Beysenbi, 7 Shilde 2022
Didar-ghayyp 3942 9 pikir 12 Nauryz, 2018 saghat 03:10

Qypshaq dalasynyng jusany

«Qypshaq dalasynyng jusany» yaghny «Polyni poloveskogo polya» degen kitap orys tilinde Mәskeu qalasynda 1994 jylynda jaryq kórdi. Avtory – týrik qypshaq halyqtarynyng tobyna jatatyn qúmyq últynyng perzenti Múrat Áji edi. Kitap kezindegi Oljas Sýleymenovtyn
«AziYa»-synday әlemge qypshaqtyng tarihy rólin kórsetip, kóptegen halyqtyng ruhyn oyatty.

Nauryzdyng 7-inde jazushy Múrat Áji dýniyeden ozdy. Keybireuler búl tarih zertteushisin týrik halyqtarynan shyqqan danyshpan dep sanasa, endi bireuler tarihty búrmalaghan әsire últshyl degen kinәni taqty. Alayda, Múrat Áji tek qana tughan qúmyq halqynyng emes, býkil qypshaq, týrik halyqtarynyng qamyn jep, ózining elindey, bir tútas eldey kórgen. Tipti, orys, ukraiyn, europalyq halyqtaryn saq, skiyf, ghún, týrik, qypshaqtardan taratyp bauyrynday kórgen. Múrat Ájining pikiri boyynsha Reseydin, Europanyng mәdeniyetin, sәulet ónerin, diny ústanymdary men әdet-ghúryptaryn, simvolikasyn, geralidikasyn qalyptastyrghan, әkelip engizgen, negizin qalaghan ghún, týrik pen qypshaqtar edi. Osylaysha, europasentristtik kózqarasynan bas tartyp, ghúndar bastaghan Halyqtardyng úly qonys audaruyna erekshe kónil audaryp zor mәnin bergen.

Zertteushining «Qypshaqtar», «Europa. Týrikter. Úly dala», «Týrikter men әlem: qúpiya tariyh», «Mening jusan jolym» siyaqty kitaptarynda ejelgi týrikterding tarihy jan-jaqty qarastyrylyp, Altaydan bastaghan úly kóshting izderi, Deshti-Qypshaqtyng qúpiya shejiresi jazylghan. Múrat Áji enbekterinde «mekenimiz Dala, besigimiz Altay» dep jazyp, Altay tauyn, Eniysey – Anasu, Baykal – Baykól, Qatyn ózenin, tayga ormanyn býkil týrki halyqtarynyng shyqqan jeri, el bolyp qalyptasqan qasiyetti Atamekeni, ata topyraghy, mәdeny men ruhany oshaghy retinde jyrlaghan. Ata-babalarymyzdy jer jýzinde birinshi temir balqyghan ústalar dep sipattaghan. Kók týrikterding mәdeniyetin, nanym-senimderin joghary baghalap, jazushy ejelgi týrikterding diny ústanymdary buddizmge de, Europa halyqtary qabyldaghan hristian dinine de әser etkenin jazdy. Altay, Deshti-Qypshaq mәdeniyetining Resey men Europagha ghana emes, Iran, Ýndistangha jasaghan yqpalyn aitty.

Áriyne, tarih zertteushini «artyq ketip qaldyn», «ótirik soghyp tarihty búrmalap jatyrsyn»dep syngha alghandary kóp edi. Biraq, sonymen qatar «sózinde jan bar», «ata-babalarymyzdyng asyl múrasyn kópshilikke jetkizip, aqiqattyng jarshysy boldy» degen pikirlerin bildirip, úly qypshaqty erekshe syilap, danyshpan dep sanaytyndar da az emes edi. Qalay bolsa da,
Múrat Áji Deshti-Qypshaqty sýigen er edi. Deshti-Qypshaq degende Qazaqstan, Ózbekistan, Qyrghyzstan, Týrikmenstan, Altay, Saha, Tatarstan, Bashqúrstan, Chuvashiya, Daghystan, Noghay dalasy, Ázirbayjan, Qyrym, Gagauz jeri, Qaraqalpaq, Qarashay-Malqar, Qúmyq dep bólgen joq. Europadaghy majar, bolgar, tipti orys, kazak, ukraindardy bauyrlarym dep ózine, týrki halyqtaryna qaray tartty. Europanyng qalyptasuyna Attila ýlesin qosqan, Altaydan bastaghan dep, nemisterdi, fransuzdardy, aghylshyndardy Týrki әlemine jaqyndyghy bar dep qosyp jýrdi. Don, Dnepr, Dnestr, Dunay ózenderining ataularyn «dón» sózimen baylastyrdy. Al «Oghyz» degen etnonimning maghynasy «dana, danyshpan, tәjiriybesi mol» dep jazdy.

Múrat Áji jaman-jaqsy boldy ma, aqiqat-ótirik jazdy ma, syr-qúpiyany
ashqan azamat pa, tarihty búrmalap qatelerdi jasaghan adam ba – endi el, úrpaqtar, oqyrmandar, keleshekting tarihshylary, synshylary men zertteushileri anyqtaydy. Alayda, Múrat Áji – týrki әlemining som túlghasy,
Deshti-Qypshaqtyng arda emgen azamaty bolghany aiday anyq. Bar ómirin ata-babalarymyzdyng mirasyn zertteuine arnaghan, kóp jyl әlem jәne dala tarihynyng syr marjandaryn izdep tergen er edi. Kitaptary – san úrpaqtargha amanat.

Asqar Dayyrbek

Abai.kz   

9 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2313
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1779