Senbi, 20 Tamyz 2022
Bizding sheneunik 4382 9 pikir 25 Nauryz, 2018 saghat 12:18

«Marsta Almatynyng aporty gýldep túr»

Qazaq sheneunikterining bәri әdebiyetke «óte jaqyn» jandar ma eken dep oilaymyn. Ásirese, ertegi men anyz janrlaryn asa tereng әri kәsiby sheberlikpen mengergen...

...Tayauda tughan anasynyng tilin bilinkirmeytin (Dәliregi, Mәskeude bes jyl júmys isteymin dep, kenet mýldem úmytyp qalghan...) qazaqtyng qazirgi Últtyq ekonomika ministri Temir (Timur) Sýleymenov bir top shetel deputattarynyng qúlaqtaryna arzanqol qytay kespesin ayamay ildi-au:

Temkeng ne demedi deysin: «Qazir barlyq ekonomika salalaryn tehnologiyalyq qayta qarulandyru jóninde 2025 jylgha deyingi keshendi jospar әzirlenip jatyr», «Ekonomikany sifrlandyru men innovasiyalaudy ýilestiru ýshin memlekettik qoldaudyng kómegimen jana jaghdayda júmys istey alatyn mamandar dayarlau bastalyp ketti...» – dep, digidiktep, shapqylap baryp әzer atynyng basyn tartyp edi, Densaulyq saqtau ministri Erjan Birtanov estafetany ilip әketip, býginde qazaq elinde bastalghan tehnologiyalyq damudyng tasqyndy jaryp ótu quatyna tang qalyp (Týpnúsqada berildi. Q.Gh.): «Eto vozmojnosti – ot staroy dispanserizasiy otkazatisya, kogda my iyshem etih bolinyh, kuda ony zapropastilisi, pochemu ony ne prihodyat, s nimy mojno pry pomoshy mobilinyh ustroystv derjati kontakt. Prihodyat opovesheniya, chto u vas viziyt, u vas priyem lekarstv. Segodnya etu vozmojnosti my uje daem...» – dep, «shalqasynan» týsti...

Mine, sóitip, bizding ertegi aitqysh ministrlerimiz jalpy «Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasynyng ne ýshin, nendey maqsatpen bekitilgeninen tek atýsti qúlaghdar siyaqty.

BIR SÚRAQ BAR: Qazaqstannyng әlemdegi jogharghy tehnologiyalar ónimin úsynu naryghyndaghy ýlesi qanday?

BIR JAUAP BAR: 0,3 payyzdan azdau ghana...

Biraq, «Sifrlyq janghyru» virusy júqqan qazaq sheneunikterin eshtene toqtata alar emes. Almaty qalasynyng sheneunikteri megapolistegi qayta jóndelgen «Panfilov kóshesine әlemdegi Tórtinshi ónerkәsip revolusiyasynyng kez-kelgen ókili qyzygha da, qyzghana da qarar edi» – deydi.

Degenmen mening týsinbeytinim qarapayym ghana mәsele: eger biz osy baghytta bәige alyp, algha aryndap ketsek, nege әrbir kóktem kelgen sayyn tau suyn toqtata da, aghyza da almay otyrmyz?!.

«Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasynyng artyqshylyghy – polisiya men olardyng qyzmettik kólikterine beyne-baqylau-tirkeu qondyrghylary men GPS ornatu ghana ma? Álde, jylu peshi de ornatylmaghan (Mysaly, Aqtóbedegi qayghyly oqigha) qoghamdyq kólikterdi beynekameralar arqyly anyqtap-ústap, aiyppúldar salu ma?

«Sifrlyq ekonomika» damyp ketse, nege jol apattarynan azamattarymyz qyrylyp jatyr? Nege qalalardaghy ystyq, suyq su jәne jylu men qoqys qúbyrlary irip-shirip jatyr?..

Qazir «trend ayasynda bolu» degen jalang bir sәn shyqty. Sóitsek, qazirgi ýkimetbasy Baqytjan Saghyntaev ta trendte ekendigin kórsetti (Týpnúsqada berildi. Q.Gh.): «Vovlechennosti naseleniya v «sifru», poluchenie gosudarstvennyh uslug doljno byti modnym, bumajnyy vid – otstalyi. My so shkoly gotovim matematikov, programmistov, vo vseh uniyversiytetah perenapravlyaem kursy, chtoby gotoviti dostatochnoe chislo spesialistov».

Nemese: «Sifrlyq ekonomika» «damyp ketti», al, Astanada kógildir otyn (gaz) joq; elimiz múnay shygharady, ony óndeytin zauyttar joq nemese túryp qala beredi...

...Adamzat tarihynda ataqty ertegishiler az emes. Aldymen auyzgha ilinetini – dat últynyng aqyny әri prozashysy Hans Kristian Andersen. Oryssha ataulary «Gadkiy utyonok», «Novoe platie korolya», «Duymovochka», «Stoykiy olovyannyy soldatiyk», «Prinsessa na goroshiyne», «Ole Lukoye», «Snejnaya koroleva» t.b. tamasha ertegiler jazghan dat qalamgeri tirilip kelse, qazaq sheneunikterining ertegisin tyndap, auzyn ashyp, jolda qalar edi. Bәlkim, ertegi jazudy mýldem tastap ta keter me edi...

...Keshegi kókezu kenes biyligining iydeologsymaqtary «Biz Mars planetasyn baghyndyryp, bas iygizemiz...» – dep bósetin edi...

Al, býgingi qazaqtyng ertegishi sheneunikteri «Marsta Almatynyng aporty uje gýldep túr» – dep shapqylap jýr...

Qajymúqan Ghabdolla 

Abai,kz

 

9 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2947
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1818
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2919