Qytay basshysy Sy Szinipin ómir boyy taqta otyrugha mýmkindik aldy. Qazir jasy 64-te. Demek әli kemi on jyl taqta otyruy mýmkin degen sóz. Sonda ózgelerdi ne kýtip túr?

Sy biylikke jetisimen-aq jana baghyt ústandy. Onyng sayasatyn bir sózben qatan, tәuekelshil әri sayasy tәbetting jogharylyghymen sipattaugha bolady. Mysaly partiyanyng HIH siezdinde jasaghan bayandamasynda ol "Úly qytay halqynyng jandanuy" atty sózdi eng kóp aitypty. Baqanday 27 ret. Jalpy Qytay 2049 jylgha deyin, yaghny QHR qúrylghanyna 100 jyl tolghanda imperiyany jandandyrudy kózdeydi. Qazirgi әreketi de sol jolda jasaluda. Endi aldynghy tanda ne boluy mýmkin:

1. Qytay ishki mәselesin tolyq sheshuge tyrysady. Ol syrtqy mәselemen alansyz ainalysuy ýshin, ishin tolyq rettestirui kerek. Qytay biyligi ishindegi ózge halyqtar men kýrdeli aimaqtardy, yaghny SUAR, Tiybet, Ishki Mongholiyany joidy iske asyruda. Songhy uaqyttaghy ózge halyqtargha qysym qarqyndy týrde artty. Az halyqty assimilyasiyalap, qúrtu maqsatynda qytaylyqtar milliondap kóshirilude. Ózge halyqtargha óz tilinde sóileuge, bilim alugha tyiym salynyp, mektepter jabyluda. Qazaqqa da búl nәubet әser etip jatyr. Bizge amal bireu, ol qandastardy dereu atajúrtqa kóshiru. Al eli joq, jeri joq últtar Qytaydyng búl sayasatynan qatty zardap shekpek.

2. Dinmen kýres kýshengde. Qytay jalpy dindi joghary qoymaydy. Olar ýshin filosofiyalyq aghymdar basymyraq ról oinaydy. Ásirese konfusizm. Al ózge dinderdi memleketting damuy men qoghamnyng biriguine kedergi dep sanaydy. Demek meshitter, shirkeuler jabyluy eselep artpaq.

3. Sy key otbasylargha eki baladan ómirge әkeluge rúqsat etti. Ol ekonomikalyq belsendi kýsh retinde jastardyng azayyp, qarttardyng kóbengimen baylanysty. Yaghny balansty qalpyna keltiru kerek. Alayda búl sayasattyng da bizge ziyany bar ekenin eskeru qajet.Qysyqkózding sany artsa, sayasy salmaghy da arta bermek.

4. Endigi tanda olar әlemdik әskery qaqtyghystargha qatysyp kórui mýmkin. Ony Siriyadaghy Asad әskerine kenes berudi arttyrghanynan angharugha bolady. Sonymen qatar Pәkistanda әskery baza salyp jatyr. Jalpy Beyjing Tayau Shyghys isine aralasugha niyetti siyaqty. Tayau Shyghystyng AQSh-tyng oiyn alany ekenin eskersek, demek búl aidahardyng aqbas býrkitke ashyq, aiqyn bәsekelestigi bolmaq.

5. Kórshiles eldermen әskery qaqtyghysqa týsui bek mýmkin. Birinshi kezekte Japoniya jәne Ýndistan. Ýndistanmen birneshe mәrte shekaralyq qaqtyghys oryn aldy. Al Japoniyamen araldar ýshin tartys boluda. Onyng ýstine tarihy tyrtyq ta bar. Sondyqtan atys-shabys bolyp qalsa, tandanbaymyn. Korey týbeginde soghys oty tútana qalsa, onda sózsiz Sy oghan qatyspaq. 1950-53 jyldary Mao Soltýstik Koreyagha 1 mln әsker jiberip,tipti óz úlyn qúrban etse, Siyde sol joldy tandary anyq. Memlekettik mýdde joghary túrmaq.

6. Mongholiya men Ortalyq Aziya elderining keybirin otarlaugha tyrysuy ghajap emes. Jalpy Mongholiyanyng soltýstik bóligin, Qyrghyzstan men Tәjikstandy Qytaydyng ózderine qosqysy keletinin Batystyq ekspertter san mәrte aitty. Al songhy uaqytta Qazaqtyng key jerinen atana nәletterding dәmesi bar ekeni de bayqaluda. Qysqasy saq bolu qajet.

7. Sapaly әskerdi arttyryp jatyr. Ásker sanyn 2,5 mlnnan 2,1 mlngha azaytqanymen, arnayy jasaq sanyn 300 mynnan asyrdy. Búl sannan sapany basymdyqqa shygharghanyn bayqatyp otyr.

8. Ekonomikany basty oryngha shygharudy kózdep otyr. Tipti AQSh-pen "ekonomikalyq soghysqa" dayynbyz deydi. Tәbetteri zor. Eng manyzdysy, olardyng rasymen oghan mýmkindigi jetetindiginde.

PySy: Endi búl bizdi qorqytpauy tiyis, biraq tereng oigha jeteleui mindetti. Qazaq bilim men ghylymdy kýsheytip, sapaly әri intellektualidy últ qúruy qajet. Jyldam arada. Bizge shaghyn әri quatty әsker, bәsekege qabiletti úrpaq qajet. "Arystan bar eken dep, apanda jatpas al bóri" degendey, bóri babalarymyzday jarqyn bolashaqqa qaray jorta beruge tiyispiz. Qytaydyng kýshengi bizge stimul әri saqtyq! Sy "Úly qytay halqynyng jandanuyn" 27 ret aitsa, biz "Úly Kýltegin jolyn jandandyrudy" iske asyryp ýlgeruge mindettimiz. Babalar aldynda, úrpaq aldynda!

Ashat Qasenghaliy

Abai.kz