsa, bizge kózqarasy janaghy men aitqanday. Endi XXI ghasyrda shyghys ghalymdaryna osy kózqarasty ózgertetin uaqyt keldi. Men bolmasam da, osy joghary dengeyge alda bizding talantty ghalymdardyng shyghatynyna kәmil senemin.

 

Tramp 2018-02-05 00:40:07

Halyqqa shyn paydanyz tiyetin ekonomist bolsanyz, onda maghan mynany aitynyzshy, alayaq jemqor sheneuniktermen sybaylasqan oligarhtargha ótip ketken qazaq jerining qoynauyndaghy qalghan, yaghny dollargha ainalyp offshorgha tyghylugha әli ýgermey jatqan shiykizat baylyqtaryn qazynagha qaytarudyng mýmkindikteri bar ma? Onday bolmasa onda búl baylyqtar qansha jyldan keyin týbegeyli tausylyp bitedi jәne ol bitkennen keyin sodan týsken azyn aulaq salyqpen jan baghyp otyrghan mynau halyq, sol týsimnen jalaqy alyp rejimdi qorghap otyrghan әrtýrli tiptegi itarshylar qaytip kýn kórmek? Jәne búl baylyqtardan qazynagha qansha payyz ýles týsip otyr jәne shet elderding bankterinde qansha payyzy qordalanyp qalyp otyr?

Qazir әlemdik ózgeristerge qarasaq, bizding 25-26 jyl boyy tek senip kelgen jәne sol arqyly bayyp kelgen tabighi, jer qoynauyndaghy resurstarymyz 40-50 jyldan keyin bitedi. Múnay-gazy kóp Norvegiyanyng ózi, kýnine 2 mln barreli múnay shygharatyn, múnaydan týsken qarjysyn, biz siyaqty shashpastan, ekonom jasap, tek kelshekke saqtauda. Olarda múnay salasy qansha damysa da,  qarjyny búl salagha salmay otyr. Sebebi, men jogharyda aitqanmyn, alda bizdi ne kýtip túrghany belgisiz. Qay sala bolashaqta basymdylyqqa ie bolady, biz ony bilmeymiz. Al biraq, adam kapitalyna baylanysty ghylym, bilim siyaqty salalargha atalghan qarajatty salsaq, qatelik bolmaydy. Mine sizge jauap arqyly osy oiymdy da aitqym keldi.

Elbasy aitty, 22 mlrd aqshany qaytaryndar dep, biraq men qaytaryp jatqan adamdy kórip jatqan joqpyn. Sol sebepti, men biraz jyldar búryn aitqanday, «QR Offshor turaly" zang qabyldau kerek. Mysaly, Týrkistandy ruhany damu jobasyna salsa, onda sizding zanmen qorghalady, eshkim alyp qoymaydy. Songhy uaqtty bankterdi sauyqtyru sayasatymen budjetten ýlken qarajat bólindi, búl bankterding artynda kimning mýddeleri túrghany da belgili. Osy dúrys pa? Sondyqtan, korrupsiyasy óte joghary memlekette zan  arqyly ýlken memlekettik dengeyde garantiya bolmasa, qarajatty shetelde salmaydy, ózimizding kәsipkerler de bermeydi.

 

Ózim saqaldy, qyzym mektepte kire almay otyrghan oramaldaghy qazaq 2018-02-05 01:37:36

Payghambar s.a.s. "qoyyndar" dep búiyrghan saqal men sahaby әielderden sýnnet bolyp qalghan, әiel súlulyghyn jat erkekterge kórsetpeuge arnalghan qara oramaldargha qarsy memlekettik nauqan bastalghaly túr eken. Aytynyzshy, mening saqalym kimning kózine tiken bolyp qadalyp otyr? Qyzymnyng oramaly kimning moynyn qylghyndyryp, dem aldyrmay túnshyqtyruda? "Qazaqtyng salt-dәstýrinde qara jamylmaghan, sapsityp saqal qoymaghan, dәstýrdi saqtaumyz kerek" deydi, sonda qazaqtyng salt-dәstýrinde qazaq qyzdary miny yubkamen ashyq shashyq jýrgen, er balarmen jalanbas otyrghan, nekesiz zina jasap bala tapqan, týnimen parkterde qydyrghan, hristiannyng jana jylyn toylap shampan ishken, sauyq sayran keshterde qazaq shaldaryna belin qúshtyryp vals biylegen ba eken? Nege qazaqtyng salt-dәstýrlerin ózderi aitady da, biraq ústamaydy? Nege ózderi ústamaytyn salt-dәstýrdi basqalargha tanady? Nege Payghambar s.a.s. salyp bergen eng jaqsy, eng dúrys salt dәstýrdi ústanatyn azamattardy "qazaq salt dәstýri", zayyrlylyq degenderdi syltau qylyp zanmen mәjbýrleu arqyly qughyn sýrginge úshyratqylary kelip otyr?! Nege biz jýzdegen jyldardan beri hristian dininde bolyp kele jatqan Batys elderining qorghanu sharalaryn ata-babalary músylman bolghan elge әkep jýzege asyruymyz kerek? Búl diny radikalizmdi, qoghamdaghy qarsylyqty odan sayyn kýsheytip jibermeydi me?

Búl jerde biz(kraynostitan ketip) orta joldy tabuymyz kerek. Sebebi, jogharydaghy Trapt súraghynday, 25 jylda múnaydan kelgen tabysty oilap, shiykizat eli bolyp, iydeologiyany artqa tastadyq. Mine sonyng teris jemisin kórip otyrmyz. Jalpy iydeologiyagha, tәrbiyege, dinimizge, tilimizge uaqytysynda dúrys mәn bermegendikten, qazir saqalgha kelip jarmasyp otyrmyz. Mine, qazir ghana TV kórip otyrmyn, Evrosportta snukerden chempionat mira bolyp jatyr, tola halyq. Birinshi oryn alghan Uillyams, múrty-saqaly tola, sonda búny kim dep aitugha bolady? Ol damyghan Evropa elining azamaty, sondyqtan biz kraynostike ketpeu degenimiz osy. Al osydan biraz jyl búryn zang qabyldadyq, sonda Qayrat Lama Shәrip aitty, Qazaqstandy 4500 sektalar jaylap ketti. Al endi oilap qaranyzdarshy, әr sektagha 200 adamnan kirse, milliondaghan adam ulanyp otyr ghoy. Al myna damyghan vahhabitter, salafitter olargha myndap halqym kirip jatyr. Mine osynyng bәrine sol ýkimet basyndaghylar ma, din basyndaghylar ma, kim jauap beredi eken. Sol sebepten, múnday mәselede, biz terennen qarap, bir jaghynan qazaqtyng salt-dәstýrin, mәdeniyetin, mynau Múhammed Payghambardyng bir mashabyn ústaytyn týbegeyli ústanym jasau kerek, búl - irgeli fundamentalidy narse. Ángime saqalda emes, әngime mida bolyp otyr. Al bizding músylmandyq erekshelikterimiz Múhammed Payghambardyng mahabyn tora alyp jýrsek, onda búl bizding artyqshylyghymyz bolady. Qazir kapitalisttik elder baimyz dep ruhaniyattan júrday bolyp jatyr, mysaly, birjynystyq nekeles jәne t.b. kelensizdikterge úshyrap otyr. Sondyqtan, radikaldy is-sharalardan biz aulaq boluymyz kerek. Eger, ruhaniatty alatyn bolsaq, qazaq halqy shetelge elikteuding arqasynda ruhaniyattan kenje qalyp bara jatyrmyz.  Búl turaly men «Abay jәneqazaq bolashaghy» atty kitabynda tolyqqandy qarastyrghan bolatym, qarasanyzdar bolady.

 

Tura Biydede tuys bar 2018-02-05 08:23:36

Taqyryptan shyghyp ketsekte aitayyn. Atalarymyz aitushy edi, kenes ókimetining qúiyrshyqtary auyldaghy Tórelerding kózge týserlerin aidatyp, sibir asyryp jibergen son, endi ne isteu kerek? Ýirenip qalghan әdetti qalay qoymaq? Qara qazaqtar endi ózderiniing aghayyndarynda ústatyp jibere bastady. Búny nege aityng desen, - Tóre sen ózbekke ketpey-aq qoy? Sen ketseng qaralar kimdi talap júlmalaydy? Onda birin-biri júlmalay bastaydy. Ol bolmaydy.Sondyqtan sen "ókpeleme", әzirshe qala túr, jarayma? ...

Áriyne ókinishti-aq, tarih qoynauyndaghy bay-kedey dep birin-biri kóre almaghandyqtan biz sabaq aluymyz kerek. Mynau XXI ghasyrdyng ýrdisine qarasaq, qazaq halqy tek bir-birimizdi qadirley bilip, birigip is jasasaq, damytsaq sonda ghana kósegemiz kógeredi. Onsyzda oimaqtay-aq  halyqpyz.Myna qyruar baylyqty qalay ústap otyra alamyz, әngime osyda, ol ýshin óte   bilimdi boluymyz kerek, óte yntymaqta boluymyz kerek. Basqalardyng bilmegendigin bildirip, solardy paydalanuymyz kerek. Qazaq halqynyng sanyn kýrt kóbeytetin is-sharalar, amal jasauymyz kerek. Mine, osy jerde qarajatty ayamau kerek. Ótkende aittym goy, mysaly, bala tughan ýshin kem degende 10 myng dollar beru kerek. Mine osynda ghana qazaq halqyn kóbeyte alamyz. Jogharyda aityp otqan milliarderler, nege osy halyqqa aqshasyn salmaydy. Mening oiymsha, ol milliarderler patriot bolsa, halyqqa aqshasyn salady ghoy dep.

 

Nurbol 2018-02-05 12:02:43

Assalauma aleykum Orazaly Sabdenúly! Qazaqstan Respublikasynda bilim jәne ghylym salasy qanday dengeyde, qajetti dengeyde Ýkimetten qoldau tauyp qarjylandyruda ma, shet elmen salystyrghanda bilim, ghylym jýiesining damuy jaghynan bәsekeles memleketpiz dep ózimizdi eseptey alamyz ba?

 

Búl súraghynyzgha jauap dәleldi bolu ýshin, keshe ghana ótken әlemdik Davos forumynda Tramptan bastap, býkil damyghan memleketter liyderleri sóilegen, globalidy bәsekelestik indeksi boyynsha Qazaqstan jalpy 57 orynda bolsa, al sizding aitqan ghylym, bilim salasy boyynsha bizding bәsekelestigimiz óte tómen. Mysaly, Densaulyq saqtau jәne bastapqy bilim salasynda – 94, qarjy naryghynyng damuy 104, biznesten –97 orynda . Osynyng barlyghynan-aq aitugha bolady, bilim, ghylym nashar ekenin, al VI tehnologiyalyq uklad boyynsha, onda nanotehnologiya, biotehnologiya, gendik injeneriya, biz tipti kem degende 30-40 jyl arttamyz. Sonda oilanyzshy, biz damyghan memleket bola alamyz ba?  Ótkende aittym, qaytalamay-aq koyayyn, jalpy biz bilim salasyna ,JIÓ-ning kem degende 1,5-2 % salmay eshuakytta damyghan 30 el qataryna kire almaymyz. Bilimdi, ghylymdy qoldamaghan memleket úzaqqa barmaydy. Al ghylymnyng mýshkil jaghdayy turaly jogharyda mysaldar keltirildi. Qazir ghylymgha bólinetin qarjy damyghan eldermen salystyrghanda 25-30 ese kem. Múnday jaghdayda bәsekelestik turaly әngimening ózi artyq. Naqty úsynystar jogharyda berildi.

 

Tóre 2018-02-05 14:42:20

Orazaly SÁBDEN myrza, myna mening TOQAL mәselesi turaly súrauyma tolyq emes sizde "delikatno" jauap beripsiz. Rahmet! Kelesi súraghym: Ata-Babamyzdan bizderge MÚRAGhA qalghan úshan-teniz baylyqta, Sizben Bizderding ÝLESIMIZ qayda, ol barma, bar bolsa oghan kimder IYelik etip otyr? Erteng basqasyn qaydam, olardyng shamasy kelmese, Tóreler El-Júrtyn bastap osyny talap etip kóshege shyqsa, Siz qay jaqta bolasyz? Halqy úshin qayda qalmaghan Tórelerding basy? Tura qoyylghan súraqqa, tury jauap kýtem? Qoryqsanyz jauap bermey-aq qoyarsyz? Rahmet!

 

Qazaqstan – әlemdegi eng bay memleketterding biri. Onyng jer qoynauynda Mendeleev tablisasynyng 110 elementining 99-y bar, al paydalanatynymyz 60-tan astam. Biz, Qazaqstan, absolutti resurs qory jaghynan jәne de olardy әr adam basyna shaqqanda dýniyejýzinde aldamyz. Mysaly, dýniyejýzilik volifram za- pasynyng 50%, urannyng 25%, hrom rudasynyng 23%, qorghasynnyng 19%, sinkting 13%, mys pen temirding 10 payyzy Qazaqstanda. Búghan qosa - bariyt, marganes, ftorit t.b. bar. Sondyqtan da biz aldynghy oryndamyz. Oghan qosymsha siyrek kezdesetin, qymbat týrlitýsti metall qúramdarynda reniy, osmiy, beriliy, titan, tantal, talliy, altyn, kýmis, t.b. mol. Múnay, gaz, kómir, miyneraldy, sutekti resurstarymyz jetkilikti, tipti shash etekten dese de bolady [13]. Osynday qyruar baylyqtyng ýstinde otyryp, Abaydyng sózimen aitqanda, nege «shengel shaynap jýrmiz»? Qazaqtyng kóbisi (5 mln.) nesiyeden kóz ashpay, tóley almay otyr.

Nege biz arabtar siyaqty bay-quatty túrmaymyz? Nege solar siyaqty jana tughan balanyng keleshegi ýshin jýz myng dollarlap aqsha bankke salmaymyz? Joq, әlde olardan bilimimiz kem be?

Eseptesek, kerisinshe, artyqpyz. Sonda bizge ne kedergi? Dúrys joldy qalay tandaymyz? degen oilar bәrimizdi mazalaydy. Qazaqstannyng múnayy bar aimaghynyng kólemi 1 mln 700 myng sharshy km (62 %) alyp jatyr. Tabighy gaz qory 3 trillion sharshy metr shamasynda eken. Úlan-ghayyr  aumaghymyzdyn  tek 50 payyzyna ghana bizding mamandar zertteu jýrgizgen.  Olar elimizding batys, orta, shyghys aimaqtarynda. Akademik Q.I. Sәtbaevtyn  basshylyghymen  tabylghan  (akademikter  G.N. Sherba, A.K. Kaipov, A.A. Abduliyn, G.B.  Jilinskiy) jer, qazba baylyqtaryn 26 jyl boyy tek  shetelderge  satumen kelemiz. Osylardyng arqasynda shetel de bayydy, bizde de milliarderler bar. Jalpy qara halyqqa tiygeni az. Osy jyldary geologiyalyq barlaular kýrt azaydy. Halyq kedeyshilikte. Ókinishtisi ‒ sol qazba baylyq kózderin ashqan ghalymdardyng ózderi, olardyng otbasylary ýkimetten janalyq iyesi retinde kók tiyn payda kórgen joq.

Baylyghy kóp Jonghar, Altay, Qalba jotalarynda, Qaratau, Múghaljar, Torghay, Manghystau, t.b. jerlerde geo- logiyalyq ekspedisiya arqyly izdenister kýtude men múndalap túr

Endi ne isteu kerek?

Birinshiden, bizding barlyq jerasty jәne jerýsti baylyqtarymyzdy zerttep, elekten ótkizu kerek. Audiyt  jasap, eng aldymen barymyzdy týgendep alayyq. Bir mysal, Resey ghalymdarynyng kosmostan týsirgen izdenisteri boyynsha tek Qostanay ónirinde óte ýlken jerding jeti qabatyn alyp jatqan kómirsutegi qory bar eken. Al eger erteng mashinadan bastap basqa da tehnika-tehnologiyanyng bәri, tútynu mәseleleri kómirsutegining arqasynda bolatynyn eskersek,  búl sheksiz baylyqty iygerudi tez arada bastau kerek. Búl da bizding baghymyz.

Ekinshiden, Parlamentte zang qabyldau qajet. Sol zanda jer, qazba baylyqtyng iyesi Qazaqstandyq boluy kerek, nemese Memleketting atynan Ýkimet boluy kerek. Al arabtardaghyday, bizding mamandar óskenshe, olardyng ornyn basqansha shetel mamandary jaldanyp istesin, menedjer bolsyn, tipti top-menedjer, tiyisti kontraktpen jalaqysyn alsyn. Múnaydyng jyldyq kólemin 100 mln barrelige kóbeytpekshimiz. Sonda biz keleshekke ne qaldyramyz? Mysaly:  Norvegiya  Parlamenti  múnay  eldin   bolashaghy  dep ony retteytin zang qabyldap otyr. Múnay, energiyany tútynushy alyptardyng biri – AQSh tabighy qorlaryn, әsirese múnaydy bolashaq enshisine saqtap keledi.

Óz enbegimen bayyghan qazaq azamattaryna osy menshikterdi janasha basqaryp, elin algha jeteleu ýshin mýmkindik berilsin. Ásirese, qazirgi ósip kele jatqan ýshinshi buyn jastarynyng әleueti joghary. Sondyqtan otarshyldyq sanadan azat, jana zaman tehnologiyasyn mengergen, әlemdik tilderge jetik jastar osy ata-baba múrasynyng birden-bir zandy iyegeri boluy tiyis. Ol ýshin sol jastardyng bilimi, kәsibiyligi, enbegi sarapqa salynatyn «әleumettik lift» arqyly ósuine biz, agha buyn jaghday jasauymyz kerek.

 

Múrat 2018-02-05 19:09:03

Assalaumahaleykum, Orazaly Sәbden myrza, tómendegi súraqtargha jauap beruinizdi súraymyn. 1.Elimiz damyghan elderding qataryna qosylu ýshin ýkimet ghylymgha qatty kónil bólu kerek, búl "aksioma", biraq internetten kórip otyrghanymyzday, ghylymgha bólinetin qarjy óte jartymsyz, búl nelikten?. 2.Bilim salasy nelikten kóp syngha úshyraydy, oqushy oqulyqtary oqugha óte auyr, óitkeni oqulyqtar týpnúsqasy memlekettik tilde jasaqtalmaydy, basqa tilderden audarylatyn siyaqty, bolashaghymyzdy tәrbiyelep jatqan múghalimderding enbekaqysy tómen, mysaly, býkil qala oqu júmysyn rettep otyratyn qalalyq bilim bólimining mamandary 50-60 myng tenge enbekaqy alady eken. Nege elimizdegi bilim dәrejesi basqa elderdi aitpaghanda Belorussiyadan da tómen. 3.Auyl sharuashylyghynda ertede altyngha baghalanghan jýn men teri ótpey shirip jatyr. Elimizding mýmkinshilikterin paydalanyp, bayyp alghan baylary qarjylaryn shetelden villa, zamok, yahta t.s.s. satyp alghansha, nemese ofshorgha salyp basqa eldi bayytqansha osylardy óndeytin kәsiporyndar nege salmaydy eken. Solardyng sózderin tyndap otyrsan, olardan ótken patriottar joq. Auyl sharuashylyghy ministrligin auyldyng jaghdayyn jaqsy biletin, auylgha jany ashityn, auyl sharuashylyghynyng mamandary basqaruy kerek dep oilaymyn, bizderde birese zanger, birese tarihshy. Myrzahmetovtay mamandar kelgenmen, úzaqqa barmaytyny ókinishti. Auyl sharuashylyghy ýlken sauattylyqty talap etetin kýrdeli sala ekenin kóbimiz bile bermeymiz. 4. Ruhany jaghynan kóp nәrseni joghaltyp aldyq. Patshalyq Reseydin, Kenes Odaghynyng shovinistik sayasattary, tәuelsizdik alghannan bergi qalyptasyp, ómirlik saltqa ainalghan sybaylas jemqorlyq, elimzdegi әdiletsizdikter, zannyng barlyghyna birdey bolmauy bizdi ruhany jaghynan kýizelte týsude, Otanymyzgha qauip tóndirude, Siz qalay oilaysyz S.J. qalay jenuge bolady. Bizding elimizde S.J. qarsy jaqsy zandarymyz bar, ýgit-nasihat jinalystary jer-jerde ótude, biraq jemqorlardy halyq kórip otyr, qúqyq qorghau mekemeleri de bilip otyr, biraq jogharydan tapsyrma berilmese olar qozghalmaytyn siyaqty. 5.Kórip, estip jýrgenimizdey biylikte otyrghandardyng kópshiligi ana tilin, memlekettik tildi bilmeytinder, ne shala biletinder, osyghan baylanysty jogharghy biylikte júmys jasau ýshin memlekettik tildi erkin mengeru kerek degen zang qabyldanu kerek dep oilaymyn. 6. Jer mәselesi jóninde internette jәne halyq arasynda ýlken әngime jýrude, oghan sizding kózqarasynyz qanday. Atyraulyq Talghat Ayan men Maks Boqaevtardy otandyq jәne sheteldik sarapshylar kinәsiz sottalghan dep jazuda, jәne biylikting shetelderge jer beru josparyna qarsy shyqqany ýshin, әri halyqqa sabaq bolsyn dep sottaldy degen oy halyqtyng basymkópshiliginde. Osyghan sizding kózqarasynyz. Rahmet.

Súraqtar qaytalanuda. 1-2 Ghylym men bilimge tek ýlken serpilis beru arqyly biz algha shygha alamyz. 3. Auylsharuashylyghyn damytu turaly úsynystar jogharyda aitylghan. 4. Áriyne biz tamyry tereng tarihy bar órkeniyetten shyqqan halyqpyz. Múny maqtan etu kerek. Biraq keyingi jyldary aimaqtarda bolyp jatqan әrtýrli kelensizdikterdi qarasang sol ruhany mәdeniyetimizdi tómendetip alghanymyz kórinip aq túrady. Kerek bolsa osy internet konferensiyadaghy berilgen keybir súraqtar men pikirlerdi qarasanyz keybir azamattardyng mәdeniyetten júrday ekeni kórinip túrady. Al mәdeniyet jetpegen jerde kәsiby biliktiligimizde tómen. Ol ýshin men oilaymyn bizge әleumettik mәselelerdi kóteru kerek. Óz tarihymyzgha, mәdeniyetimizge, dinimizge, tilimizge tereng mәn beru kerek. Sayasatty osy jaqqa qaray búru kerek. Al  ruhany jaghyna kelsek Týrkistandy ruhany janghyrtu jobasyn jasap, úsyndym. Sybaylys jemqorlyqtyng dengeyi damyghan memleketterde óte tómen. Múny tejeu ýshin bir jaghynan qatal zang kerek, ekinshi jaghynan ýlken sayasy erik-jiger qajet. Mysaly uaqytynda Gruziya preziydenti bolghan Saakashviliyding ózi búl mәseleni sheshken. Ony ótkende Gruziyagha barghanda Gruziya azamattarymen sóileskende kózim jetti, әsirese qúqyq qorghau jýiesinde. 5. Til turaly úsynysynyz dúrys. Memlekettik organdarda memlekettik tildi bilmese júmysqa qabyldamau kerek. Al qazirgilerge qatang talap qoysa, jarty jyl nemese bir jylda barlyghy bilip shyghady. 6. Jer mәselesi turaly úsynystarymdy jogharyda bergenmin.

 

tTt 2018-02-06 15:12:33

Juyrda ghana Amerika bankinde qazaqstannyng últtyq qoryna tiyesili 22mlrd dollar aqshanyng tútqyndalghany jayly jazyldy. Qazaq qoghamy búghan deyin de talay qarjy maqsatsyz shashylghanyn kórgesin be,«e solay ma» dep selt etken joq. Osy jerde qyzyqtyratyny, osynday qomaqty qarjyny shet el bankine kimning atynan salady. Óz kuәligimen shart jasasqan batyrdyng atyn bile alamyzba. Sotta jenilgen biylik taraby әldebir moldova kәsipkerine 500 mln dollar tóleui keoek deydi. Osynyng bәri qazaqstannan talay adam qarjy úrlap qashty, endigisi «afera veka» dep atalatyn elden qarjy shygharudyng jetildirilgen týri emes pa degen rap k úyalatady. Osy daugha siz ne aitar ediniz.

Qazaqstanda qarjy sayasatyn retteytin jýieni qalyptastyruymyz kerek. Bir jaghynan zang qabyldaushy organ Parlamentke talapty kýsheytu, ekinshi jaghynan Últtyq bank turaly zangha ýlken ózgerister engizu. Osy eki jýie qarjy mәselesine talapty kýsheytse búl mәseleni retteuge bolady. Jalpy Qazaqstannyng syrtqy, ishki qarjy jýiesine keshendi audit jasaghan dúrys bolar edi.

 

Ədilbek 2018-02-05 23:00:00

Assalaumaghaleykým Oraza myrza! Soltýstik kórshimizdi Batystyng sanksiyasy qysyp əlsiretip barady! Qansha anau mynau desek te evraziya odaghynda bolghan song bizge de salqyny tiyip jatyr! Sizding oiynyz??? Raqmet!

Dúrys aitasyz. Qazir qiyn zaman: jahandanu mәseleleri, kriziys, sayasy ózgerister, aimaqtardaghy soghys, sanksiya t.b. Búl jerde bizding kóop vektorly sayasatymyzdyng tiyimdi joldaryn izdestiruimiz kerek. Qazir әlemde integrasiyalyq iydeyalar, jobalar útymdy bolady. Biz egemendi el bolghan song eshkimge jaltaqtaudyng qajeti joq. Ata babalarymyzdyng qaldyrghan qyruar baylyghyn aqylmen qazirgi halyq jәne ertengi bolashaq ýshin tiyimdi paydalanuymyz kerek. Osyndayda boydy qúityrqy sayasattan tys ústaghanymyz dúrys. Erteng túzaqqa týsip qalmauymyz kerek. Qytaydy qaranyzshy, ol sosializmning negizgi prinsipterin de ústap otyr jәne kapitalizmning de naryq jýiesin de engizip, jaqsy damyp keledi. Ókinishke oray bizding biylik osy saliqaly sayasatty  uaqytysynda eskermedi. Aytyldy da, talay jaqsy úsynystarda bolghan.

 

Arlan 2018-02-05 14:14:48

Orazaly myrza ! Jauap bergeninizge rahmet. Degenimen óndiristen habarynyz nasharlau ekeni kórinip qaldy. "Qazmúnaygaz" atty qúrlym Qazaqstanda - ekeu. Biri S.Mynbaev basqaratyn Últtyq kompaniya bolsa, ekinshisi - Q.Esqaziyev basqaratyn "Qazmúnaygaz" Barlau Óndiru aksionerlik kompaniyasy. Ekeuining ofiysi - Astanada. Mening súraghym ekinshisi turaly. Qazirgi múnay barlau, óndirudi osy kompaniya atqaryp jatyr. Onyng qúrlymynda birneshe "Qazgermúnay", "Ózenmúnaygaz","Embimúnaygaz" siyaqty iri mekemeler bar. Kompaniya 2014-15 j.gha deyin otandyq múnayshylargha deviydent jaqsy tólep keldi. Ony IRO-gha qatyspady deu beker. Bayyrghy múnayshylar aksiyalary osy kompaniyagha ornalastyrylghan, Almatydaghy baghaly qaghazdar, qarjy ortalyghyna tirkelgen edi. Songhy jyldary az-múz tiyn-teben tóley bastady dep estiymiz. Biyldan bastap ne bolatynyn bilgimiz keledi. Otandyq múnay kompaniyasy bir jaghynan elding әl-auqaty, ekonimkasy kórsetkishi ekenin belgili. Áli de naqty jauap kýtemiz. Nazarynyzgha rahmet.

Jana bir azamat oryssha jauap bermeysing dep meni kinәlaydy. Osy súraghynyzgha oryssha jauap bereyin.

Ya ne yavlyaysi kompetentnym spesialistom neftegazovoy otrasliy,svedushim vo vseh eyo tonkostyah y problemah. No hochu otmetiti, chto AO "Razvedka. y dobycha "KazMunayGaz" yavlyaetsya docherney kompaniey nasionalinoy kompanii. KazMunayGaz ( KMG), tak je kak drugie dochky - KazTransOyl, KazTransGaz, Pererabotka y marketing y drugiye. Neskoliko let nazad v selyah effektivnogo privlecheniya investisiy, povysheniya otkrytosty y prozrachnosty deyatelinosty kompaniy bylo provedeno pervichnoe razmeshenie aksiy RD KMG. Poetomu kompaniya vyplachivaet diviydendy svoim aksioneram - prejde vsego KMG, a cherez nego FNB "Samruk-Kazyna", y drugim aksioneram. V nastoyashee vremya v selyah dostiyjeniya   nezavisimosty ot zarubejnyh investorov y bolishey samostoyatelinosty v prinyatiy resheniy reshaetsya vopros vykupa aksiy u inostrannyh vladelisev y vyhoda iz obyazatelistv po IPO. Ne mogu skazati, chto eto pravilinoe y dalinovidnoe resheniye. No dlya operativnogo upravleniya resursamy y bystrogo prinyatiya resheniy v usloviyah nepredskazuemyh izmeneniy v mirovoy neftegazovoy koniunktury vozmojno ono pravilinoe, ne utverjdai, osobenno v perspektiyve rezkih progressivny izmeneniy v energetiyke, sprose na energonosiytely iyt.p.

Sony. 

Biz oqyrmandardyng súraghyna jauap bergen belgili qogham qayratkeri, sayasatker, Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng Preziydenti, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, MAGI, RAEN, QR ÚIA akademiygi, e.gh.d., professor Orazaly Sәbden myrzagha Abai.kz aqparattyq portaly atynan alghys aitamyz!

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373