Aqpannyng 12-si kýni Almatyda Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng VI plenumy ótti. Qalamgerler bas qosqan jinalysty odaq tóraghasy Núrlan Orazalin ashyp, aldaghy qúryltayda odaq tóraghalyghynyng saylauyna týspeytinin mәlimdep, «Besinshi sezde saylaugha týspeytinimdi taghy da qaytalap aitamyn», – dedi. Al plenumnyng negizgi bayandamasyn odaq tóraghasynyng birinshi orynbasary Ghalym Jaylybay jasap, odaqtyng últ ómirindegi manyzdylyghyna toqtaldy. Bayandamashy qoghamdyq úiym – Jazushylar odaghynyng memleketten bir tiyn almaytynyn, óz kýnin ózi kórip otyrghanyn jәne de 2014 jyldan beri jýrip kele jatqan әlemdik ekonomikalyq daghdarys odaqty da ainalyp ótpegenin, tipti sonyng saldarynan qarjy ýnemdeu maqsatynda úiym qyzmetkerleri qyzmettik kólikten bas tartqanyn da aitty. Bayandamadan son, taghy da sóz alghan N.Orazalin Jazushylar odaghynyng kezekti qúryltayyn 24 aqpanda ótkizu turaly әngime jýrip jatqanyn, oghan qarsylyghy joghyn, eger qalamgerler sol kýnge qúryltay ótui qajet dep tapsa, úiym jarghysy boyynsha ótkizuge bolatynyn aityp, osy mәselege qatysty jaryssóz jariyalady. Áueli әdebiyet synshysy Serik Qirabaevtyng plenumgha qatysushylargha arnap jazghan haty oqyldy. Sóitip, jaryssóz bastalyp, Qabdesh Júmadilov, Tólen Ábdik, Dulat Isabekov, Sәbit Dosanov, Iran-Ghayyp qatarly qalamgerler óz oilaryn ortagha saldy.

Sәbit Dosanov, jazushy:

Kim kelse de, sony qoldayyq, soghan qyzmet eteyik

– Eki mәsele boyynsha pikir aitu kerek dedi ghoy. Birinshi – júmysqa bagha beru kerek, ekinshi – qúryltaydyng uaqytyn belgileuge qatysty pikir aitu. Sózdi kóp sozbayyn, men Serik Qirabaev aghamyzdyng pikirine tolyq qosylamyn. Ózderiniz bilesizder, Núrlannyng júmysynyng ýsh jyly otpen, sotpen ótti. Ózining bedelining arqasynda, preziydenttin, siz ben bizding kómegimizben satylyp ketken, shashylyp ketken dýniyening bәrin jinady. Múny ýlken enbek dep qana emes, ýlken erlik dep baghalau kerek. Odan keyingi júmystardy bir-aq sózben aitatyn bolsaq, júmys óz qalybymen jýrip jatty. Bizding emosiyagha beriletin aghayyndarymyz bar, key kezde artyq aityp qoyamyz. Bir kezde mynaday әngime de bolghan: osy odaqtyng keregi ne, tek ólik shygharady, mereytoy ótkizedi dep. Júrttyng bәrin opera teatrynan shygharmaydy ghoy, ol da ýlken júmys. Al endi Núrlannyng taghy bir enbegin aitayyn, qalamaqy mәselesin deputat kezinde de elbasyna deyin baryp, kóterdi. Bir mysal aitayyn, osydan ýsh-tórt jyl búryn memlekettik hatshy ýsh-tórt jazushyny qabyldady. Sonda men de boldym. Sol jerde de qalamaqy mәselesin tabandap túryp aitty. Eng ýlken enbegining biri – qalamaqy mәselesin sheshkeni. Áriyne, kemshilik bar. Kýn bar jerde kólenke bolady, júmys bar jerde kemshilik te bolady. Al endi tútas alghanda odaq ózining júmysyn abyroymen atqaryp keledi. Sondyqtan, mening úsynysym, odaqtyng júmysyna qanaghattanarlyq degen bagha bersek. Qúryltaydy 24 aqpanda ótkizeyik degenge óz basym ýzildi-kesildi qarsymyn. Nege? Qúryltay ótkizu onay emes. Bizding oblystarda jatqan 300-dey mýshemiz bar. Qúryltaygha solardyng bәri qatysuy kerek. Olardyng bәrine hat jazu, shaqyru, qúryltaydy úiymdastyru kәdimgidey prosess. Kim kelse de, óz bauyrymyz keler. Renishting bәrin jiyp qoyyp, kim kelse de, sony qoldayyq, soghan qyzmet eteyik. Jana basshygha bәrin iyterip tastasaq ol qiyndau bolady. Sondyqtan, mening úsynysym, qúryltaydy mamyrdyng ekinshi jartysynda ótkizu kerek. Úsynysym sol, ózderiniz sheshesizder.

Janaghy Serik Qirabaev aghamyzdyng aghalyq, bataly sózi. Bir-birimizding jaghamyzdy jyrtpayyq, ókpe-renishti keyinge qoyalyq. Plenumgha sәttilik tileymin!

Qabdesh Júmadilov, jazushy:

Janghyrmay túryp qalghan mekeme – bizding Jazushylar odaghy

– Al endi aitatyn sóz kóp emes, jana Sәbit Dosanovqa biraz aqyl aityp ketti. Aqyldy jigitterding biri ghoy. Mynau qúryltaydy qashan ótkizu kerek, odaqtyng júmysyna – Orazalinning júmysyna qalay bagha beru kerek degen nәrseler: ol – prinsipti mәseleler. Endi eki auyz sóz sol turaly.

«Ruhany janghyru» degen úran kóterildi, bir jylgha taqap qaldy ma, jarty joldy ma?! Ol der kezinde kóterilgen úran. Bir ghana әttegen-ayy bar, óte kesh aityldy. Ol osydan 25 jyl búryn aityluy kerek edi. Biz ruhany degen nәrseni sәl-pәl býldirip alyp, artynan baryp esimizge týsti. Jemqorlardy kóbeytip alyp, qylmyskerlerdi, qatygezderdi kóbeytip alyp, artynan úran shaqyryp jatyrmyz, eshten kesh jaqsy. Ruhany janghyryp jatqanda, janghyrmay ortasynda túryp qalghan mekeme – bizding Jazushylar odaghy. Tóragha 22 jyl otyrdym dep otyr ghoy, men Ghabiyden Mústafinnen bergi tóraghalardy bastan keshirip kele jatyrmyn, jasym 80-nen asty. Sol tóraghalardyng eshqaysysy tórt-bes jyldan aspaghan eken. Ánuar Álimjanov qana toghyz jyl otyrdy. Esesine qanday júmys bitirdi. Myna otyrghan ghimaratty, anau qytaydyng qonaqýii bolghan jazushylardyng shygharmashylyq ýiin Álimjanov saldyryp ketti. Qansha jazushygha ýy әperdi. Al Orazalin 22 jylda ne istedi degende, dauly nәrse kóp. Alghashqy 10 jyly óz kezegi, eki sezd, eki saylaudyng arasy. Meyli, otyrdy delik. Keyingi 12 jyly yryn-jyrynmen ótti. Bireuler «Núrlan, jolyna týs, sen de jazushysyng ghoy, otyryp jaz, ylghy mansapta otyra bermey, ket» dedi. Áy, Núrlan, men seni jaqsy kórem, talantyng bar әjeptәuir. Búrynghy tóraghalar «meni bosatyndar, jazuymdy, qalam-qaghazymdy saghyndym» dep rúqsat súraushy edi. Al myna Núrlan ketpeuding qamyn qatty qarastyrdy. Álgi «Alash» syilyghyn bir kýnde 42 adamgha ýlestiru – ózine dauys jinap, ómiri keshpeytin nәrse. Núrlannyng betinde qalady ol. Alash degen atty ayaqqa salyp, 42 adamgha bir kýnde ýlestiru degen, ne boldy sonsha, ne jetti? Búryn ol syilyqty úzasa eki-ýsh adam alatyn, ózimiz sol syilyqty beru komissiyasynyng mýshesi edik. Al Núrlan sol komissiyanyng bәrin jiyp qoyyp, óz ýlestirdi. Mening Núrlangha keshpeytin bir nәrsem – osy. Ol Alashtyn, odaqtyng mәrtebesin kóteru emes, ózining mәrtebesin kóteru, oryntaghyn saqtap qalu, jalpaq tilmen aitqanda, basqa ne ol?!

Ekinshi bir mәsele – Ády Shәripov bastap, Ánuar Álimjanov salyp berip ketken shygharmashylyq ýiding esiginen syghalay almay qaldyq, kire almaymyz. Ótken jyly ma, bir sharuamen sol jaqqa baryp, kire keteyin desem, avtomat asynghan kýzetshi manayyna jolatpaydy. Sonyng qazir qytaydyng qonaqýii bolyp otyrghanyna ishing uday ashidy. Núrlangha ekinshi keshpeytin nәrsem – osy. Qalamaqyny qayta-qayta aita beredi, ol bәrimizding shulap jýrip jetken nәrsemiz.

Jazushylar odaghy myndaghan qoghamdyq úiymnyng biri eken. Búl – jazushylardy qorlaudyng eng jogharghy týri. Biz halyqtyng ruhany dýniyesin jasap otyrmyz ghoy. Odaqty qoghamdyq úiym degen tizimnen aldyra almadyq. Ýsh jyl senator bolyp otyrghanda osy turaly bir auyz sóz aitqan joq.

Al endi plenum, qúryltaydyng uaqytyna kelsek, ekeui de uaqytynan kóp keshigip ótip keledi. Men tipti ekeuin birge ótkizuge de qarsy emespin. «Temirdi qyzghan kezinde soq» deydi. 24 aqpanda qúryltaydy ótkizu kerek. Júrtty taghy da partiya-partiyagha bólmey, әrkim óz «poklonniktaryn» sondarynan ertpey. Dayyndyq degen – sol. Onday dayyndyqtyng týkke keregi joq. Endi qúryltaydy kim ótkizedi degenge kelsek. Qúryltaydy myna komanda ótkize me? Jana Orazalin aitty. Ony ornynan týsti dep esepteuimiz kerek. Sóitip, qúryltaydy ótkizetin komissiya qúruymyz kerek.

Jaraydy, mening aitarym, osy jigitter! Bayaghyda qúryltayda da aitqanmyn. Núrlan Orazalindi dúrystap shygharyp salayyq, sosyn aldaghy tirshiligimizdi oilayyq.

Iran-GhAYYP, aqyn:

– «Orazalin úzaq otyrdy» deysinder, talasandar, biylikte búdan da úzaq otyrghandar bar ghoy.

Maral Ysqaqbay, jazushy:

Ne degen asyghystyq ekenin týsinbeymin

– Sózim basqashalau bolar dep oilap em. Sóileushilerding baghyty adamdy janyldyryp jiberedi eken. Núrlandy jaqsy kóreyik, jek kóreyik, saylaugha týsem dep jatqan joq qoy, jaghasynan ala bergende qaytemiz. Taghy da týsem dese, jaghalassandar jarasady. Ketem dep otyrghan adamdy tómpeshtep ketiremiz deu bolmaydy. Sondyqtan isting baghytyn bilmeytin kisi bolyp sóilemeuimiz kerek. Qoghamdyq mekemening aty – qoghamdyq mekeme. Zamanymyz Sovet Odaghynyng zamany emes. Múny aityp otyrghanym, men de bir qoghamdyq mekemening bastyghymyn. Seksenge keldim. Aytylyp jatqan qiyndyqtar bizding de basymyzda bar. Ýkimetten eshqanday kómek joq. Sondyqtan osynday qiyn jaghdayda Jazushylar odaghyn qúlatyp almay, osy kýnge jetkizgenimiz ýshin bәrimiz ózimizge ózimiz raqmet aitamyz ba, joq әlde qosylyp Núrlangha aitamyz ba, ol – basqa mәsele. Núrlannyng da, bizding de enbegimiz bar. Núrlandy maqtayyn dep túrghan joqpyn, 22 jylghy júmysyna bagha bergeli jatqan da joqpyn, Serik Qirabaev aghamyzdan asyryp eshtene aitpaymyz. Bәrimizge belgili nәrse ghoy.

24 aqpanda sezd ótkizeyik degendi men qazir estip otyrmyn. Búl ne degen asyghystyq ekenin týsinbeymin.  Bes jyldan beri roman, povesti, әngimeler jazyldy. Sezde biz sony qorytyndylauymyz kerek emes pe?! Sonshalyqty kýiip bara jatqan ne bar?

Tólen Ábdik, jazushy:

Taq ýshin kýreskendi qoyayyqshy

– Ádebiyetimizding qarashanyraghy dep jýrgen Jazushylar odaghynyng taghdyry bәrimizdi oilandyrady, tolghandyrady. Zaman ózgerude, zamangha qaray adam da, qogham da ózgerude.Osy zaman tudyryp otyrghan jana talaptargha jauap berip jatyrmyz ba, soghan osy bizding úiym layyq pa degen mәseleler aitylmaghaly kóp boldy. Janaghy jigitter әrtýrli pikir aityp jatyr. Bireuler qanaghattanarlyq, jaqsy dep te jatyr. Syn aityp jatyr.  Eger Jazushylar odaghynda eshqanday problema joq desek, әriyne, qatelesemiz. Ol problemalardy aitpay, jauyrdy jaba toqyp, bәri tamasha, jaqsy boldy, ketip bara jatyr ghoy, raqmet aitayyq desek, onda sol jabuly qazan jabuly kýiinde qalady. Sol problemamen taghy da qalamyz. Sondyqtan shyndyqty aituymyz kerek, joldastar! Shyndyqty aitsaq, Núrlannyng osy qyzmetke keluine yqpal etken adam – menmin. Ony ózi de biledi. Kerek kezinde qoldadyq. Jýrdik. Qyzmet qyldyq. Biraq endi zaman ózgeredi, uaqyt ózgeredi. Búl – qoghamdyq úiym. Qoghamdyq úiym demokratiyalyq negizde qúryluy kerek. Basshylyqtyng auysyp túruy degen bar, ol da boluy qajet. Bir adam shekten tys otyrsa, ol ózine-ózi problema jasaydy. Problemany onyng tóniregindegiler jasaydy. Ol aitylyp jýr. Oghan Núrlan renjuge tiyisti emes. Qarjylyq mәselelerdi aityp jatady. Men ony tolyq bile qoymaymyn. Biraq oghan tolyq jauap berilui tiyis. Jazushylardyng shygharmashylyq ýiinde 20 jyldan astam uaqyt demalmay jýrmiz deui oilandyra ma, oilandyrady. Eger ol jalgha berilgen bolsa, ol az aqsha emes, sezd ótkizuge, adamdargha ailyq beruge nege jetpey jatyr? Soghan jauap bersin, sonda júrttyng bәri toqtaydy. Jana Qabdesh aghamyz aityp jatyr ghoy, sózining kóbine qosylamyn. Óitkeni ol shyndyqty tura aitatyn jigit. Jazushylar odaghy qoghamdyq úiym ekeni ras. Ony odan alyp tastay almaymyz. Jazushylardyng erikti qoghamdyq úiymy. Búghan burokratiya, bastyqtyq degen jýrmeydi. Biylikpen aitysudyn, tartysudyng qajeti joq. Biraq Jazushylar odaghy halyqtyng sózin sóileytin, qajet bolsa biylikke qarata syn aita alatyn úiym boluy kerek. Búlay jýre beruge bolady.  Jazushylar odaghy búryn talantty qalamgerlerding ortasy bolatyn. Júrt kelip-ketip jatatyn. Qazir súrasam, «odaqqa barmaymyz» deydi. Sonda Jazushylar odaghy kimge kerek? Biz bayaghyda odaqtan shyqpaytynbyz. Eshkim kelmese, úrpaq pen úrpaqtyng baylanysy ýziledi. Kelesi keletin basshylyqtan súraytynymyz, odaqtyng júmysy ashyq boluy kerek. Ashyq bolmasa, onda ósek-ayang damidy. Eger bir mәsele tuyndaytyn bolsa, oghan anyq jauap berilui kerek. Sodan keyin, aghayyndar, taq ýshin kýreskendi qoyayyqshy. Jarghyny ózgertu degen qiyanat. Ár kelgen basshy jarghyny óz ynghayyna qaray ózgertetin bolsa, ne bolady? «Qúrmetti tóragha» degen ne sóz? Núrlan, ainalayyn, saghan eshqanday qarsylyghym joq, ótken plenumda estidim, Qúrmetti tóragha saylanghan tóraghanyng ýstinen qaraydy eken. Onday nәrse qoghamdyq úiymda bolmaydy ghoy dep edim, júrttyng bәri sonda maghan jabylyp qarsy sóilep, men zaldan shyghyp ketuge mәjbýr boldym. Múnyng arty jaqsylyqqa aparmaydy. Osynday nәrseler aityluy kerek. Múny aitu bireuge jamandyq oilaghannan emes, әlgindey dýniyeler jalghaspau ýshin, qaytalanbau ýshin.

Jana jigitter «qúryltaygha biz nege asyghamyz» dep otyr ghoy, qúryltay bir jarym jylgha keshigip otyr. Búghan qarap otyrsanyz, basshylyq legitimdi emes bolyp shyghady. Asyqpaytyn eshtene joq emes, asyghu kerek. Óitkeni merzim ótip ketti. Endi taghy da dau tudyrmau ýshin qúryltaydy aqpannyng 24-inde ótkizip jibereyik degen pikirdi men qoldaymyn.

Temirhan Medetbek, aqyn:

…Jazushylar odaghy býgjiyip otyrdy

– Serik Qirabaev aghamyzdyng sózin algha tartty. Ol kisining yntymaqqa, birlikke shaqyrghan, bir-birining jaghasynan almasyn degen sózin tyndadyq. Biraq men sol kisining ózin ýlken mәrtebeli, ýlken túlgha dep oilamaymyn. Ol kisi kezinde Qasym Amanjolovtyng qanatyn qayyrghan, Múqaghaly Maqataevtyng mandayyn aiyrghan adam. Endi býgin kelip birlikke shaqyrady. Árkim de birlikke shaqyrady. Men ne birlikke qarsymyn ba, yntymaqqa qarsymyn ba? Qúryp ketsin onday dýniye, odan da óle qalghan jaqsy.

Jazushylar odaghynyng ataghynan at ýrketin, ayaghyn tartatyn aibary joq. Jazushylar odaghy aibardan júrday boldy. Mәselen, bayaghy Kolbindi osy jerge shaqyryp alyp túryp, Júban Moldaghaliyevtin, Safuan Shaymerdenovting sóilegen kezindegi aibary qanday edi! Al keshegi Janaózen oqighasy, «jer satylmasyn» degen oqighalarda Jazushylar odaghy búghyp, býgjiyip otyrdy. Sol oqighalar kezinde Qabdesh Júmadilov, Ghabbas Qabyshevtar ýn qatty. Janaózen oqighasy kezinde Ábdijәmil Núrpeyisov qanday sóz aitty… Solardyng qúlaghyn qúntityp, múrnyn shúntiytqan eshkim joq. Qan tógilip jatyr. Jer satylayyn dep jatyr. Sol kezde Jazushylar odaghy býgjiyip otyrdy. Qan tógilmesin, jer satylmasyn degenning qanday sayasatqa qarsylyghy bar, ainalayyn, jazushylar-au! Eshqanday sayasatqa qarsylyghy joq qoy. Eling men jerin, tilinnen basqa neng bar?! Mine, osynday nәrselerdi kórgende adam kýiedi, kýiinedi.

Bayaghyda plenumnan keyin ile-shala qúryltay ótetin. Sondyqtan qúryltay 24 aqpanda ótui kerek. Áytpese arada taghy da nebir intriga, shantaj nәrseler bolatynyn biz estip, kórip jatyrmyz.

Beksúltan Núrjekeev, jazushy:

Jazushylardyng bedelin qúrtyp jatqan ózimiz

– Tyndau ýshin, pikirimizdi aitu ýshin keldik. «22 jyl otyru úyat emes pe, ynghaysyz emes pe?» dep aityp jatyrmyz. Ózimiz kezinde saylap alamyz da, ózimiz kelip nege otyrasyng deymiz. Osynyng ózi zandylyq pa, adamgershilik pe? Sony oilaytyn, týsinetin, zandy biletin jasqa kelmedik pe, bәrimiz de? Bәrimizdi zorlap, kózimizdi júmyp, aldap kelip otyryp alghan siyaqty. Ár sezd sayyn esep beriledi, tyndaymyz, dauys beremiz, saylaymyz, sodan keyin kelip nege otyrasyng deymiz. Biz zandy syilaytyn, baghalaytyn jasqa jetpedik pe, bәrimiz? Qayta-qayta Sovet ókimetining kezin aita beresinder, ony kelip salystyrasyndar. Jana Maral kókem aitty ghoy, men de osynday qoghamdyq úiymdy basqaryp otyrmyn, mәngi basqara beruime bolady dep. Óitkeni halqyng seni dúrys dep saylasa boldy. Jarghyny oqymaysyzdar ma? Jazushylardyng bedeli qúrydy deysizder, ony qúrtyp jatqan ózimiz ghoy. Jazushylarda pәtua joq deydi. Keshe ghana men elu jyl dos bolyp jýrgen dosyma aittym: әi, kókem, on eki kýnning ishinde sezd dayyndau degen ne súmdyq? Bes kýn qonaq shaqyrsan, bes kýn dayarlanamyz. On eki kýnning ishinde 780 jazushyny shaqyru… Álde Orazalin sezd ótkize almay masqara bolsyn dep otyrsyndar ma? Jazushylardyn, bizding abyroyymyz ghoy ol. «Ketem» dedi, osyghan endi bir layyq inilerinizdi qoyynyzdar dedi. Raqmet dedim. Sóitip alamyz da, býirekten siraq shygharamyz. Sosyn 47 adamgha «Alash» syilyghyn berdi, sýitti, býitti dep. Berilmesin degen zang bar ma? Men oilaymyn, «Alash» syilyghyn ala almay qalghandar riza emes shyghar dep. Ol syilyq bekerden-beker berilmeydi, oghan 100 mynnan, 70 mynnan aqsha kerek. Sol aqsha tabylghan kezde berip qalu kerek. Áytpese ana demeushi aqshany saghan kýnige dayyndap bermeydi. Sony bilip otyrsanyzdar da, bilmegensiysizder. Búl bola ma eken, endi? Maghan «sen inine jaqtasyp otyrsyn» deydi. Áy, kókelerim, saylaudy agham, inim ýshin ghana ótkizip otyrsaq, onda jetisken ekenbiz. Ol ne degen súmdyq! Sonda men inim bolghany ghana ýshin Jazushylar odaghy kerek, Orazalin joq bolsa týkke qajeti joq deymin be? Jazushylar odaghy 80-nen asqan Qabdeshke, myna Tólen, Dulatqa, maghan kerek bolmauy mýmkin, onsyz da kýn kóresin, myna artymyzdan kele jatqan jastar bar, olar orden, syi-siyapat alyp, úiymdasyp, Jazushylar odaghy degen úiym bar ekenin kórui kerek. Ol úiymnyng ghimaraty boluy kerek. Biz solar ýshin qam jeuimiz kerek qoy. 22 jyl boyy әr sezde reviziya komissiyasynyng esebi tyndalyp, dauys berip kelemiz. Qúryltaydy komissiya qúryp ótkizu degen – jarghyny bilmeytin adamnyng sózi. Sezd saylanghan qúram ghana ótkizedi dep jarghyda jazylghan. Jarghyny búzatyn biz sonshalyqty kimbiz? Býirekten siraq shygharyp daulasamyz da, syrttaghylargha úyatqa qalamyz. Qúryltaydy 24 aqpanda ótkizu degen ózimizdi de, Jazushylar odaghyn da masqara qylu dep esepteymin. Mamyrda ótkizu tym kesh desender, onda beri, kókekke qoyyndar. Jau quyp kele me, jau shapqaly jatyr ma? Ózimizdi-ózimiz shabatynday ne kórindi bizge? Sondyqtan, mening úsynysym, Jazushylar odaghynyng júmysyn qanaghattanarlyq deyik, qúryltaydy mamyrdyng yaky bolmasa kókekting ishinde ótkizeyik delik.

Endi mening bir úsynysym bar. «Sezdi 24 aqpanda ótkizeyik» dep elding bәri hat jazyp jatyr degen son, men de preziydentting atyna bir hat dayyndap әkeldim. Ýshtildilik turaly. Ýsh tildi balabaqshadan bastap oqytu kerek dep jatyr. Mine, osyghan oray, ýshtildilikti bastauysh synyptardan keyin ghana engizu jóninde hat jazyp alyp keldim.

V plenumdaghy jaryssózding negizi osylay órbidi. Ár sóileushini minbege shaqyryp otyrghan Núrlan Orazalin syngha qatysty jauap beretinin aityp otyrdy. Biraq qúryltay ótkiziletin uaqytqa dauys beru ayaqtalghan song qalamgerler tarap ketti de, odaq tóraghasynyng qorytyndy sóz aityp, syngha jauap qatugha mýmkindigi bolmady.

Plenumgha qatysushylar basym dauyspen Jazushylar odaghynyng kezekti qúryltayyn 12 nauryzgha belgiledi.

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Talasandar, búdan da úzaq otyrghandar bar ghoy…»

"Jas Alash"