Kóbine-kóp kóripkeldik jyn-perining kýbirimen kelse, boljam jasauda belgili bir negizge sýienbese bolmaydy. Ásirese, sayasy boljamda... Sayasy jýiening odometrine syghalap, ýrdis pen oqighanyng órbisin baghamdap degendey, osyghan deyingi oishyldyng bәri bolashaqty boljaghysy kelgen. Alysqa barmay-aq, T. Kampanellanyng «Kýn shaharyn», Platonnyng «Memleketin», T. Gobbstyng «Leviafanyn» oqyp shyqsanyz bolady. Biz ghalamdyq keskinge qol súqpay-aq, «Qazaqstannyng biylgha arnalghan sayasy boljamy qanday bolmaq» degen súraqqa toqtaldyq. Alghashqylardyng biri bolyp Aydos Sarymnan alghan jedel súhbattyng týiini mynaday.

- Biylghy jyldyng basty sayasy baghyty (trendi) qanday bolmaq, nendey sayasy oqighalardy kýtesiz?

Kóbine-kóp kóripkeldik jyn-perining kýbirimen kelse, boljam jasauda belgili bir negizge sýienbese bolmaydy. Ásirese, sayasy boljamda... Sayasy jýiening odometrine syghalap, ýrdis pen oqighanyng órbisin baghamdap degendey, osyghan deyingi oishyldyng bәri bolashaqty boljaghysy kelgen. Alysqa barmay-aq, T. Kampanellanyng «Kýn shaharyn», Platonnyng «Memleketin», T. Gobbstyng «Leviafanyn» oqyp shyqsanyz bolady. Biz ghalamdyq keskinge qol súqpay-aq, «Qazaqstannyng biylgha arnalghan sayasy boljamy qanday bolmaq» degen súraqqa toqtaldyq. Alghashqylardyng biri bolyp Aydos Sarymnan alghan jedel súhbattyng týiini mynaday.

- Biylghy jyldyng basty sayasy baghyty (trendi) qanday bolmaq, nendey sayasy oqighalardy kýtesiz?

- Áriyne, basty sayasy baghyt preziydent N.Nazarbaevtyng ókilettiligin úzartu jónindegi әngimening qalay órbiytinine baylanysty bolmaq. Býgingi kýni, shyny kerek, búl trendke qarsy túrar eshqanday yqpaldy sayasy kýsh joq. Sondyqtan da, búl is-sharalardyng atqarylary dau tughyzbaydy. Bir ghana mәsele bar: Elbasynyng ózindik jeke pozisiyasy. Preziydentting búl túrghydaghy tandau mýmkindikteri jetkilikti ekenin moyyndau kerek. Áriyne, búl sheshimning onay kelmesi de anyq. Kóptegen jaghdaylar men aghymdardy eskeru kerek bolady. Mәselen, búghan baylanysty Batys pen AQSh-tyng pozisiyasy anyqtalyp qaldy. Alayda, olardyng sayasy ústanymdary men sayasy mýddelerining arasynda da belgili bir qayshylyqtardyng joq emesi belgili. Qazaqstannyng Reseyge jaqyndamauyn qalaytyny da haq. Yaghni, búl orayda basty mәsele sayasy tandaudyng qalay jasalghanyna emes, demokratiyalyq proseduralardyng qalay ótkizilgenine baylanysty bolmaq. Ótkendegi Belorussiyadaghy preziydent saylauyn alayyq. «Batika» Lukashenkonyng jenetinine eshkim kýmәndanghan joq. Alayda, saylau barysyndaghy olqylyqtar ony Batys tarapynan sayasy izolyasiyagha týsirdi. IYә, sayasatta mәngi qalyp pen mәngi jaghdaylar bolmaydy. Degenmen, osy mәseleni esten esh shygharmauymyz qajet. Qazaqstannyng kýrdeli geosayasy jaghdayyn eskersek, onyng oqshaulanugha týsui ýlken qauipke ainalatyny anyq. Búl jaghday tek kedendetip, odaqtatyp otyrghan Resey ýshin ghana tiyimdi bolmaq. Demek, referendum ótkiziledi degen kýnning ózinde biylik barlyq proseduralardyng dúrys ótkiziluin eseptep, әr kezendegi ashyqtyq, bәsekelestik prinsipterin saqtaghany abzal.

- Referendum ótti deyik. Búl jaghday 2011-ding sayasy ahualyna qalay yqpal ete alady?

- Býgingi kýni sayasy elitany mazalap otyrghan mәselening biri - jýiening sayasy túraqtylyghy. Referendum bolsa, sayasy toptar men oiynshylardy tynyshtaldyryp, aldaghy birneshe jyldar boyy biylikting qolyn úzartpaq. Búl jaghday, әriyne, býgingi Ýkimet pen Parlamentting merzimderin qysqartuy ghajap emes. Óz basym Parlament saylauynyng kelesi jyly ótkenin qalap otyrmyn. Sebebi, 2012 jylgha deyin qalatyn bolsa, bizding saylaular amalsyz Reseyde ótetin eki saylaumen jaghalasady. Demek, sol jaqtaghy sayasy kýn tәrtibin eskeretini, negizge alatyny sózsiz. Olay bolatyn bolsa, qarajat ýnemdeymiz degen әngime ras bolsa, referendummen qatar Parlament saylauyn da ótkizip jibergen dúrys. Onyng ýstine referendum sayasy dinamikany týsiredi degen de qauip joq emes. Preziydent biyligining on jyldyq túraqtylyghy basqa instituttardyng túralap qaluyna әkelmeui tiyis. Olay bolsa, biylikting sayasy tehnologtary Parlament dengeyindegi sayasy dinamikany, dramaturgiyany kýsheytip, barynsha kóp partiyalardyng Parlament partasyna otyrghanyn qamtamasyz etui qajet. Búl jýiening aldaghy onjyldyqtaghy sayasy mýmkindikterin arttyrady. Onyng ýstine Parlamenttegi eki-ýsh partiyalyq taytalas biylikting Reseymen qarym-qatynasyndaghy birqatar mәselelerdi sheshuine ong yqpalyn tiygizedi. Taghy bir aitpay ketuge bolmaytyn mәselening biri - qazaq últshyldarynyng mәselesi. Osy kezge deyin referendumgha qatysty qazaq últshyldary ózining naqty pozisiyasyn bayqatyp, bekitken joq. IYә, oppozisiya óz qarsylyghyn kórsetti. Ony týsinuge bolady. Al potensialy jaghynan oppozisiyadan da myqtyraq últshyldar ýnsiz. Búny dúrys dey almaymyn. Mening oiymsha, qazaq últshyldary bas qosyp, ózderining referendumgha, aldaghy onjyldyqta atqarylugha tiyis ústanymdaryn aiqyndap aluy tiyis. Tiresip alyp, «qarsymyz, qarsymyz» degenmen, eshtene sheshile qoymaydy. Búl últshyldar ýshin de, biylik ýshin de jaqsy mýmkindik bolar edi. Bilgen, týsingen adamgha búnyng ózinen qazaq últy ýshin talay myqty mýmkindikterdi arshyp alugha bolady.

- 2011 jyl - qazaq elining tarihyndaghy, әrbir qazaqtyng ómirindegi quanyshty, mereyli jyl bolmaq. Sebebi, Tәuelsizdigimizding 20 jyldyghy... Osy datagha oray últtyq oyanu ýrdisi jandanyp, biylikting polusi ózgeredi degen oidasyz ba?

- «Biylikting polusi» degeniniz ózgerip keledi. Ony kózi ashyq әrbir adam kórip te, sezinip te jýr. Bar mәsele búl ózgeristerding ýrdisi men jyldamdyghynda. Biylik, әriyne, qazaq últshyldary aitty eken dep barlyghyn jiyp bere salmaydy. Búl aidan anyq nәrse. Onyng ýstine, qazaq últshyldary bedeldi institutqa, sayasy kýshke ainalyp bitken joq. Aghym retinde ghana qalyptasyp keledi. Qazaq últshyldary qosymsha jolda túrghan brondy poyyz siyaqty. Mәsele, tek osy brondy poyyzdy tolyq iske qosudan qorqady. Brondy poyyzdyng ishinde otyrghandar da sharasyz, qalay jýrerin, qozghalaryn, qaruyn qay jaqqa qarataryn bilmey otyr. Jәne de myqty lokomotiyvi joq. Eger aldaghy jyly osy súraqtar boyynsha anyqtyq  bolmasa, búl poyyzgha basqa lokomotiv tabylyp, ony basqa bireuler ózining sayasy mýddesine paydalanyp ketui ghajap emes. Mysaly, әsiredinshilder...

- Biylghy jyly Islam Konferensiyasy úiymyna tóraghalyq etetin týrimiz bar. Búdan ne kýtesiz endi?

- Qazaq osy jyldy, tóraghalyqty islam әlemining kóptegen ghasyrlar boyghy mәselesin sheshu ýshin  emes, Qazaqstandaghy islam modelin anyqtaugha arnasa deymin. Yaghni, biz kimbiz, әlemning qay bóligimiz, onymen aldaghy jyldary qalay qarym-qatynas jasaymyz degen súraqtargha jauap izdelui tiyis. Áriyne, shet memleketterde kóptegen kezdesuler, basqosular, mәdeny sharalar bolary anyq. Alayda, osy mýmkindikti paydalanyp, Qazaqstangha islam әlemin jaqsy biletin, týsinetin adamdardy әkelip, olardy ózimizding jiyndargha qatystyryp, Qazaq islamy degen ne? degen súraqqa jauap izdeuimiz qajet. Islamnyng kanony bir. Alayda, onyng jer-jerdegi ósip-ónui, órkendeui, sayasi-ekonomikalyq instituttargha yqpaly san aluan. Osy jyly bizder eng bolmasa islamnyng әr eldegi jaghdayyn ózimiz ýshin týsinip, aiqyndap alsaq dúrys bolar edi. Yaghny búl jylghy intellektualdyq basymdyqtar syrtqa emes, ishke qaray baghyttaluy qajet. Sonda osy tóraghalyqtyng aitarlyqtay paydasy bolar edi.

Súhbattasqan - Órken KENJEBEK

«Halyq sózi» gazeti