(әzәlgi әngime)

Bizding ýide ýy telefon bar. Ózi – appaq, ózi – sýp-sýikimdi, ózi – mop-momaqan. Keyde jazu kórse oqymay tynbaytyn eski әdetimmen qoy súr әriptermen jazylghan «Panasonic» degen jazuyn ejiktep qoyatynym bar. Áytpese, ol telefonnyng mende, mening onda júmysym joq. Oiynshyq kórse, syndyrmay qoymaytyn balalarym da bir mәrte qyzyghyp, qoldaryna ústap kórgen emes. Búrandaghan úzyn bauy men betindegi sústy tetikterinen jýreksinetin bolsa kerek, әiteuir telefongha jolamaydy. Esesine mening aifonym olargha ermek.

Qosh! Ángime aifon jayly emes, telefonym turaly ghoy. Sol telefon aiyna bir ret qana bezek qaghatyn. Ol shyr ete týsse, taghy bir aidyng sholtang etip týgesilgenin, dereu internetting aqshasyn tólemesem bolmaytynyn bile qoyamyn. Sóitem de, telefonnyng tútqasyn kóterip әure bolmay-aq (arghy jaqta әdemi dauysty bir qyzdyng internetting aqshasyn aidyng 25-nen keshiktirmey tóleu kerektigin, tólemesem, qaryzymnyng ósetinin eskerterin bilemin) internet arqyly «Qazaqtelekomgha» bes myndy audara salamyn. Sosyn appaq telefonym taghy bir aigha demalugha ketedi. Onyng endi meni mazalaugha haqy joq.

Biz osy daghdygha ýirengeli mine, ýsh jyl. Ýsh jyldan beri telefon ekeumizding aramyzdaghy osy salt, osy dәstýr búzylmap edi.

Ótken aida. IYә, ótken aida ózi – appaq, ózi – sýp-sýikimdi, ózi – mop-momaqan telefonym shyryldap qoya bergeni. Mezgilsiz shyryldan shoshynyp, jýregim toqtap qala jazdady.  «Bir apta búryn ghana internetting aqshasyn tólep edim ghoy» dedim óz-ózime kýbirlep. «Endi mynaghan ne kerek?»...

Bezek qaqqan telefonnyng tútqasyn kóteruge batylym jeter emes. Meni izdegen adam qalta telefonym arqyly әp sәtte tauyp ala qoyady. Tuystardan búl nómirdi biletin adam joq. Tuysty qoyyp, ýiimizde ýy telefon bar ekenin әielim úmytyp qalghaly qashan?.

Jýregim atqaqtap barady. Arghy jaqta kim túr? Qonyrau shalghan adam ba, joq әlde...

Qolym dir-dir etedi.

Tútqany kóteremin be, kótermeymin be?

Kótersem, arghy jaqtan bir súmdyq dauys estilerdey qorqyp túrmyn. Ayyna bir ret qana shyryldaytyn, ol shyryldyng neni qalaytynyn kótermey-aq seze qoyatyn men beybaq myna mezgilsiz qonyraudy nege joryrymdy bilmey ras sastym.

Óstip, óng men týsting ortasynda biraz otyryp qalsam kerek, telefonnyng ýni óshti. Ýni óshti degenim beker eken, jarty saghattan keyin taghy da bezektep qoya bergeni...

Búl kim? Taghy da managhy ýrey býkil túla boyymdy biylep aldy. Qolym qaltyrap, telefonnyng tútqasyn kótere alsashy. Mandayymnan búrshaq-búrshaq ter tamshylap, denem múzday bolyp suyp ketti. Biraz shyryldap alyp, appaq telefonym «kótermesen, kóterme» degendey tyna qaldy. «Panasonic» degen betindegi jazuyn oqymaq bolyp edim, kózim búldyrap ketti. Sýp-sýikimdi telefonym maghan birtýrli ókpelep qalghan siyaqty.

«Telefon shalghan kim boldy eken?» degen auyr súraqqa jauap tappay taghy jarty saghat jyljydy. Tura jarty saghat ótkennen keyin taghy shyr ete týsti, o sorly.

Bar kýshimdi jiyp, «әup» dep tútqany kóterip alghanymdy, qorqynyshtan qaltyrap «әló» degenimdi bilemin.

Arghy jaqtan «Talap pa?» dedi qonyr ýn.

– Búl kim eken?, – dedim ayaghym qaltyrap túryp.

– Men Ánnas Aghysúly degen aghanmyn.

– O, aqsaqal assalaumaghaleykum, – dedim quanyp ketip.

Mynau kip-kishkentay Talapqa qazaqtyng atan-jilikti jazushysy Ánnas Aghysúly qonyrau shalyp túr. Maghan Ghabit Mýsirepov, ya Sәbit Múqanov tirilip kelip telefon soqqanday әser etti. Óitpegende she, bú kisi qazirgi jazushy aqsaqaldardyng ishinde kisiligin joghaltpaghan jalghyz adam. Shendilerge tik sóilegeni sebepti «oppozisioner-jazushy» atalyp jýr. Seksennen assa da, qolynan qalamyn tastamaghan aqsaqaldy qúrmet tútatynymdy jasyryp qaytemin. Myqty kisi.

– Bar bol, balam! Men sening jazghandaryndy oqyp túramyn.

Al, endeshe. Men kim, Ánnas Aghysúly kim?

Búl kisi kenestik jýiede qazaqqa júmys jasaghan adam. Tәuelsizdik alghannan keyin de talay myqtynyng mysyn basty.

– Sening «Ajdahalar elinde» degen fantastikalyq hikayatyndy oqyp shyqtym, – dep bastady әngimesin.

Aqsaqal tura bir saghat sóiledi. Maqtaudy kim jek kórsin, buyn-buynym bosap, kózimning sorasyn aghyzyp otyryp tyndadym. Tyndadym da, ózimning sondaylyq qara jayau adam emes ekenimdi týisine bastadym.

Osy mening de adam sýier qylyghym joq. Bir-eki kitap jazyp, ony eshkimge oqyta almay qoyghandyqtan, songhy jyldary qulyq-súmdyqtyng jolyna týsip ketip edim. Qúday ózi keshirsin! Jazushyda da tamaq bar, bala shagha bar? Solardy asyrau ýshin el oilamaghandy oilap, el jasamaghandy jasadym.

Bizding auyl – ýlken auyl. Sol auylgha baryp, әr ýidi aralap jýrip, jerlesterimning ótkeni men býgini turaly material jinadym. Alty jyl otyryp, alty myng otbasy turaly nәn kitap jazyp shyqtym. Ár otbasynyng otaghasy turaly alty sóilemnen maqtau sóz qashap, әlgi kitapqa qosyp jiberdim.

Bú qazaqta maghan deyin dәl osynday ýlken kitap jazghan jazushy joq. Ózderi turaly jazylghan tuyndyny jerlesterim satyp alady ghoy degen dәmemen myng taralymmen qaryzdanyp jýrip әlgi kitapty basyp shyghardym.

Basyp shyghardym da, satylymgha qoydym. Birinshi kýni saudager auyldasym jetti, alqynyp. Kitap satyp almaq eken. Quanyp ketip, bir kitapty qoltanbamdy jazyp túryp, satyp jiberdim.

Ózi turaly maqtau sózdi tebirene oqydy da, «biz senimen maqtanamyz»  dep bauyryna basty.

Men bú dýniyege kelgeli býkil auylym oqityn kitap jazghanyma masattanyp, qúshaqtan bosay bergenimde saudager auyldasym kóligining esigin ashyp jiberip, auyldyng damuy, mekteptegi oqushylardyng iygiligi ýshin su jana kseroks satyp alghanyn kórsetti. Múnday mәrttikke, eli ýshin, jeri ýshin talmay enbek etip jýrgen azamatqa qalay riza bolmaysyn. Quanyp ketip, sýiinshisine satqan kitaptyng aqysyn berip, saudager tuysymdy razy etip qaytardym.

Sodan keyin birde bir adam kitap satyp alugha kelmedi.

Ózderi turaly jazylghan kitapty alugha eshkimning kelmeui meni qatty tang qaldyrdy. Tang qaldyrmaghanda she? Alty jyl boyy osyny jazamyn dep kýndiz kýlmedim, týnde úiyqtamadym. Ol az bolghanday bala-shaghamnyng yryzghysyn auzynan jyryp alyp, baspagha kóp aqsha tóledim. Myng kitap birer aida ótip ketse, taghy da taralymyn kóbeytip bayysam degen oiym da bolghan. Ol oy – qúr qiyal eken.

Eshkim kitap satyp almaghan son, auylgha ózim barayyn dep sheshtim. Auylgha barsam, әr ýiding tórinde mening maqtau sózderim ilinip túr. Saudager jerlesim auylgha kelgen de, әr otbasygha kerekti betting kóshirmesin jasap, ongly ramkagha salyp túryp satypty. Qay ýige kirmeyin, tórde mening kitabymnyng bir betining kóshirmesi. Halyqtyng bәri maghan razy, al saudager jerlesim bolsa, qara kserokstyng arqasynda Almatydan ýy salyp jatyr desedi.

Tughan jerden ne quana almay, ne qayghyra almay qaytyp keldim. Quana almaytynym, kitabymdy eshkim satyp almaydy, endi. Qayghyra almaytynym, maghan elim razy. Sosyn, ary oilanyp, beri oilanyp, jazudy birjolata qoyayyn dep sheshtim.

Sóitip jazudy qoyyp ketken kezimde appaq telefonymnyng shyr ete qalghanyn, basqa-basqa emes, Ánnas Aghysúlynyng ózi ýlken basyn kishireytip qonyrau shala qalghanyn qaramaysyz ba?

– IYә, ne búiymtayynyz bar?, – deymin bar madaq sózdi estigen son, keuip-pisip.

– Aynalayyn, Talap jan! Sening kitap oqityn bala ekenindi bilemin. Mynau Jazushylar Odaghynyng juyrda shyqqan telefon anyqtamalyghynan ýiinning nómirin әreng taptym. Saghan arnap qoyghan bir kitabym bar edi. Sony alyp ketsen. Tegin. Tegin alasyn, kitapty, ainalayyn!

Alghysymdy aityp, telefon tútqasyn qoydym. Qoydym da, mening jazghandarymdy Ánnastay myqty jazushynyng sýiip oqitynyn aityp, ishin kýidireyin dep, qalamdas-dosymnyng úyaly telefonyna soqtym.

Ánnas aqsaqal dosyma da qonyrau shalypty. Onyng da shygharmasyn jiliktep otyryp, taldap beripti.

Kitapty qoyshy, mening búryndary aiyna bir ret qana shyryldaytyn telefongha janym ashydy. Janym ashydy da, toghynan ajyratyp tastadym.

Taghy da bir aghalarym qonyrau shalyp shygharmashylyghymdy maqtaytynyna senimim kәmil. Biraq, men ýshin sol maqtaudyng aqysyna onyng ýiine óz ayaghymmen baryp, qoltanbasy jazylghan kitapty әketuden auyr júmys joq, qazir.

Qanat Ábilqayyr

15 aqpan 2018 jyl

Abai.kz