Júma, 12 Tamyz 2022
Anyq-qanyghy 6298 207 pikir 22 Nauryz, 2018 saghat 13:47

Nauryzdyng tarihy Qazyghúrttan bastalady

Ejelgi qazaqtar jyldy on eki aigha bólip, jyl basyn Nauryz dep ataghan.

«Nauryz meyramy — ejelgi zamannan qalyptasqan jyl bastau meyramy. Kóne parsy tilinde nava=jana + rәzanh=kýn, «jana kýn» maghynasynda, qazirgi parsy tilinde de sol maghynamen qalghan (no=jana + rouz=kýn; maghynasy «jana kýn»), yaghny «jana jyldy» (kýn ósuin belgileui) bildiredi.  (Uikiypediya — ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet).

Ózderiniz kórip otyrghanday, qazirgi tarih ghylymy Nauryz merekesining shyghu tegin de, Nauryz degen sózding ózin de parsygha aparyp telip tastaghan.  Búl týp-tamyrymen qate tújyrym. Dәlel me? Tyndap kóriniz!

Nauryz merekesi – jaratylystyng óz zanymen ýilesken, naghyz tabighy mereke. Búl mereke әri jana jyl bolyp sanalady. Jyldyng tórt mezgilindegi, kóktem mezgili – býkil tirshilik ataulynyng jandanatyn, janaryp týleytin kezeni. Sondyqtan kýn men týn tenesip, tirshilik atauly «úiqysynan oyanyp», qayta týleytin osy nauryz aiy – jyl basy bolyp esepteledi jәne búl mereke qazaqta «Amal» dep te atalady. Búl sózding jalghasy «Aman». (Qystan amaldap, jazgha aman jetu).

Dәstýr boyynsha – Nauryz merekesi qazaq halqynda jastardyng jasy ýlken tuystaryna, ózderi syy – qúrmet kórsetetin basqa da jasy ýlkenderge qos qolyn berip amandasudan bastalady. Ókpe-naz, renishterding bәri úmytylady.  Búl kýnderi әr ýide jeti týrli dәmnen, nauryz kóje dayyndalyp, bir-birining ýiinen dәm tatysady. Sonymen qatar, Nauryz merekesin býkil auyl-el bolyp, әsirese jastar jaghy týgeldey tang shapaghyn qarsy aludan – tazalanghan aryqtargha su jiberuden, aghash otyrghyzyp, gýl egu rәsimin ótkizuden bastalatyn bolghan. Mereke  «Aq sýiek», «Alqa qotan», «Aq serek pen kók serek», «Jasyrynbaq»  jәne t.b. týrli halyq oiyndarymen, әn salyp, by biyleumen, aqyndar aitysymen, qazaqsha kýres, at jarysymen jalghasyp, týnge qaray «Altybaqan» ainalasyndaghy tamashamen ayaqtalady eken.

Ejelgi shejirelik derekterde, Nauryz merekesi 127 ghasyrdan beri qazaq elinde  Qazyghúrt tauyna Núq payghambardyng kemesi kelip toqtaghan kýnnen bastap toylanyp kele jatqany aitylady. Ótken ghasyrdyng ayaghynda Tәjikstandaghy 3000 m. biyik taudyng basynan akulanyng tasqa ainalghan sýiegi tabylghannan keyin, býkil әlem ghalymdary Núh payghambardyng kemesi qalghan jer Ontýstik Qazaqstandaghy Qazyghúrt tauy ekenin moyyndaugha mәjbýr boldy. Búl merekeni qazaqtardyng «Úlystyng úly kýni» dep ataytyndarynyn  syry osydan bolsa kerek.

Qazaqtyng etnograf-ghalymy Jaghda Babalyqúly 1970 jyly Mәskeuding Lenin atyndaghy kitaphanasynan tóte jazumen jazylghan «Nauryz» dep atalatyn úzaq jyrdyng qoljazbasyn tapqan. Búl jyrda Núh payghambardyng kemesi Qazyghúrtqa kelip toqtaghan mezgil dәl kýn men týnning tenesken kýni ekeni, osy kýni ýlken toy jasalghany, sol úly merekege adam men jan-januarlar týgel qatysyp, Núh gh.s. olardyng bәrine ózining jaqsy kóretin nәrsesinen mol shashu shashqandyghy, osylaysha búl kýn jana jyldyng basy retinde toylanatyn bolghany aitylady. Osylaysha, Nauryz merekesi – naghyz tabighat merekesi jәne tarihy óte úzaq mereke. Býkil әlemde búghan teng keletin birde-bir mereke joq. Búl degenimiz, býkil adamzat tirshiliginin, mәdeniyetining qazaq jerinen, qazaq elinen bastau alghanyn kórsetse kerek.

Aqiqatynda da, Nauryz merekesi bastauyn Núq payghambar zamanynan alady. Ony qazaqy shejire bylaysha týsindiredi: Úly Jaratushy - Allanyng búiryghymen Núq payghambar alyp keme jasap Allany moyyndaghan músylmandardy,  óz tuystaryn jәne әrtýrli andardy júbymen kemege otyrghyzady. Aytylghan kýni «tandyrdyn» astynan atqylap su shyghyp, aspannan jeti kýn nóser jauyn jauady. Jer betin tolqyny kókti sharpyghan topan su basady. Kemege mingenderden basqalarynyng bәri topan sugha qaryq bolyp, ajal qúshady. Keme úzaq jýzedi. Bireuler alty ai, bireuler odan da kóp degendi aitady. Kemening suda úzaq jýzuine jәne azyq-týlikting azangyna baylanysty keme ishinde qobalju, ómirden týnilu, degen siyaqty narazylyqtar bastalady. Núq payghambar bastap kemedegilerding barlyghy kýni-týni Allagha jalbarynyp, kýnine bes mezgil namaz oqidy. Azyqtary tausylugha jaqyndaghannan bastap kýn aralatyp qarlyghashty úshyryp otyrady. Qarlyghashtan esh belgi bilinbegesin azyq-týlikti ýnemdeu maqsatynda Núq payghambardyng búiryghymen oraza ústaugha kóshedi. Bir kýni qarlyghash auzyna aghashtyng japyraghyn tistep kelgende kemedegiler sudyng tartyla bastaghanyn baghamdaydy. Taghy bir de qústyng ayaghy balshyqqa bylghanyp keledi. Keme sol baghytpen jýzip otyryp qazirgi Qazyghúrt tauynyng basyndaghy suy tartylghan kishkene aralgha kelip ilingir (jәkir) tastaydy. Júrttyng bәri kemeden týsip, quanyshtan kóz jastaryna erik berip, birimen-biri tós qaghystyra qúshaqtasyp, qol alysyp, qúttyqtasady. Qoymalardyng týbinde qalghan jeti týrli astyq týrinen kóje jasap bәri mәz-mәiram bolyp toylaydy. Sodan sol alghashqy keme toqtaghan aral sol Atalarynyng qúrmetine Ada dep atalady. Ejelgi týrik tilinde araldy  «Ada» dep ataghan. Manghystaudaghy Qazaq shyghanaghynda Ada jәne Qosa degen araldar kýni býginde de solay atalady. Sodan olar óle-ólgenshe birimen-biri tuysyp bauyrlasqan desedi. «Kemedegining jany bir» degen maqalda sodan qalghan. Jyl sayyn jasy kishileri jasy ýlkenderin izdep baryp qol alysyp kórisetin bolypty. Núq payghambar óz qauymyn azghyndaudan saqtandyru maqsatynda júby joqtaryn nekege otyrghyzypty. Sodan beri sol júptasu Núq payghambardyng «avtorlyq qúqyghymen» Neke, yaghny Núq әke dep atalyp, keme toqtaghan jer Qazyghúrt, yaghny Qazyq júrt (Qazaq júrt) dep atalypty.

Aday shejiresi boyynsha Núh payghambar qauymy Aday atanyng eki úlynyng ýlkeni Qúdaykemen onyng eki úly Tәzike (ýlkeni) jәne Qosay (kishisi) bolyp taratylady. Sugha qaryq bolghandar da, aman qalghandar da sol Qúdaykening eki balasynyng eli. Núh payghambardyng tegi Qosay. Kemening toqtaghan jeri qazirgi Ontýstik Qazaqstan oblysy Qazyghúrt (Qazyq júrt) tauy. Sol tauda «Keme qalghan» shoqysy men osy attas auyl; Lenger (Ilingir, yakor) eldi mekeni (audany); Ángir auylynyng aimaghyndaghy tau shoqysynyng erneginde Adam Ata men Aua Ana kiyeli tasy men sol shoqynyng eteginde Qayyp Eren Qyryq Shiltender su ishken búlaq bar. Ol ónirde búlardan da basqa «Payghambar toqtaghan», «Payghambar sausaghy», Aq bura, Kózdi ata, Shilter ata (Qayyp Eren Qyryq Shilten) ataulary saqtalghan. «Qazyghúrttyng basynda keme qalghan, Ol әulie bolmasa nege qalghan» dep kýni býginde de el auzynda aitylyp keledi. Búl kýnderi Qazyghúrt atauynyng shyghu tegi jóninde әrkimder qazaqtyng shejiresi men onyng sóz jasau qaghidasyn bilmegendikten әr-týrli joramal-tújyrymdargha jol berilip jýr. Dúrysy, Qazyghúrt birikken sóz, Qazyq jәne júrt degen eki sózden túrady. Atam Qazaqtyng sóz jasau jýiesinde «Q» men «Gh» auysyp qoldanyla beredi. Manqystau-Manghystau. Al eki sózden biriktirilip bir sóz jasaghanda, ekinshi sózding birinshi dybysy, nemese birinshi sózding songhy dybystary, dybys ýndestigine sәikes týsip qalady: Qúdayke (Qu Aday әke), Tәzike -Tәz (Áz) әke, Manqystau (Mandardyng qystauy), Biday (By Aday), Otan (Ot Man), Oghyz (Oq qyz), Ýstirt (Ýstingi júrt), Qazir – Qaz bir (pir), Qyrat (Qyra At), Torat (Tory At, Taurat), Ákel (Alyp kel), Apar (Alyp bar), Biyl (biylghy jyl), Kenjahmet (Kenjeahmet), Zeynolla (Zeyin olla, Aldonghar (Aldyonghar), Qojahmet (Qoja Ahmet) t.t. Qazyq qazaqtyng balama atauy, yaghny býkil әlem elderining qarashanyraghy. Sol siyaqty qarashanyraq pen qazyqta sinonim sózder. Al, Júrtqa kelsek, búl Qasiyetti Qúranda aitylatyn ejelgi Judy tauynyng atauy. Qazyq pen Qazaqtyn, Judy men Júrttyng (Júma, Júmys, Júqa, Juan, Jusan, Jua, Jýgeri, Jýz, Jýzdegen, Jýzdep, Jýzinshi, Jýzik, Jýzim, Jýzbasy, Jýzu (suda), Jýzgish, Jýzbe-jýz, Jýzdesu) týbirles bolatyndary osydan. Qasiyetti Qúranda aitylghan Judy tauy osy tau. Atam Qazaq ta Sóz týbiri (óz týbi, óz atasy) eshqashan janylysyp kórgen emes.

Búl tújyrym shyndyq bolatyn bolsa, onda Núh payghambardyng molasy nege saqtalmaghan degen súraqtyng óz-ózinen tuyndap túrghany anyq. Shyndyghyn da, Atamyzdyng molasyn tabudyng esh qiyndyghy joq. Búl jerde de, sóz týbirine (óz týbine), yaghny sózding atasyna sóz beremiz. Taptyq pa? IYә, IYә! Úq (Ýk), yaghny Ýkasha ata. Ózderiniz kórip otyrghanday atamyzdyng esimining sóz týbiri Úq (Ýk), yaghny Núq (Nýk).

Ýkasha Ata mazary – Qarataudyng kýngey betinde, Ógiz tau shatqaly manyndaghy qyratta, yaghny Ontýstik Qazaqstan oblysy, Týrkistan qalasynan 42 km jerde. Kesenesining jalpy úzyn 16 m, eni 5 m, biyiktigi 3,5 – 4 m. Ghimarattyng batys jaghynda, diametri 3,5 – 4 m, biyiktigi 4 – 4,5 m bolatyn shirimeytin qanyltyrdan kýmbez túrghyzylghan. Negizgi qúrylysy tau tastarynan tik tórtbúryshty etip qalanyp, syrty aq jәne súr týsti sement qospasyna qiyrshyq tas aralastyrylyp sylanghan. Kesenening ishindegi mazardyng biyiktigi 160 – 170 sm, eni 150 sm, úzyndyghy 12 m-ge juyq. Kesenening batys jaghynda 200 m jerde Ýkasha ata qúdyghy bar.

Al, Ashagha kelsek búl eki dýniyenin, nemese bir zattyng ekige bólinip aiyrylatyn jeri degendi bildiredi. Mysaly, Ashatayaq, Ashamay. Búl qazaqtyng tektik shejiresinde de, sóz jasau jýiesinde de tek qana sony bildiredi. Alypbiyding (Álippenin) birinshi dybysy «A» men bastalyp «A» men ayaqtalatyn sózderde de solay: 1.Agha, 2.Ada, 3.Aza, 4.Ala, 5.Ana, 6.Apa, 7.Ara, 8.Asa, 9.Ata, 10.Aua, 11.Asha, yaghny Ýkasha ata (Núq payghambar) 9-shy Ata men 10-shy Anadan aiyrylyp (bólinip) ketip túr. Qayran Atalarym! Jaraysyndar! Sóz jasasang osylay jasa! Tarih jazsang osylay jaz! Búl tarihty Úly Jaratushy – Alladan basqa eshkim, eshqashan joya almaydy.

Sebebi, jer betinde bir qazaq tiri túrsa, dombyra joyylmaydy. Qazaqtyng dombyrasyna, Saldardyng bas kiyimderine, qazaq kelinderining sәukelesine «Ýki» taghatyn sebebi de osy. Bizding ýkilep, ayalap jýrgen atamyz (Núq payghambar) osy Ýkasha atamyz. Ýkili dombyra, Ýkili Ybyray, ýkili pochta, ýki, ýki oy, ýkim, ýkimet, ýkimet basy ataulary osy atamyzdan qaldy.

Búny azsynsandar, taghy bir dәlel keltireyin: qazaqtyng tek qana sózi emes, sóilemderi de osylay jasalghan. Sóilem arasy men sonyna qoyylatyn tynys belgileri de (ýtir, nýkte, ýtir-nýkte men qos nýkteler) osyny bildiredi. Ýtir degenimiz Allataghalanyng Ad eline jibergen Húd payghambardyng esimi bolsa, qos nýktemiz — Qosay Núq atamyzdyng aty men tegin bildiredi. Taghy qaytalaymyn. Sóz týbiri (óz týbi, óz atasy) eshqashan janylyspaydy.

Núh payghambardyng tegi qazaq, keme toqtaghan jerde kýni býginde de qazaqtar otyr. Olarda osy biz sóilep jýrgen tilde sóilegen. Núh payghambardyng ýsh úlynyng eng ýlkeni Qam óz әuletimen qazirgi Ýndi jerine ketip, sonda qonystandy. Qazaqtan bólinip ózge ónirge alghash qadam basqan Qam atamyz boldy. Qazaqtyng «Qadam (Q-ada-m)» — Qamnyng atasy degen sózi osylay dýniyege keldi. Jylqy men jylqyshylardyng piri Qambar atamyzdyng da tegi osy. Ortanshy úly Sam (Sham) óz әuletimen qazirgi Iran, Arabiya jerlerine baryp qonystandy. Al, Núhtyng kenjesi Iafes, әke búiryghymen soltýstikke qonys audardy. Núqtyng óz eli qazirgi qazaq dalasyndaghy Qazyghúrt tauy (Syr óniri) alqabyn jaz jaylau, Manghystaudy qys qystauy etip, mәnghi túraqtap qaldy. Ata júrt býtkil jer sharyndaghy ýsh úlynyng elderin osy ónirden basqardy. Osy ónir san myndaghan jyldardan beri býkil әlem elderining astanasy bolyp keledi. Kóshpendi el (qazaqtar) býkil әlem elderining Ana tilin eshbir elding tilimen budandastyrmay býgingi kýnge jetkizdi. Bizder Núh atamyzdyng qarashanyraghynyng iyesimiz. Qazaqtyng Ia, IYә, IYe, Kiye, Qiya, Qaraqiya, Qiyan, Qiya degen sózderi sol Iafes atamyzdan qaldy.

«Núh payghambar ýsh úlyn ýsh tarapqa: Ham atty úlyn Ýndistan jaqqa, Sam atty úlyn Iran jaqqa, Iafes atty úlyn soltýstik jaqqa jiberdi. Ýsheuine aitty: «Adam perzentterinen ýsheuinizden ózge eshkim qalghan joq, ýsheuiniz ýsh júrtqa otyrynyz, úrpaqtarynyz kóp bolsa, sol barghan jerlerinizdi júrt etip otyrynyz».

Iafes atasynyng әmirimen Judy tauynan ketip, Edil men Jayyq suynyng arasyna qonys tepti. Iafesting segiz úly bar edi, úrpaqtary kóp boldy. Olar mynalar: Týrik, Hazar, Saqlap, Orys, Men, Shyn, Keymar, Tariyh. Iafes ólerinde óz ornyna ýlken úly Týrikti otyrghyzyp, ózge úldaryna: «Barshanyz Týrikti patsha bilip, onyng sózinen shyqpanyzdar», -dep ósiyet qyldy, oghan Iafes úghlany (oghlany) degen laqap qoydy.

Týrikting tórt úly bar edi; Týtik, Hakal, Barsajar, Amlaq. Týrik ózi óler shaghynda ýlken úly Týtikti óz ornyna otyrghyzyp, qaytpas sapargha ketti» (Ábilghazy «Týrik shejiresi»).

Atam Qazaqtyng eng birinshi sóz bolghan, al sóz basy dybystarmen, buyndardan bastalady degen qaghidasyna jәne әrbir sózding týbirinde (óz týbinde, yaghny óz atasynda) sol sózdi dýniyege әkelgen Atamyzdyng aty, yaghny býgingishe aitqanda «avtorlyq qúqyghy» saqtalady degen qaghidagha sәikes:

Nauryz – taza qazaq sózi. Negizi Núq (Núh, Nuh, Noy, Nau, Nay bolyp әrtýrli laqap attarmen  atalyp jýrgen) payghambar atamyzdyng atynan shyqqan. Al ekinshi buyndaghy «ryz»-gha kelsek, qazaqta osy jalghaudan aryz, qaryz, paryz dep, adam balasyna jauapty mindet jýkteytin (mindetindi oryndamasang aryz tuyndaydy) jәne «yz» jalghaulyghynan uyz, qyz, syz, tyz degen adamzat ghúmyrynyng bastauyndaghy tez ótetin úghymdy bildiretin sózder jasalghan.

Nau degenimizdegi «N» dybysy Núq atamyzdyng esimin berse, odan keyingi «Au» - Aua anamyzdyng esimin beredi. Taudyng da sóz týbiri «Au» bolatyny osydan. Taudyng atauy Aua anamyzdyng qúrmetine qoyylghan.

Búl sózimizding dәleli retinde aitarymyz, sonau baghzy zamannan beri bizge jetken úly shejirede qazaqtyng ejelgi jyl basy Nauryz merekesinde 365 kýnge arnap, 365 kýy oinalghany aitylady.

Manghystaulyq Qaz Adaylardyng malgha shóp salatyn kemege úqsas aghash astaudy «Naua» dep atauy da, osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolyp tabylady.

Qazaqta Nauryz merekesine baylanysty: Nauryz kýni, Nauryz aiy, Nauryznama, Nauryzkóje, Nauryz toyy, Nauryz jyry, Nauryz júmbaq, Nauryz bata, Nauryz tilek, Nauryz tól, Nauryzkók, Nauryz esim, Nauryz sheshek, Nauryzsha, Áz Nauryz, Qydyr,  Samarqannyng kók tasy degen siyaqty atau sózder bar. Qazaq halqy búl kýni dýniyege kelgen balalargha Nauryz, Nauryzbay, Nauryzbek, Nauryzhan, Nauryzýl degen esimder bergen. Nauryz sózi bizge ózge tilden engen bolghanda myna sózder Qazaqtyng sózdik qorynda bolmaghan bolar edi.

Ayryqsha atap ótetin jaghday, Áz (qazaqtyng laqap aty) Nauryz – Nauryzdyng tegi Qazaq degendi bildiredi. Áz Týrik, Áz Jәnibek, Áz Tәuke, Burahan Ázi t.t. osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

Al, Nauryzdyng tegining parsylargha telinuine kelsek, sol parsylardyng ózderining shyqqan tegi Qazaq dalasy bolyp tabylady. Ony irandyqtardyng ózderi de kәmil moyyndaydy. Biz onyng dәleldi deregin tarih ghylymdarynyng doktory, Tegerandaghy Shәhid Beheshte atyndaghy uniyversiytetting professory Riza Shabaniyding «Iran tarihy» atty enbeginen tabamyz (Almaty – 2002. 6-16 better). Búl kitaptyng birinshi tarauynda  irandyqtardyng tegi ejelgi MAD, yaghny Man Aday patshalyghynan bastau alatyny aiqyn kórsetilgen. Ony tipti ol qalay dep bas auyrtpay-aq «ar» degen sóz týbirinen (óz týbinen, óz atasynan) jәne «an» degen jalghaudan da aiqyn kóruge bolady. Shyndyghynda da ejelgi tariyhqa «Parfiya»  degen atpen engen patshalyqtyng negizin Arshaq atamyz qalady. Býtkil әlemge joryq shekken Seriler (Rysarstvo) osy jerden bastau alghan. Búl patshalyq Qazar (Qas bi) tenizining jaghasynda, qazirgi Manqystau, Týrikmen, Parsy jerinde ómir sýrdi. Qazirgi Iran eli, bizshe aitqanda Parsylar sol Parfiya memleketining jalghasy. Qazirgi týrikmen jerindegi bir jazyq dala kýni býginde de Ar jazyghy dep atalady. Al, Manghystaulyq Adaylar Irannyng emes, Qazaqtyng qarashanyraghy bolyp tabylady. Sondyqtan, parsylardyng ózi Man Adaydan taraytynyn kәmil moyyndap otyrghanda, Qazaqtyng Áz Nauryzyn parsylargha aparyp teligenimizding orynsyz bolatyny ózinen ózi týsinikti bolsa kerek.

Sóz sonynda aitarym, Manghystaulyqtar  14-shi nauryzdy - Úlystyng Úly kýni, Amal merekesi, jyl basy dep, este joq eski zamandardan beri toylap keledi. Ángimemizding basynda qazaq halqy, soghan sәikes býkil әlem elderi jyldy on eki aigha bóletinin aitqanbyz. Mine osy 14 kýni jana ay tuady.  Búl kýni adamdar ókpe-naz, renishterining bәrin úmytyp, jasy kishileri ýlkenderine baryp kórisuden bastalady. Osy maqalany jasy ýlkenderinizding bәri)ne baryp kóriskenimiz retinde qabyl alghaysyzdar.

Barshanyzdy Jana jyldarynyzben qúttyqtaymyz! Bastarynyz aman, denderiniz sau, elimizde tynyshtyq, molshylyq, tatulyq bolghay! Amaldan amalgha aman-sau jete bergeymiz!

Múhambetkәrim Qojyrbayúly, Manghystau

Abai.kz

 

207 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2026
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1977
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729