Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Tarihtyng bir kýni 5136 156 pikir 5 Nauryz, 2018 saghat 14:53

Núrsúltan Nazarbaev. «Preziydentting bes әleumettik bastamasy» atty halyqqa Ýndeui

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng «Preziydentting bes әleumettik bastamasy» atty halyqqa ýndeui

 

Qúrmetti qazaqstandyqtar!

Nauryz aiynyng elimizding Tәuelsizdik kýntizbesinde erekshe orny bar.

Biz kóktemning alghashqy kýninde Alghys aitu kýnin atap ótemiz.

Sonymen birge, búl – Qazaqstan halqy Assambleyasy qúrylghan kýn.

Úlystyng úly kýni Nauryz meyramy shuaqty kóktem aiynyng enshisinde.

Qymbatty әielderimizdi de merekesimen nauryz aiynda qúttyqtaymyz.

Osy izgi oqighalardyng bәri Qazaqstan halqyn biriktire týsedi.

«Ruhany janghyru» baghdarlamasy da osyghan baghyttalghan.

Biz elding birligi men memleketting syndarly sayasatynyng arqasynda barlyq synaqtardan abyroymen óttik.

El iyesi qazaq halqynyng manyna úiysqan barsha etnostar ony joghary baghalaydy.

Býginde Almaty, Batys Qazaqstan, Jambyl jәne Ontýstik Qazaqstan oblystarynda «Qazaq eline myng alghys» atty monumentter boy kótergen.

Búl eskertkishterdi elimizdegi týrli etnostyq toptar bastaryna kýn tughan kezde bauyryna basqan qazaqtyng jeri men eline alghys retinde óz bastamalarymen túrghyzdy.

Qazaq halqy da olargha últtyq tarihymyzgha kórsetken zor qúrmeti ýshin alghysyn bildiredi.

Osynday ózara qúrmet pen senim myzghymas el birligine negiz bolsa, izgi sharalar halqymyzdyng keng peyili men darhan kónilining aiqyn kórinisine ainaluda.

Jaqsylyqty jadynda saqtay bilgen  elding ruhy qashan da biyik.

Zamanauy Qazaqstannyng ósip-órkendeuine әrbir otandasymyz óz ýlesin qosty.

Men etno-mәdeny birlestikterge de  ayryqsha rizashylyq  bildiremin.

Biz, bәrimiz birge óte kýrdeli, qily zamandardan óttik.

Tәuelsizdikting eng taghdyrsheshti sәtterinde meni әrdayym qoldaghan halqyma da alghys aitamyn.

Ótken saylaulardyng bәrinde halqymyz meni birauyzdan qoldap, saylady.

Men ýshin eng ýlken marapat – osy.

Elimning qoldauy maghan júmys barysynda zor kýsh-jiger berdi.

Men halqymnyng óz keleshegine senimmen qarauy ýshin enbek ettim, qazir de, bolashaqta da osy maqsat jolynda júmys istey beremin.

Sol sebepti, men býgin Qazaqstan Respublikasy Parlamentining qabyrghasynan jana әleumettik bastamalar kóterip, halqyma ýndeu jariyalaghaly otyrmyn.

Búl qadam talaydan beri mening kókeyimde jýr.

Biraq, Qazaqstan aldymen boyyna kýsh, qazynasyna qarjy jinap, quatty elge ainaluy kerek edi.

Mine, sol kýn de tudy!

Búl – bizding qoghamnyng әleumettik birligin nyghaytu ýshin jigerimizdi janyp, naqty iske kirisetin sәt.

Biz ony auqymdy әleumettik jobalar arqyly jýzege asyramyz.

Memleket osynday týbegeyli sharalardy qolgha alady.

«Qazaqstan – bizding ortaq ýiimiz» degen iydeya jana maghynamen tolygha týsuge tiyis.

Jana úsynystardyng manyzdylyghyn eskerip, men әrbir qazaqstandyqtyng әl-auqatyn әri qaray jaqsarta týsuge baghyttalghan jana әleumettik bastamalarymdy ózderinizben talqylau ýshin býgingi Parlament Palatalary men Ýkimetting birlesken otyrysyn shaqyrttym.

Birden aitayyn: býgin aitylatyn úsynystyng bәri – esep-qisaby múqiyat jasalghan baghdarlama.

Búl – elding iygiligine arnalghan útymdy, sonymen qatar, optimistik joba.

Men órkendegen Qazaqstan – eng aldymen memleketi ózin qorghap,  qoldaytynyn, qamqorlyq jasaytynyn sezinetin, tiyisinshe elin jan jýregimen sýietin, ózderine senimdi adamdar dep sanaymyn.

Sol sebepti, biz býgin jana, auqymdy әleumettik jobalargha jol ashamyz.

 

Qymbatty dostar!

Biz býgin әleumettik janghyru jolynda jana, auqymdy qadam jasaugha dayynbyz.

Men Preziydentting bes әleumettik bastamasyn úsynamyn.  

Birinshi bastama: «Árbir otbasyna baspana aludyng jana mýmkindikterin beru».

Biz songhy jyldary qazaqstandyqtardyng baspana alu mýmkindikterin keneytu ýshin kóp nәrse jasadyq.

2017 jyly 11,2 million sharshy metr túrghyn-ýy paydalanugha berildi.

Búl – rekordtyq kórsetkish.

Degenmen, onyng ózi jetkiliksiz, әli kýnge deyin kóptegen otbasy baspanasyz jýr.

Búl – airyqsha әleumettik manyzy bar mәsele.

Onyng sheshimin túrghyn-ýy ipotekasynyng qalyng kópshilikke jappay qoljetimdiligin arttyru arqyly tabugha barlyq jaghday jasau kerek.

Júmys isteytin әrbir adam nesiyege pәter satyp alyp, ony otbasylyq budjetining mýmkindikteri ayasynda tóley alatynday boluy ýshin arzan resurstar úsynatyn tetikter qajet.

Sondyqtan, men «7 – 20 – 25» baghdarlamasyn úsynamyn.

Júmys isteytin әrbir qazaqstandyq tómendegidey sharttar boyynsha tengemen nesie alu mýmkindigine ie bolady.

Nesie ósimining mólsherlemesi qazirgidey 14-16 emes, jylyna 7 prosentten aspaytyn bolady.

Qazir bankter bastapqy jarnagha baspana qúnynyng 30 prosentine deyin, keyde tipti 50 prosentin saludy talap etse, búl baghdarlama boyynsha ol 20 prosentten aspaugha tiyis.

Nesie alushynyng ay sayynghy tólemin azaytu ýshin onyng merzimi 10-15 emes, 25 jylgha deyin bolady.

Ol ýshin Últtyq banktin, ekinshi dengeyli bankter men qor naryghynyng mýmkindikterin iske qosu kerek.

Últtyq bank keminde 1 trillion tenge qarjy tartatyn arnayy kompaniya qúryp, ol qarjyny bankterding jogharyda aitylghan sharttar boyynsha beretin jana ipotekalyq nesiyelerin satyp alugha júmsauy qajet.

Baghdarlamany jýzege asyru túrghyn-ýy qúrylysyna zor serpin beredi.

Nәtiyjesinde milliondaghan qazaqstandyq ýshin baspana aludyng qoljetimdiligi  artady.

Sonymen qatar, búl ekonomikanyn, shaghyn jәne orta biznesting óristeuine júmys isteydi, jana júmys oryndaryn ashady.

Kóptegen azamattardyng armany aqiqatqa ainalady!

Ekinshi bastama: «Jalaqysy tómen júmysshylardyng enbekaqysyn kóbeytu ýshin olardyng salyq jýktemesin azaytu».

Salystyrmaly týrde jalaqysy tómen qazaqstandyqtardy qoldau ýshin 2019 jyldyng 1 qantarynan bastap olardyng salyq jýktemesin 10 esege azaytyp,
1 prosent qana salyq saludy úsynamyn.

Ay sayyn eng tómengi eseptik kórsetkishting 25 eselengen kóleminen az jalaqy alatyndargha salynatyn jeke tabys salyghyn azaytu arqyly olardyng salyq jýktemesin jenildetu kerek.

Al osylaysha salyqty azaytudan shyghatyn qarjy olardyng jalaqysyn kóbeytuge júmsaluy qajet.

Nәtiyjesinde, elimizdegi barsha jaldamaly júmyskerlerding keminde ýshten birinin, búl 2 millionnan astam adam, jalaqysy júmys berushige salmaq salmay-aq kóbeyetin bolady.

Ári qaray Ýkimet tabys salyghynyng progressivti shkalasyn engizu mýmkindigin zerdeleui kerek.

Ýshinshi bastama: «Joghary bilim aludyng qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, student jastardyng jataqhanadaghy jaghdayyn jaqsartu».

Qazir elimizding joghary oqu oryndarynda 530 mynnan astam jas oqyp jatyr, olardyng 30 prosentke juyghy memleket bólgen grantpen bilim aluda.

Joghary bilim aludyng qoljetimdiligi men sapasyn arttyru ýshin tómendegidey sharalardy úsynamyn.

Qazir jyl sayyn bólinetin 54 myng grantqa qosymsha 2018-2019 oqu jylynda taghy 20 myng grant bólu kerek.

Onyng 11 myny tehnikalyq mamandyqtar boyynsha bakalavrlyq bilim beruge tiyesili bolady.

Búl tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy jana ekonomikada zor súranysqa ie bolatyn san myng jana mamandy dayarlaugha mýmkindik beredi.

Múnda eng aldymen injenerler, aqparattyq tehnologiya, robot tehnikasy, nanotehnologiya salasynyng mamandary turaly sóz bolyp otyr.

Búl da jastargha memleket qamqorlyghynyng aiqyn kórinisi.

Sonymen birge, tehnikalyq jәne auyl sharuashylyghy mamandyqtary boyynsha barlyq joghary oqu oryndary granttarynyng qúnyn últtyq joghary oqu oryndarynyng granttary dengeyine deyin kóteru kerek.

Atalghan sharalar orta mektep týlekterin joghary bilimmen neghúrlym kóbirek qamtugha mýmkindik beredi, búl – jalpy әlemdik trend.

Sonymen birge, adam resurstaryna salynatyn ýlken salym.

Biz әlemdik standarttargha say bilim beru jýiesin qalyptastyra otyryp, studentterding bilim aluyna jәne túratyn jerine jaghday jasaugha tiyisti nazar audaruymyz qajet.

Qazir joghary oqu oryndary men kolledjderding studentterin jataqhanamen qamtamasyz etu mәselesi óte ózekti.

Búl mindetti sheshu ýshin joghary oqu oryndary, kolledjder men developerlik kompaniyalar memleket pen jeke menshikting seriktestigi qaghidasymen jataqhana saludy bastauy kerek.

Memleket óz tarapynan Bilim jәne ghylym ministrligi arqyly jataqhana qúrylysyna júmsalghan investisiyalardyng belgili bir bóligi birtindep qaytaryluyna kepildik beredi.

2022 jyldyng sonyna deyin studentterge arnap keminde 75 myng oryndyq jana jataqhana saludy tapsyramyn.

Búl aldaghy jyldarda óse týsetin súranysty eskergenning ózinde jataqhana tapshylyghyn birjola sheshedi.

Tórtinshi bastama: «Shaghyn nesie berudi kóbeytu».

Ózin-ózi enbekpen qamtyghan jәne júmyssyz túrghyndardyng arasynda jappay kәsipkerlikti damytu ýshin atqarylyp jatqan júmystardyng ayasynda jenildetilgen shaghyn nesie beru neghúrlym tiyimdi tetik sanalady.

2017 jyly jalpy somasy 32 milliard tenge bolatyn 7200 shaghyn nesie berildi.

Alayda, «Bastau Biznes» jobasy boyynsha bilim alghan taghy 5 myng adam óz isin bastaugha qajetti shaghyn nesiyelerdi ala almady.

Sondyqtan, 2018 jyly qosymsha 20 milliard tenge bólip, shaghyn nesiyelerding jalpy somasyn 62 milliard tengege jetkizudi tapsyramyn.

Nәtiyjesinde shaghyn nesie alatyndardyng sany 2017 jylmen salystyrghanda 2 esege artyp, 14 myng adamgha jetetin bolady.

Búl júmysty odan keyingi jyldarda da belsendi jalghastyru kerek.

Bastama myndaghan adamgha óz isin ashugha mýmkindik beretindigimen manyzdy.

Búl, әsirese, auyl-aymaqtar ýshin, auyldaghy kәsipkerlikti damytu ýshin airyqsha manyzdy ekenin atap ótkim keledi.

Besinshi bastama: «Eldi gazben qamtamasyz etudi jalghastyru».

Elimizde gaz óndiru Tәuelsizdik kezeninde jylyna 8-den 52 milliard tekshemetrge deyin artty, әri qaray da óse týsedi.

Qazir elimizdegi túrghyndardyng 50 prosentke juyghy gazben qamtamasyz etilgen.

9 oblysqa gaz tartylghan.

Degenmen, ortalyq jәne soltýstik ónirler әli de gazsyz otyr.

Biz Qaraózek (Qyzylorda oblysy) – Jezqazghan–Qaraghandy–Temirtau–Astana baghytynda magistralidi gaz qúbyryn salu jobasyn jýzege asyruymyz kerek.

Oghan tiyisinshe qarajat tartu qajet bolady, sonyng ishinde halyqaralyq qarjy instituttarynan da.

Búl 2,7 million adamdy gazben qamtamasyz etumen qatar, shaghyn jәne orta biznesting jana óndiristerin ashugha mýmkindik beredi.

Sonymen birge, ekologiya jaqsarady.

Gazgha kóshu tek Astananyng ózinde ziyandy qaldyqtardyng auagha taraluyn 6 esege nemese jylyna 35 myng tonnagha azaytady.

Búl jobany jýzege asyru әri qaray ózge ónirlerdi de gazben qamtamasyz etuge mýmkindik beredi.

Preziydentting bes bastamasy – osy.

Olardy iske asyru jana júmys oryndaryn qúrugha, sol arqyly el ekonomikasynyng әri qaray damy týsuine jol ashady.

Ýkimet pen Últtyq Bankke bastamalardy iske asyrudyng egjey-tegjeyli tetikterin jasaudy tapsyramyn.

Parlament deputattarynan zannamagha qajet ózgeristerdi uaqtyly engizudi ótinemin.

Bastamalardyng airyqsha manyzdy ekenin eskersek, olardy tiyimdi jýzege asyrudyng joldary keninen talqylaudy qajet etedi.

Halyq pen biznes ókilderining arasynda týsindiru júmystaryn jýrgizu de manyzdy.

«Núr Otan» partiyasy halqymyz ýshin airyqsha manyzy bar osy sharalardyng tiyanaqty oryndaluyn baqylaugha alady.

Qúrmetti otandastar!

Memleketting jana qadamdary býkil qazaqstandyqtargha, elimizding barsha azamattaryna iygi әser etedi.

Qogham óz taghdyryn Qazaqstanmen tyghyz baylanystyryp, bolashaghyn josparlaudyng tyng mýmkindigine iye  bolady.

Baghdarlamany zandyq túrghydan bekitu qajet dep sanaymyn.

Ony iske asyru «әleumettik memleket» turaly konstitusiyalyq normany jana, naqty mazmúnmen bayyta týspek.

Zamanauy jahandyq ahualda últtyq birlik – әleumettik birlik, al qalyptasqan memleket –  әleumettik memleket.

Biz ótkenge salauat aityp, keleshekke kóz tikken elmiz.

Biz әleumettik memleket pen últtyq órkendeuding shynayy, әri syndarly qazaqstandyq modelin mindetti týrde birge  jasaytynymyzgha senimdimin.

Ardaqty aghayyn! 

Býgingi bastamalar elimiz tútas, qoghamymyz túraqty bolsa ghana tabysty jýzege asady.

Al, el birligi – eng birinshi, qazaqtyng birligi.

Jahandyq kóshting basynda jýretin mereyli el bolu ýshin birlik pen yntymaq aldymen ózimizge,  qazaqqa kerek.

Tarihtyng ózi dәleldegen bir aqiqat bar  – halqymyz birlikte bolsa kýsheygen, birligi qashsa әlsiregen.

Qasqa joldy Qasym han júrtyn júdyryqtay júmyldyra bilgenining arqasynda qazirgi qazaq jerining negizgi aumaghyn biriktirdi.

«El birligi – el tendigi» degen – osy!

«Qazaq ordasynyng Likurgy» – Áz Tәuke elin tatulyqqa úiyta bilgendikten qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman ornatty.

«Baylyq – baylyq emes, birlik – baylyq» degen sóz sol zamannan qalghan qaghida.

El basyna kýn tughan kezde barsha qazaq Abylay hannyng aq tuynyng astyna jinalghan song ghana jerin jaudan tazarta aldy.

«Birikken jýz bytyranqy myndy alady» dep babalarymyz osyny aitqan.

Qazaqtyng osynau 3 hany – el tarihyndaghy 3 asqar tau, olardy asqaqtatqan – el birligi.

Sonymen birge, altybaqan alauyzdyqtyng kesirinen elimiz anyrap, jerimiz qanyrap qalghan kezder de az emes.

Búl da – tarihtyng ashy sabaghy.

«Ótkenge qarap, ertenindi týze» degen ósiyet bar, sebebi, ótkenning ónegesi – býgingi kýnning bagha jetpes baylyghy.

Osyny jadynda tútyp, tarihtan taghylym ala bilgen halqymyz Tәuelsizdik dәuirinde tatulyq pen birliktin, tynyshtyq pen túraqtylyqtyng arqasynda talay tabystargha kenelude.

Tabysymyzdy eselep, Tәuelsizdigimizdi bayandy ete týsu ýshin bizge baltalasa da  búzylmaytyn berik  auyzbirshilik kerek.

Berekeli birligimizdi kózding qarashyghynday saqtay alsaq, merekeli tirligimizge tónetin qauip joq.

El men jerding iyesi retinde Qazaqstandaghy jaqsy men jamannyng bәrine qazaq jauapty.

Osy úly jauapkershilikti sezinip, barsha úlystardyng úiytqysy bolyp, ózgege ónege kórsete bileyik.

Sonda ghana, halqymyzdyng atyn iyelengen qasiyetti Qazaqstanymyz kórkeyip, damy beredi.

Elimizding kónili jayly, túrmysy mayly bolady.

Osyny ýnemi este tútyp, tyng mindetterdi tyndyrymdy júmysqa úlastyrayyq!

Iske sәt!

Abai.kz

156 pikir