Bizding Qostanay oblysynda tәuelsizdik ruhymyzdy bekituge septigi tiyetin sharalar qashanda auyr jaghdayda ótedi. Ózgesin bylay qoyghanda, eshkimning atynda emes, tipti eshteneden de habar bermeytin, aty da, zaty da belgisiz kóshelerdi ózgertuding ózi onaylyqqa týspeydi. Tabandap qarsy túratyndar qashanda tabyla qoyady. Qisyngha kelmese de ózinshe uәj aityp, «tarihymyz ghoy» degendi algha tarta qoyady,

Sol tarihtyng da, uaqyttyng da әldeqashan ózgerip ketkendigin bilmeydi emes, biledi. Ádeyi isteydi, qiqarlyqqa basady. Sondaghy bayaghy «biz kóppiz, biz myqtymyz, bizben sanaspay kórinder» degen sekildi ózinshe qoqan-loqqysynyng siqy. Tipti janaghy kóshege esimin beruge sol adamnyng enbegi myng ese sinse de, ony býkil halyq jaqsy bilse de, sonday qynyrlyqqa basa beredi.

Bir ghana mysal. Aty kezinde býkil Odaqqa dýrkirep shyqqan Kәmshat Dónenbaeva apamyz jaqynda baqilyq bolyp, búl ómirden attanyp ketti. Endi qyz balalardyng ishinen shyqqan danqty diqanshy, Sosialistik Enbek Erining atyn este qaldyru mindet emes pe? Oghan eshkimning da, qarsylyghy joq bolar. Óitkeni  ol erlikke para-par is tyndyrghan, kezinde Jogharghy Kenesting deputaty bolyp, ýlken minbede sóz sóilegen, býkil Odaqqa ýlgi bolghan osynau ghaziz jangha qanday kóshening atyn bersek te, artyq bolmaytyndyghy beseneden belgili.

Obaly ne, jergilikti biylik jete qimyldap, oghan bir kóshening atyn beru ýshin jedel tyndau ótkizip, baryn salyp baqty. Búdan ziyaly qauym da shet qalghan joq. Aqyry Kәmshat Bayghazyqyzyna kezinde Aviasionnaya dep atalyp ketken kóshening atyn beruge kelisimge keldi. Endi búl sheshimdi qalalyq mәslihat bekitip, respublikalyq komissiyagha jiberedi. Biz búl jerde búl sheshimning zandy kýshine ainalatyndyghyna senimdimiz. Tek bir ghajaby, osynau ózi qalanyng shetine ornalasqan, bas-ayaghy kelte, eshkimning esimin iyelenbegen kóshege osy ataqty adamnyng esimin beruge qarsy shyqqandar da tabyldy. O, toba demeske ne shara. Qarap otyrsang tang qalasyn. Sol qarsylardyng qulyghyna qúryq boylamaytyndyghyn qaytersin. Biri «oghan bir kósheni bergenshe, nege anau Yubiyleynyy degen audandy bermeske» dep, ótirik janashyrlyq tanytsa, ekinshisi «aldymen kósheni jóndep alayyq, sosyn da atyn beruge bolady ghoy» degen sәuegeylikke basty. Minekey, qiynnan qiystyratyn qarsylyq degen osynday bolady.

Ekinshiden, qalamyzdyng qaq ortasynda «bizge ne istey alasyndar?» degendey qasqayyp túrghan orystyng Gogoli men Pushkin sekildi aqyn-jazushylary «men múndalaydy». Búlargha, әriyne, tisimiz batpaydy. Óitkeni qalamyzdyng basym bóligin qúraytyn ózge últ ókilderi kýni erten  «asyldarymyzdan aiyryp jatyr» dep attandap shygha keleri sózsiz. Sondyqtan da biz búl jerde jergilikti biylikting әlsizdigi dep eshkimdi de synaghaly otyrghan joqpyz. Óitkeni biz qansha deegenmen ótken jyldyng sonynda ataqty «qyzyl bolisheviyk» Taran degen kisining atyndaghy kósheni Tәuelsizdik dep ózgertudegi oibaygha bergisiz aiqaydy kórip, jaghamyzdy ústaghanbyz. Beyne bir elinen, jerinen aiyrylyp, bosyp keterdey ulap-shulaghandyghyn, oghan jergilikti orystildi gazetter attan qosyp, biraz sayasy nauqangha ainaldyryp baqqandyghyn úmytqan joqpyz. Degenmen, jergilikti biylik tabandylyq tanytyp, baryn salyp, әdil sheshim qabyldaugha qol jetkizdi.

Búl dau basyla bere, atoylap ekinshisi shyqty. Osy jaqynda ghana, naqtyraq aitqanda, aqpan 24-i  kýni tal týste qalamyzdyng dәl irgesindegi Oktyabriskaya degen auyldyng әkimdigining aldyna barlyghy 50-60-tan astam qabaghy qatu, asa ashuly top jinala bastady. Auylgha sel qaupi tudy ma, әlde bir jau shapty ma dep ýreylenip qaldyq. Sóitsek, «baqsaq, baqa eken» degendey auyl túrghyndary bireulerden «auylymyzdyng atyn qaydaghy bir Aqqayyng dep ózgertedi eken» dep esitip, bayaghy attanyna basypty.  Eshteneni tyndaghysy kelmeytin, kәdimgi «tek ózimizdik dúrys» deytin esh es bermeytin qara tobyr. Olardy sabyrgha shaqyrmaqqa niyettenip, mәselening mәnisin týsindirmek bolghan Qostanay audany әkimining orynbasary Bolat Bekenovti tyndaugha eshkim de qúlyq tanytpady. Tek aiqaygha basady. Olargha ózgening pikirining qajeti shamaly. Tipti jaulyq esebinde tanugha jaqyn. Sosyn orynbasardyng tózimi tausylyp, shyndap kelgende múnyng ózi rúqsat etilmegen jiyn ekendigin eskertuge mәjbýr boldy. Degen tobyr jendi, orynbasar óz júmysyna ketti.

Búl toptyng beti qaytar týri bayqalmady. Olargha taghy da adamdar qosylyp, kýzetshilerdi bylay iyterip qoyyp, barlyghy jergilikti mәdeniyet ýiine jinaldy. Orynbasar osynda kelip, taghy da týsinistikke shaqyrugha niyettengen.

— Jalpy, jinalys, beybit sheru men miting ótkizu turaly zang belgilegen naqty erejeler bar, - dedi ol jinalghandargha. — Aldymen atqaru organyna ótinish jazyluy kerek. Olay istegen joqsyzdar. Demek, býgingi jinalghandarynyz — mýldem zansyzdyq. Biylik qanday da mәseleni birlese sheshuge dayyn. Bizding esigimiz kim-kimge de ashyq.

Janalghandardyn  búghan da qúlaq asqysy joq. «Biz auyldyng atyn ózgertuge qarsymyz» deuden tayghan emes. Zangha da pysqyryp qaraghysy joq. Múny týsingen orynbasar amalsyz әngimen toqtatugha mәjbýr boldy.

Jinalghan toptyng qaysar-qaytpas niyetine qaraghanda olar búl iste asqan tabandylyq tanytpaq. Múnday tobyrgha sening tәuelsizdiging de, ruhany janghyrugha betbúrys jasap talpynyp jatqandyghyng da, tipti zamannyng qazir mýldem basqa ekendigine  pysqyryp qaramaytyndyghy bayqalady. Osyny kórip, kónilimizde kóp týitkil qaldy. Tәuelsizdigimizding taghdyrynyng әli de talay talqygha týsip, janarudyng onaylyqpen ótpesine kózimiz jetkendey boldy. Eldigimizge syn әli alda kórinedi. Janymyzgha batatyny osy.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz