Biyl - Alashtyng «Ayqap» jurnalynyng jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Qazaq baspasózining qarlyghashtarynyng biri bolghan «Ayqap» HH ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng kógine kýn bolmaqqa úmtylghan úlylardyng túraqty minberine ainalghan jәne baytaq daladaghy qalyng elding qoghamdyq sanasyn oyatyp, qalyptastyruda sol zamanda erekshe mәnge ie bolghan basylym. Arada bir ghasyr uaqyt ótse de, «Ayqaptyn» betinde jaryq kórgen qazaqtyng mәselesi týbegeyli sheshilip ketpegenine biz de «Áy, qap» deumen kelemiz. Ókinishimizge qaray...

«Ayqap» jurnaly nebary 4 jyl ghúmir keshti. 4 jylda onyng 88 nómiri jaryq kórdi. Osyghan qaramastan Alashtyng tarihynda óshpes iz qaldyrdy. Biz qazaqtyng qorghanyshy bolghan qazaq baspasózining atasy - «Ayqaptyn» 100 jyldyghyna oray jurnalda basylghan kóptegen maqalalardy jyl boyyna jariyalap otyrmaqpyz.

Ahmet Baytúrsynúly. ­Qazaq ókpesi

Qamsyz jatqan qazaqtyng kóniline songhy kezde ghana kire bastady. Basqa kelgen nәubetting qaydan kelgenin, kimnen bolghanyn bile almay, әrkimnen kórip ókpeleydi.  Paydalanyp otyrghan jerin mújyqqa alyp berdi dep ýkimetke ókpeleydi. Qazaq jerin qazynalyq etuge nege kóngen ótkenderge ókpeleydi.

Tómende qazaq ókpeleuining jóni bar ma, joq pa  - sony jazbaqpyn.

Biyl - Alashtyng «Ayqap» jurnalynyng jaryq kórgenine 100 jyl tolyp otyr. Qazaq baspasózining qarlyghashtarynyng biri bolghan «Ayqap» HH ghasyrdyng basyndaghy Alashtyng kógine kýn bolmaqqa úmtylghan úlylardyng túraqty minberine ainalghan jәne baytaq daladaghy qalyng elding qoghamdyq sanasyn oyatyp, qalyptastyruda sol zamanda erekshe mәnge ie bolghan basylym. Arada bir ghasyr uaqyt ótse de, «Ayqaptyn» betinde jaryq kórgen qazaqtyng mәselesi týbegeyli sheshilip ketpegenine biz de «Áy, qap» deumen kelemiz. Ókinishimizge qaray...

«Ayqap» jurnaly nebary 4 jyl ghúmir keshti. 4 jylda onyng 88 nómiri jaryq kórdi. Osyghan qaramastan Alashtyng tarihynda óshpes iz qaldyrdy. Biz qazaqtyng qorghanyshy bolghan qazaq baspasózining atasy - «Ayqaptyn» 100 jyldyghyna oray jurnalda basylghan kóptegen maqalalardy jyl boyyna jariyalap otyrmaqpyz.

Ahmet Baytúrsynúly. ­Qazaq ókpesi

Qamsyz jatqan qazaqtyng kóniline songhy kezde ghana kire bastady. Basqa kelgen nәubetting qaydan kelgenin, kimnen bolghanyn bile almay, әrkimnen kórip ókpeleydi.  Paydalanyp otyrghan jerin mújyqqa alyp berdi dep ýkimetke ókpeleydi. Qazaq jerin qazynalyq etuge nege kóngen ótkenderge ókpeleydi.

Tómende qazaq ókpeleuining jóni bar ma, joq pa  - sony jazbaqpyn.

Bizding zamanymyz ótken zamannyng balasy, keler zamannyng atasy. Atadan qalghan mirasymyzdyng jayy maghlúm, balagha búl qalypta túryp ne miras qaldyrmaqpyz, ony boljaugha da artyq әuliyelik qajet emes. Kóp júrtta da ghylym, óner kem, bәri qaraylas teng zamanda qazaq ta qalt qúlt etip óz aldyna han bolyp jýrdi. Handary da, halqy da ghylym ónerdi kerek qylmaghan. Birimen biri jaulasyp, basqa berekeli júmys oilanbaghan. Ózge júrttar ilgeri basqanda, qazaq keri basqan. Hany nadan, halqy nadan júrty myqty memleketting janynda óz aldyna han bolyp túrugha  kóp kýsh kerek eken. ol kýsh altybaqan ala  auyz qazaqta bolmaghan. Han basyn qarashagha tengeru jenil bolmasa da, óz aldyna júrt bolyp túra alatyn bolmaghan son, handarymyz halqymenen Rossiyagha qosylghan.

Qazaq jerining qazynalyq bolghanyna ókinu  - bilmegendik. Áueli  - qazynalyq etemin degende kónbeske shara joq. Ekinshi, jer ózinde bolmasa, qazaqqa paydaly emes, bәle bolar edi. Jer ózinde bolghan estek júrtyn kórmey jýrmiz be?! Jeri kóp, maly kóp estek kórinbeydi ghoy. Sharua jerimen bay, jerine aiyrylghan son, júmys bitkeni. Estekti jerden júrday ghyp týbine jetken nadandyq pen jalqaulyq. Shay, sheker, shýberektey bolmashy nәrsege satyp, estekter jerin tauysty. Jerden aiyrylyp, shahar shahargha tozyp, tentirep ketti, ketpegeni kedeylikten jýre almaydy. Túrghan shaharynyng kóshesin sypyratyn, qorasyn tazalaytyn, otynyn jaratyn, boqtyghyn tasityn o ghayry qara júmys qylatynnyng bәri bolmasa, kóbi estek.

Qazaqstyng estekten nadandyghy da, jalqaulyghy da kem emes. Jer óziniki bolsa, qazaq estekting istegenin istemeydi dep kim aitar?! Aytatyn adam bolsa, tyndaugha barmyn, istemeydi dep aitugha joqpyn.

Qazaqtyng әli kýnge  jerden qol ýzbey otyrghany   -  jer qazynalyq bolghandyqtan. Býgin toyghanyna mәz bolyp, ertengisin úmytatyn qazaq býgin jerin satyp toyyp, erteng tentirep keter edi. Jer jaldaghan qazaq az  ba?  Jer jaldaudan tartynbaghandar satudan da tartynbaydy. Jer qazynalyq bolghan song sata almady, jaldaudan tartynyp qalghan qazaq az shyghar?! Qazaq oblystaryndaghy mújyq qalalarynyng kóbin hakim qondyrghan joq, qazaq ózi qondyrghan. Estekter syqyldy shay, qant, shýberekke qyzyghyp, jer jaldap, mújyqty ishine kirgizgen ózing emes pe?! Ózing qondyrsang dúrys ta, hakim qondyrsa búrys pa? Ótkenderding kózine qyrau týskenine ókinbey, óz kózine týsken qyraudy arshyp qara. Asqa ókpelegen balalarday qúr búltighannan eshtene ónbeydi. Is onghy basarlyq qylyghyng joq. Amalyndy týzet, týzemeseng eshkimge kinә qoyma. Beti jamannyng ainagha ókpeleui jón be? Niyeti jamannyng Allagha ókpeleui jón be? Talap joq, ýmit mol halyqpyz. Ýmitimizding kóbi qoshqar, qasqyrdyng ýmiti syqyldy! Ózim jatsam eken, keregim ózi kep tiyer bolsa eken deymiz. Ony Alla da, adam da  qabyl kórer me?! Enbeksiz egin shyqpaydy, terseleng tering tegin qalmaydy. Telmirip alghan tengeden, ter sindirip alghan tiyn júghymdy. «qaraghan qarap qalar» degen qazaqta jaqsy maqal bar, biraq ol maqaldy eskeretúghyn qazaq joq. Qarap jatqanda tabylatyn bolsa, ghylym, óner barshasy qazaqta bolar edi.olardyng biri de kórinbeydi.

Ata joldasy nadandyq, ónersizdik qazaqstan aiyrylatyn emes. Nadandyqtyng kesapaty әr jerde aq mandayymyzgha tiyse de, ata joldasymyz  bolghan son, biz de qiyp aiyrylmay aq kelemiz. Oljaly jerde ýlesten qaghylghanymyz, ordaly jerde orynnan qaghylghanymyz, joraly jerde joldan qaghylghanymyz  - bәri nadandyq kesapaty. Sonda da, sony ghylym ónerden artyq kóremiz.  «Allannan oibayym tynysh» deytin qazaq, ghylymynnan nadandyghyn tynysh kóredi. Ne shara bar?

Dýniyede tenge tendik, kemge kemdik, azdy kópke tengeretin ghylym men ónerdi,elsizdi eldige tengeretin  joqty bargha tengeretin  ghylym men ónerdi kerek qylatyn qazaq az. Tendikke qoly qalay jetsin?! Qaterli jerde qapersiz otyrdyq. Ózimizge ókpelemesek, ózgege ókpeler bet joq.

«Ayqap» jurnaly