Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3133 0 pikir 16 Qantar, 2011 saghat 20:26

Beybit Qoyshybaev. Smaghúl Sәduaqasúlynyng ruhyna taghzym

Belgili qogham qayratkeri, zanger Sabyr Qasymovtyng Jana jyl aldynda «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynan  mәlim bolghanday, әigili qayratker Smaghúl Saduaqasovtyng Mәskeude 1933 jyly kremasiyalanghan mәiitin elimizge әkep jerleuge rúqsat alynghan eken. Osy janalyq stalinizm dәuirinde opat bolghan bozdaqtyng - tәuelsizdik jolyna bas tikken últ qayratkerining ómiri men qyzmeti, onyng isterining býgingi úrpaqqa taghylymy jayynda arnayy basqosu jasaugha múryndyq boldy. 2011 jylghy 13 qantarda L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde «Qayratker Smaghúl Saduaqasúly jәne Qazaqstan otanshyldyghy: eldik múrat pen jauapkershilik» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti.  Konferensiyagha Parlament deputattary men ghalymdardan bastap, 30-shy jyldary sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandardyn   úrpaqtary jәne qayratkerding jerlesteri qatysty.

Belgili qogham qayratkeri, zanger Sabyr Qasymovtyng Jana jyl aldynda «Egemen Qazaqstan» gazetine bergen súhbatynan  mәlim bolghanday, әigili qayratker Smaghúl Saduaqasovtyng Mәskeude 1933 jyly kremasiyalanghan mәiitin elimizge әkep jerleuge rúqsat alynghan eken. Osy janalyq stalinizm dәuirinde opat bolghan bozdaqtyng - tәuelsizdik jolyna bas tikken últ qayratkerining ómiri men qyzmeti, onyng isterining býgingi úrpaqqa taghylymy jayynda arnayy basqosu jasaugha múryndyq boldy. 2011 jylghy 13 qantarda L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetinde «Qayratker Smaghúl Saduaqasúly jәne Qazaqstan otanshyldyghy: eldik múrat pen jauapkershilik» atty respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti.  Konferensiyagha Parlament deputattary men ghalymdardan bastap, 30-shy jyldary sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandardyn   úrpaqtary jәne qayratkerding jerlesteri qatysty.

Sovet ókimeti jyldary Smaghúl Saduaqasov turaly partiya tarihynda tek syny túrghyda ghana sóz bolyp, oghan «onshyl-kommunist», «onshyl-auytqushy (uklonist)», «últshyl» degen aiyp taghylatyn. Sonday teris  baghagha kezikken sayyn men ony terenirek biluge yntalanatyn edim.  Aqyry, qayta qúru jyldarynda, onyng әigili «Últtar men últ adamdary turaly» (osy konferensiyada eske alynghan) maqalasymen tanystym. Sonda meni Smaghúldyng respublika ekonomikasyn damytu orayyndaghy tereng de bayypty, syndarly oilary qayran qaldyrdy. Óitkeni ol ekonomikalyq tәuelsizdik mәselesin, óz elimizde óndeushi ónerkәsipti órkendetu mәselesin kótergen-di...

Odaqty industriyalandyru jospary jasalyp jatqan shaqta ol aimaq basshylyghynyng bizding respublikany tek shiykizat bazasy etip qaldyrudy kózdeu pighylyn әshkerelegen, onday kózqarastyng zalaldy ekenin aitqan. Qarapayym mysal keltirer bolsaq, qazaq malynyng jýnin Mәskeuge tasyp, sonda iyirilgen jipten, toqylghan matadan tigilgen kostumdi qazaq eline keri tasyghannan tek útylatynymyzdy, sol  kostumdi óz elimizde tiguge qol jetkizu kerektigin dәleldegen bolatyn.

Alayda bolishevizm «ghúlamalary» pikirsayys orayynda jazylghan sol maqalasy ýshin ony qatty ghaybattady. «Qazaqstanda túiyq ekonomika qúrghysy kelgen», «burjuaziyalyq demokratiyanyng jolyn salushy», «últshyl»-kommunist Smaghúl Saduaqasovtyng partiyalyq isi Tashkenttegi Qazaq uniyversiyteti partiya úiymynda qaralyp, ony rektor lauazymynan týsiru jayynda sheshim qabyldandy. Búl 1928 jyl edi. Sol jyly Mәskeuge oqugha ketedi de, sodan bastap ol Qazaqstanda júmys isteu mýmkindiginen birjola airylady. Úzamay esimi «halyq jaulary» qatarynan oryn aldy...

Qayta qúru múrattaryna arqa sýiegen osy joldar avtory 1988 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetine «Qayratker Saduaqasov» degen maqala jariyalaghan bolatyn. Sodan beri kóptegen zertteushiler «tarihy aqtandaqtar» tasasyndaghy ardaqty túlghany sayasy aiyptardan arshyp, san qyrynan qarastyryp keledi. Atalmysh konferensiyadaghy jasalghan bayandamalar men habarlamalarda da nebir tyng maghlúmattar men payymdar, týiindi oilar, pikirler aityldy.

Smaghúl Saduaqasúlynyng ómir joly belsendi kýreske toly ekeni belgili. Solardyng biri retinde jas avtonomiyanyng órimdey jas qayratkerleri eldik múrat ýshin dauys kóterip, eleuli kýsh ekendikterin tanytqan 1920 jylghy jeltoqsanda ótken partiya jinalysyndaghy ústanymyn aitugha bolady.  Búl jinalystyng hattamasy әzirge kózge týse qoymaghan, tiyisinshe ghylymy ainalymgha alynbaghan. Degenmen mәni zor. Resey Kommunistik partiyasy Qazaq obkomynyng hatshysy Kulakovty ornynan alu turaly qauly alghandyqtan, manyzdylyghyna kýmәn tughyzbaytyn, óz zertteushisin tosyp túrghan erekshe oqigha.

Qazaq avtonomiyasy jariya bolghannan keyin birneshe ay ótken son, Orynborda ortalyq memlekettik apparattarda isteytin jauapty qazaq qyzmetkerleri obkom hatshysy Kulakovtyng bayandamasyn tyndaydy. Búl jiyn jayyndaghy mәlimet bizge 1920 jylghy Qazaq Respublikasy ishki ister halyq komissarynyng mindetin atqarushy Dinshe Ádilovting esteligi arqyly jetip otyr. Ádilov - 1917 jylghy Alash partiyasy Aqmola obkomynyng mýshesi, 1925 jyly Últ teatrynyng (býgingi Áuezov atyndaghy drama teatrynyn) irgesin Smaghúlmen birge qalasqan, kәsiby sahna ónerining kýlli praktikalyq úiymdastyru júmystaryn jýrgizip,  teatrdyng alghashqy diyrektory jәne bas rejisseri bolghan mәdeniyet qayratkeri. Osy azamattyn  1928-1929 jyldary tergeu hattamasyna týsken jauaptarynda atalghan jinalystyng mazmúny keltirilgen.

Dinshening tergeushi aldynda aitqan  sózderine qaraghanda,  Qazaq obkomynyng hatshysy Kulakov bayandamasynda eshkimdi tura atap aitpaghanmen, basshylyq oryndarda júmys istep jýrgen qazaq qyzmetkerlerin últshyl dep ghaybattapty. Maqsaty - últ kommunisterin «moralidyq topansugha toghytyp alu arqyly ózine qajet kartinany anyqtap alu, әri keybir ózi qyryna alghan qyzmetkerlerdi lauazymynan ketiruge qol jetkizu» bolghan synayly. Sonda, jaryssózde birinshi bolyp sóilegen Smaghúl oghan qarsy óte qatty,  qyzyna sóilep, obkom hatshysy Kulakovtyng janasha ornyghyp alyp, qazaqtargha әmirin jýrgizip otyrghan pereselen chinovniygi bolmasyna kim kepil dep týigen eken. Onyng baghytyn hatshy Kulakov pen halkomkenes tóraghasy Radus-Zenkovichting әmirshildik әdetterin synaghan Dinshe, odan keyin sóz alghan basqa qazaq jigitteri de qoldaydy. Sodan, aiyptalushynyng kuәlik etuinshe, «Kulakov jeniliske úshyrady, ony ornynan alu turaly sheshim qabyldandy».

Jas qazaq qayratkerleri últ mýddesi jolyndaghy kýreste Smaghúldyng bastauymen  alghash ret osylay  iri jeniske jetedi. Biraq búl, ókinishke qaray, songhysy da edi. Alghashqy jenis ruhtandyrghan Smaghúl Semey, Qostanay aimaqtaryna barghan issaparlary kezinde respublikanyng ortalyq biyligining ókili retinde, otarshyldyq ruhtan ajyramaghan dep tapqan guberniyalyq basshylyqty júmystan bosatyp jiberuge deyin barady. Biraq, sonday shetin әreketteri ýshin, әriyne, últshyl atanyp, partiyalyq sógis alady...

Smaghúldyng ómiri men qyzmeti - últty sýngdin, eldik mýdde jolynda otanshyldyq sezimmen jan ayamay kýresuding tamasha ýlgisi. Ol avtonomiya ishindegi memlekettik mәselelerdi sheshude bilgirlik tanytyp, qazaq eli bolashaghyna shyn mәninde qyzmet etti. Búl jóninde konferensiya minberinen stalindik repressiyalar tarihynyng iri mamany, qayratker Smaghúl Saduaqasúlyn 1989 jyldan beri tereng zerttep kele jatqan professor Mәmbet Qoygeldiyev,  qayratkerding әdeby shygharmashylyghyn zerttep, enbekterin eki tom etip shygharghan, ýlken monografiya jazghan professor Dihan Qamzabekúly, professorlar Talas Omarbekov, Dana Mahat, Túrsyn Júrtbay, ózge de ghalymdar men sóileushiler jan-jaqty atap kórsetti.

Ókinishtisi, qazaq qayratkerlerining kenes ókimeti iydeyasyna negizdelgen kýlli jasampazdyq niyetterining jýzege asuyna tosqauyl kóp edi. Taptyq kózqarasqa iyek artqan bolishevizm últtyq tútastyqty kózdemeytin. Últ mýddesin tap iydeologiyasymen shektep, is jýzinde joqqa shygharghan qasang kommunistik-totalitarlyq neoimperiya biyligin Mәskeuding Qazaqstandaghy emissary Filipp Goloshekin «sana-sezimdi qyrnau, niyvelirovka jasau» tәsilimen oiyndaghyday jýzege asyrdy. Ol qazaq mýddesin oilaghan últ kadrlaryn qughyn-sýrginge úshyratty. Ot jýrek Smaghúl sol bozdaqtardyng biregeyi edi. Barshamyzgha belgili, ol tughan  respublikasynan qiytúrqy  sayasi  qyspaq saldarynan shettep ketuge mәjbýr bolyp, aqyry, Donbass temir jol qúrylysynda júmbaq jaghdayda ulandy da, Kremli auruhanasynda dýnie saldy. Keyingi zertteulerde aitylyp jýrgendey, osynau bilimdi de bilikti, barsha kýsh-qayratyn halqynyng baqyty jolyna arnaghan últ qayratkerining ólimi qúpiya qyzmet tarapynan úiymdastyryluy da mýmkin.

Onyng jaryq júldyzday jarq etip sóngen  qysqa, biraq airyqsha maghynaly ghúmyryndaghy ústanymy, otansýigishtigi býgingi azamattargha, óskeleng úrpaqqa ýlgi etuge әbden layyq. Onyng eldik múrattargha adal bay múrasyn tanyp-bilu, qayratkerlik qabiletindegi últtyq tamyr ispetti qaynar kózdi iygerip, boygha siniru býgingi tәuelsizdik jastaryna óte-móte qajet.

Sabyr Qasymov, Dihan Qamzabekúly, Berik Ábdighaliyev sekildi jigitterding Mәskeu qabirstanynda jatqan Smaghúldyng kremasiyalanghan  mәiitin tughan eline әkelip, jer qoynyna beru orayyndaghy bastamashylyq  isterine, әriyne, qoldau kórsetu kerek. Konferensiyagha qatysushylardyng barshasynyng oilary osyghan toqaylasty. IYgi niyetti qolday otyryp, múnday sharuanyng adamgershilik, imandylyq, músylmanshylyq joldary óz aldyna, tәuelsizdik azamattarynyng boyyna últtyq ruhty bekem úyalatu isine ólsheusiz zor ýles qosatynyn údayy este ústaghan jón. Búl rette, bizding oiymyzsha, stalinizm jyldary opat bolghan azattyq kýreskerlerine jiti nazar audaryp, sýiekteri әr tarapta shashylyp qalghan sol bozdaqtardy da úmytpau lәzim. Kópke mәlim, sonau qayta qúru sayasaty óristegen jyldary ómirge kelisimen, «Ádilet» qoghamy jazyqsyz qughyn-sýrgin qúrbandaryn anyqtau, aqtau, olar jatqan qorymdargha kýtim jasap, eskertkishter qoy isine múryndyq bolghan edi. Býginde Astana, Almaty mandarynda, kóptegen oblys, audan ortalyqtarynda qúrbandardy eske alyp, aza tútatyn belgiler bar.  Degenmen, qazirgi kýn tәrtibinde Smaghúl Saduaqasúlynyng mәiit-kýlin elimizge әkelip jerleu mәselesi kóterilip otyrghandyqtan, búghan memlekettik mәn beru qajettigi súranyp túr. Konferensiyagha qatysushylar osy orayda óz pikirlerin ortagha saldy. Biz de úsynysymyzdy bildirdik...

Smaghúldyng Mәskeude kremasiyalanghan mәiit-kýlin tughan jer topyraghyna әkelip qoidy jýzege asyru júmysy onyng qataryna ózge de tәuelsizdik kýreskerlerining ruhy seziletin belgi ornatumen qatar jýrgizilse... Bylay aitqanda, últ azattyghy jolynda stalinizm qughyn-sýrgini saldarynan sheyit bolghan tәuelsizdik kýreskerlerining últtyq panteony nemese alleyasy ispetti oryn jasalsa, dúrys bolar edi.

Mәselen, toptap kómilgendikten sýiekterin naqty tanyp-ajyratu mýmkin emes túlghalar - imperiya astanasynyng Don, Vaganka, Komissarovka, basqa da zirattaryndaghy bauyrlastar qorymynda jatqan: Mәskeude 1930 jylghy 21 sәuirde proletariat kósemining tughanyna alpys jyl toluy qúrmetine qúrbandyqqa shalynghan Jýsipbek Aymauytov, Dinshe Ádilov, Ábdirahman Baydildiyn, Ahmetsafa Yusupovterdin, 1937-1938-jyldary atylghan Álihan Bókeyhanov, Jansha Dosmúhamedov, Túrar Rysqúlov, Súltanbek Qojanov, Nyghmet Núrmaqov, Nәzir Tóreqúlov, Sadyq Núrpeyisovterdin,  1937-1938-jyldary atylyp, qúpiya týrde Almatydaghy Janalyq ziratyna beti jasyrylghan Ahmet Baytúrsynov, Sәken Seyfulliyn, Beyimbet Mayliyn, Iliyas Jansýgirov, Maghjan Júmabaev, Janaydar Saduaqasov, Úzaqbay Qúlymbetov, Oraz Isaev, Temirbek Jýrgenov, Sanjar Asfendiyarov, Oraz Jandosov, Rahym Sýgirov, Ghabdolhakim Bókeyhanovtardyn, Torghaygha qayta jerlengen Mirjaqyp Dulatovtyn, Berlinge qoyylghan Mústafa Shoqaydyn, sonday-aq qoghamdyq isterde, ghylym men mәdeniyette tereng iz qaldyrghan basqa da iri túlghalardyng bastarynan arnayy bir-bir uys topyraqtan әkelinse. Sóitip,  azattyq kýreskerleri beyitterinen jeke simvoldyq qútylargha salyp tasymaldanghan topyraqtardy  arnayy alleyagha ya panteongha estelik taqtalarmen ornatsa...

Sonda, sóz joq, múnday qasiyetti oryndar barsha ardaqtylarymyzdyng ruhyn eske salyp túrady.

Stalindik repressiyalardyng qara tolqyndarynda últ ýshin sheyit bolghan azamattarymyzdyng aruaqtary aldyndaghy bir paryzymyzdy osylay óteuge bolar edi. Ári búl sekildi abyroyly is elimizding tәuelsizdik tuyn әrdayym biyik ústaugha tiyis jas úrpaghynyng býgingi otanshyldyq tәrbiyesi tolymdy bolu ýshin de qajet.

Konferensiyada Smaghúl Saduaqasúlynyng ruhyna taghzym etuding birqatar jón-jobasy aitylyp, arnayy qarar qabyldandy.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512