Biyl - memlekettik Tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghy. Osyna jyldar boyynda jetken jetistigimiz ben útylghan tústarymyzdy, «Áy, qap», dep sanymyzdy úryp qalghan sәtterimizdi saralap, oy eleginen ótkizetin shaq ekeni anyq. Ata dәstýrimizding jolyna qarasaq, múnday kezde sózding basyn dualy auyz aqsaqaldarymyz ústaghany ayan.

Mine, eki shaqyrylymda da el atynan parlament deputaty bolyp elshildigimen, memleketshil túlgha retinde halqyna tanylghan jәne el sózin biyik minberlerden aityp, júrtynyng jayyn baghyp, bolashaghyna baghyt siltep, býginine óreli oiyn, oryndy pikirin aityp kele jatqan Amangeldi Aytaly myrza internet-konferensiya barysynda oqyrmandar tarapynan kelip týsken san týrli saualdardyng alghashqy legine jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Amangeld agha, assalaumaghalaykum! Tәuelsizdikting 20 jyldyghyndaghy qazaq ruhaniyaty men búdan 20 jyl búrynghy yaghny Tәuelsizdik alghan tústaghy qazaq ruhaniyatyn qalay baghamdar ediniz? Biz sol kezderi birtútas últ edik, aq sarbas soyyp, bórkimizdi aspangha atyp quanysyp ek. Qazir nege birtútas últtyqtan ajyrap baramyz? Din men tildik túrghydan ghana emes, barlyq jaqtan.

Biyl - memlekettik Tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghy. Osyna jyldar boyynda jetken jetistigimiz ben útylghan tústarymyzdy, «Áy, qap», dep sanymyzdy úryp qalghan sәtterimizdi saralap, oy eleginen ótkizetin shaq ekeni anyq. Ata dәstýrimizding jolyna qarasaq, múnday kezde sózding basyn dualy auyz aqsaqaldarymyz ústaghany ayan.

Mine, eki shaqyrylymda da el atynan parlament deputaty bolyp elshildigimen, memleketshil túlgha retinde halqyna tanylghan jәne el sózin biyik minberlerden aityp, júrtynyng jayyn baghyp, bolashaghyna baghyt siltep, býginine óreli oiyn, oryndy pikirin aityp kele jatqan Amangeldi Aytaly myrza internet-konferensiya barysynda oqyrmandar tarapynan kelip týsken san týrli saualdardyng alghashqy legine jauap qatyp otyr.

«Abay-aqparat»

- Amangeld agha, assalaumaghalaykum! Tәuelsizdikting 20 jyldyghyndaghy qazaq ruhaniyaty men búdan 20 jyl búrynghy yaghny Tәuelsizdik alghan tústaghy qazaq ruhaniyatyn qalay baghamdar ediniz? Biz sol kezderi birtútas últ edik, aq sarbas soyyp, bórkimizdi aspangha atyp quanysyp ek. Qazir nege birtútas últtyqtan ajyrap baramyz? Din men tildik túrghydan ghana emes, barlyq jaqtan.

-Tәuelsizdik alghannan keyin  birtútas últtyqtan ajyray bastadyq degenge qosyla almaymyn. Tәuelsizdik alghannan keyin otarlau sayasatynyng jaraqatyn aiqyn kórdik:   qazaqty tapqa bólu, eki tildi últqa ainaldyru, dinsizderdu, jatsyzdandyru. Endi etek-jenimizdi jinap, tútastyqqa úmtyludamyz. Al  tútastyqtyng kepili - ortaq til - qazaq tili , imandylyq, mәdeny múragha ie bolu, ortaq sharuashylyq, syrttan qabyldanghan qúndylyqty qazaqtyng qazanynda qaynatu. Osy últtyq qúndylyqtargha tek biylik jetkizedi deu ýlken qate. Ýkimet te, Parlament te halyqty tәrbiyeley almaydy. Halyq olardy tәrbiyelep, qatesin  betine basyp, tipt mәjbýr etui kerek.  Ókinishtisi sol bizge azamattyq últtyq sana jetpeydi , biylikke jarylqaushy, asyraushy retinde qarau basym.

- Aytaly myrza, referendum ýshin deputat retinde dauys berdiniz be, bermediniz be?

- Joq. Men deputat emespin.

- 20 jyl ótti , búdan 20 jyldan keyin qogham qalay ózgeredi dep oilaysyz, qazaqtyng bolashaghy qanday baghytta damidy? Erinshek qazaq sol kýii úiyqtay bere me, qúldyq sanadan qútylatyn kýn bar ma? Sayasy jýie ózgere me, jalpy demokratiyany, qúqyqtyq qoghamdy qalyptastyra ala ma? Sonau Abay atamyz aitqan qazaqtyng kemshilikteri qazirgi kezde kóbeyip ketti , osy mәseleler tónireginde kenirek jauap berseniz. Múny sizden ýlken filosof, qazaqtyng patriot azamaty dep súrap otyrmyn.

- Búl aldynghy súraqtyng jalghasy eken. Qogham qanday baghytta damidy, qazaq úiyqtay bere me  deysiz.  Biz ózimizdi әli bilmeymiz, qanday qoghamda ómir sýrip jatyrmyz dep oilanbaymyz, al Resey ghalymdarynyng songhy zertteui boyynsha, europalyqtar men salystyrghanda postsosialistik kenistikte әli de saqtyqpen, ayaqty abaylap, andyp basady, tipt ýrey psihologiyasy basym. Sondyqtan әli de memleketke, onyng preziydentine tәueldi, ózderine, qogham kýshine senu, ozbyrlyqty, jemqorlyqty  qogham kýshi men auyzdyqtau, erikndik әli tereng damymaghan.  Sonymen birge, bizder baylyqqa, biylikke , jeke tabysqa jetuge әuespiz. Baylyqqa qúshtar bolghanymyzben, ter tógip enbek etpey, batyl iskerlikke, tәuekeldilikke barmay, onay jolmen, úrlyqpen tapqymyz keledi. Osydan kelip jemqorlyq psihologiyasy tarady. Osy bai psihologiyasynyng tasasynda últtyq qúndylyqtarda qalyp qoydy. Búl әsirese baylargha tәn. Siniri shyqqan kedey de últtyq mýdde tónireginde oilana bermeydi. Abay aitqan kemshilikter  kóbeymese azayghan joq.  Bizding tórkinimiz - keshegi últyzdanghan kenes qoghamy. Birqatar elderde, әsirese, Baltyq jaghalauynda, jana memleketter biz keshegi últyn satqan KGB, KPSS mýshelerimen qúra almaymyz dep, tipti biraz kadrlardy shet eldegi bauyrlarynan, eldegi últjandy  azamattardan izdedi. Tәuelsizdik alghannan keyin bizde últsyzdanghandar últshyl-demokrat bola qaldy, ishi qyzyl, syrty aq. Olar ýlgi kórsete almaydy. Eng qauiptisi jana úrpaq ta ómirdi janadan bastap kete almaydy, agha úrpaqtan, kommunistik tәrbie alghandardyng solardyng oilau jýiesin kórgenderden ýlgi alady. Qauip osynda. Kadr tandauda últjandy azamattargha jol ashpay, últtyng negizgi ústanymy ózgermeydi. El bolyp kadr mәselesine yqpal etuimiz kerek.

- Amangeld agha, assalaumaghaleykum! Elimizding tәuelsizdik alghanyna 20 jyl toldy. Áriyne, biylik jaqsy bolsyn, bolmasyn eng bastysy bar. Degenmen, el basqarudyng óz tehnologiyasy bar ekendigin eskersek, qazaq últ retinde ne útty jәne neden útyldy degen mәselening algha shyghary zandy. Qazaq tilin osy kezge deyin túmshalap ústau, últjandy oily azamattardy biylikke jolatpau, el birligin algha tartyp, jasandy úiymdar qúryp, sony tórge shygharu, el baylyghyn qazaq últyna bereri joq «әlemdik» basqosulargha shashyp, daraqy tirlik jasau qanshalyqty kónilge qonymdy. Áriyne, býginde bәrin aqsha biylegen zaman. Qúndylyqtar ózgerdi , adamnyng kópshiligining kózin «qaytse de bay» iydeyasy túmshalap tastady. Múnyng aqyr sony últtyng degradasiyasyna әkep tireri dausyz. Agha, shyny kerek osy biz qayda baramyz?

- Búl súraqqa aldynda jauap berdim-au deymin.

- Qazaq ýshin, bizding memleketimiz ýshin últtyq iydeya qanday boluy kerek dep oilaysyz?

- Últtyq iydeya «biz» ben «olar» degen salystyrugha, teneuge, qarama-qarsy qongha, sýitip óz últtyq bolmysyn tanugha, maqsat-múratyn anyqtaugha negizdelinedi.   Kazybek biyding «Biz qazaq degen mal baqqan elmiz...», dep bastalatyn patriotizmge toly sózi býgingi jahandanu, últtar bәsekelestigi zamanynda bizge ýlgi. Aqseleu Seydimbek aitqanday: «Ár bir últ - óz bolmysynyng avtory». Sondyqtan qazaqtyng últtyq iydeyasy ózine tәn jolmen damidy. Otarlanghan últ, sonyng ishinde qazaqtar, jasqanshaq, jasyq, jaltaq keyde ony qonaqjaylyqqa teneymiz. Indoneziya kósemi Sukarno últtyq iydeyany «Panga-shila», memleket, din, otarsyzdanu iydeyalaryna negizdegen.  Qazaqtyng últtyq iydeyasy da memleket, til, din, demokratiya, otarsyzdanu iydeyalaryna negizdelui tiyis.

- Assalaumaghaleykým, Amankeldi agha. Qazaqstanda songhy uaqytta sopylar jamaghatyna qysym jasaluda. Olardyng kóshbasshylaryn tútqyndady. Búl neni kórsetedi? Dәstýrli dindi ústanugha qarsy kórsetilgen qysym ba? Siz nege sopylar jamaghatynyng basshylaryna arasha týse almay otyrsyz. Vahabbister, koranitter erkin taltandaghan bizding elde dәstýrli islamgha jol joq pa? Sanauly ghana auzy dualy aqsaqaldardyng birisiz, nege ýndemeysizder?

- Sopylar jamaghattyna baylanysty mәselelerden habardar emespin. Sondyqtan pikir bildiru qiyn.

- Keden Odaghy turaly ne oilaysyz? Birikken ekonomikalyk kenistik turaly she?

- Keden odaghyna ýlken saqtyqpen qarau kerek deymin. Resey biylep-tóstep ýirenip qalghan, sayasaty terende jatqan el, avtoritarlyq pighyldan aiyrylghan joq. Úly kósem mavzoleyde, KGB ofiyseri ýkimetting basynda. Últtyq sayasaty ashyq. Kavkazdyqtardy, músylmandardy shettetedi. Al syrtqy sayasat ishki sayasattyng jalghasy.

- Assalaumaghaleykým, Amankeldi agha. Tәuelsizdigimizding jiyrma jyldyghyn sizding oiynyzsha qanday dengeyde toylauymyz kerek? Tәuelsizdigimizding jiyrma jylynda últtyq sanamyz, salt-dәstýrimiz qanday dengeyge kóterildi jәne atqarylghan júmystargha kóniliniz tola ma?

- Qazaq «elu jylda el jana», deydi ghoy. Biz nebәri 20 jyl derbes elmiz. Az ba, kóp pe? Bir ólshemmen az, bir ólshemmen kóp. Az deytinim otarlau sayasatynyng jaraqaty, әsirese ruhaniy-mәdeny salada tez jazyla salmaydy. Kóp deytinim 20-jylda halyq tabighy baylyqtyng iygiligin kóre almady, soghan mazalanady da. Al sanauly adamdar tez bayydy.

Atqarghan júmystardyng kónil tolatyndary bar: shekarany anyqtau, әsirese Reseymen. Biz tolyq tәuelsizdikte Reseymen shekaramyzdy anyqtaghanda ghana  aldyq. Qazaq últynyng sanasynyng ósuining indikatory - qazaq mektebinde oqityn qazaq balalarynyng sanynyn  ósui. 20 jyldyq - osy  tarihymyzdy  saralaugha arnalsa deymin. Biraq daqpyrt sóz kóp bola ma degen qaupim bar.

- Latyn alfaviytine auysqangha qalay qarysyz?

- Latyn  alfaviytine kóshu aldynda ózbek, әzerbayjan aghayyndardyng ashy-túshy sabaghyn zerdeleyik. Eger dayyndyqsyz kóshe salsaq, oqulyqtar, metodikalyq qúraly men  ghylymy әdebiyeti orys tilinde damyghan orys mektepteri útady da, ata-analar balalaryn orys mektepterine beredi. Býgingi adamdar pragmatikter.

- Samiuli Hantington aitqan «Órkeniyetter qaqtyghysynyn» bar ekenine senesiz be?

- Sameli Hantington aitqan órkeniyetter qaqtyghysy shyndyqtan qashyq emes. Arab-Izraili, AQSh-Irak, AQSh-Aughanstan taghy basqa soghystyng astarynda dinder qaqtyghysy jatyr.

Qúrmetti Amangeld agha!

Birinshiden, Sizge әkemizding Sizdi deputattardyng ishinde eng qadir tútatyn túlgha sanaghanyn jetkizeyin. Endi súraqtar:

1. Elimizde paraqorlyq mektep tabaldyryghyna da jetti, búny Siz bilesiz be? Búghan mysal: ENT-ting 80 payyzy aqshamen tapsyrylady. Elimizding teng jartysynan astam obylystarynda diyrektorlyq lauazym, múghalimning júmysqa túruy satylady.

2. Jogharyda aitylghan kesel bara-bara joyylady dep oilaysyz ba? Joq әlde, túralap qala ma eken?

3. Aqylynyzdy aitynyzshy, biz balalargha qanday tәrbie bereyik: Olargha әdil bol, qúnyqpa, eshkimning ala jibin attama dep túqymymyzdan kele jatqan tәrbiyemen jýr desek, songhy uaqytta payda bolghan tek qaryn qamyn oilaytyn alyaqtardyng qasynda útylatyn, olardyng artynda qalatyn týri bar. Al solar sekildi alayaq bol deuge arymyz barmaydy.

4. Qysqy Aziada oiynyna qatysatyn Qazaqstan qúrama komandasynyng tizimin kórip, jaghamyzdy ústap jatyrmyz. Siz qanday kýide boldynyz? Sizden ótinishim: eshkimning kóniline qaramay jauap berinizshi.

5. Ásirese, qalalyq jerde qazaqtar bir-birimen oryssha sóilesedi. Qalay olardy ana tilimizge jaqyndatugha bolady? Tipti olardyng balalary týgili, nemereleri de oryssha shýldirleydi. Búl shyndyq.

Basqa súraqardy qalghan oqyrmandar qoyady degen niyetpen súraqtarymdy dogharayyn, súraq kóp edi, alayda bilim - últ bolashaghy, paraqorlyq - últ keseli, ana tili - últ irgetasy, sport - namysymyz, qazirgi zamanghy alynatyn qamal bolghan son, osyghan kónil bólgenmin. Ózinizge osy ómirde 100 jyl ghúmyr tileymin. Qarakesek.

- Rahmet. Ákenizge dúghay sәlem. Paraqorlyq jaylanghany ras. Búl eki jaqty mәsele ghoy. Salmaqtyng bir jaghy halyqtyng ózinde: kýshtilerdi para berip ýirettik. Ózimiz berip, ózimiz berdik dep, keyde maqtanamyz da. Nege el bolyp, múghalimder qauymdastyghy bolyp qarsy túrmaymyz? Onyng joyyluy da, joyylmauy da ózimizge baylanysty. Biylik ony joya almaydy. «Mening bilimim, tәjiriybem bar, nege para beruim kerek», dep әr múghalim oilansa, ashyq aityp, osy indetpen kýresse ghana  para azayar. Taza zaman búryn boldy ghoy.

Ár ata-ana balasynyng alayaq bolghanyn qalamaydy. Biraq biz Abay aitqanday «Mal bolsa, qúday taghalany da paralap alsa bolady  deydi», degen qoghamda ómir sýremiz. Degenmen, qogham týgel búzylmaydy. Gruzinder jemqorlyqqa ýiir últ deushi edii, qazir biraz tazarghan. Bizge ýlgi bola alady.

Qysqy Aziada oiynyna qatysatyn qúrama komandasynyng tizimi - últtyq namystyn, shyndyghynda namystyng joqtyghynyng indikatory.

Qazaqtyng qazaqpen oryssha sóilesui qala bolsyn, auyl bolsyn taraghan dert, biraq oghan qazaq namystanbaghan son, kimd  zorlap sóiletesin. Ózimizge ózimiz ókpeleyik.

- Qazir M.Shahanov siyaqty qayratkerlerdi jónsiz qaralaytyndar shyqty. Soghan qaraghanda o kisining jaulary kóp kórinedi. Múnyng syry nede dep oilaysyz? 2. Sizdi halyq jaqsy kóredi. Sizdin tisin qayrap jýrgen jaularynyz bar ma?

- M. Shahanovty biylik jaqsy kórmeytinin bayqaymyn, sondyqtan bireulerdi oghan aidap salady. Maghan tisin qayrap jýrgender bolmas,  biraq qazaqtyng tilin, últtyq qúndylyqtaryn syilamay óskender jek kóredi. Bir orys gazetining tilshisi tapsyrma alyp, qorqa-qorqa maghan kelip, biraz әngimelesti, keterinde «normalinyi»  adam ekensiz ghoy degen. Bizding qoghamda keybireuler qazaqtardy maman retinde syilap, últ ókili retinde syilamaydy. Búl otarlau sayasatynyng zardaby.

- Assalamaleykum, Amangeldi agha! Men sizge bir súraq qoyayyn dep edim. Aldynda osy konferensiyada partiyalasynyz Baymenov aghamyzgha qoyghan edim, biraq ol kisi tolyqqandy jauap qaytarmady. Mende bir úsynys bar edi. Mening oiymsha, qazaq elining Túnghysh Ýkimet basshysy Álihan Núrmúhammedúly Bókeyhan atamyzdy «Alashata» dep atasaq dúrys bolar. Osyghan ne aitasyz?

Alash balasy Erlan Ahmedi, Kókshetau qalasy.

- Álihan Bókeyhanov tarihta óz atymen qalghany dúrys.

- Amangeld agha! Artymyz týnek, aldymyz túman, býgin aspanymyz ashyq, biraq tirshiligimiz júmbaq, sonda qazaq halqy ne bolmaq?

-«Ýmitsiz - shaytan» degen, búlttan keyin kýn tumay ma?

- Cizge qazaqtyng últtyq dýniyetanymy men  tiline janashyrdyng  biri dep ýlken qúrmette bolatynmyn. Degenmen tayaudaghy myna bir sóz siz turaly pikirime jaman әser etti . Siz Áleumettanudan sabaq beretin Ábetova degenning    ghylymy jetekshisi ekensiz. Ol kisi bizge aldynghy oqu jylynda qazaqsha sabaq bergen. Onyng qazaq tilinde tym nashar sóileytini, sýite túra oryssha sóilegendi maqtan kóretini, qazaq tili maghan qolaysyz degendey sózderdi úyalmay aitatyny meni qatty qapa qyldy! Qúday-au, Amangeldi aghamyz qazaqtyng tilin joqtap jýrse, ol kisining izdenushisi qazaq tiline pysqyrghysy kelmeydi dep sizge renjidim. Álde men mynau aldamshylyqqa toly qazaq qoghamyna renjuim kerek pe edi?.. Keshiriniz, súraghym jeke basqa qatysty bolghanymen, múndaghy mәsele býkil últtyng mәselesi ghoy, siz qalay oilaysyz, týsindirseniz. (Atalghan oqytushy Agrarkada oqytushy.)

Júldyz-ay

- Ábetova konkurstan ótip,  maghan aspirant bolyp kelgen. Onyng ónmeninen iyteruge bolmady. Húqyn siladym, kemshilikterin bilemin, degenmen maghan qazaqqa qarsy minezin kórsetken joq. Sәlemi dúrys.  Kezdeskenimde taghy da әngimelesermin.

- Qúrmetti Aytaly agha! Abay saytynyng jigitteri ózderine únamaghan pikirlerdi nege alyp tastaydy? Bizding pikirlerde eshqanday ersi , namysqa tiyetin sóz bolmasa da sóitedi . Olar tek ózderine kerekti "Shyndyqty" ghana bilgisi keledi me, әlde óz pikirlerin ghana "Shyndyq" dep oilay ma? Týsiniksiz! Abay ata atyn jamylghan sayt jýzshildikti, jershildikti damytyp otyr dep halyq narazy. Siz qalay oilaysyz?

- Sayt turaly jaghymsyz aqparat  estimedim.

- Ábeke, Aqjoldyng últ sayasaty tújyrymy nege kerek boldy? Bәimenov jәne onyn komandasymen til tabystynyz ba? Ol jigit turaly oiynyz qalay?

- Aq joldyng "Últ sayasaty" qoghamdaghy súranystan tudy. Tәuelsizdikting 20-synshy jyly últ sayasatyna janasha qaraudyng qajettiligin tudyryp otyr. "Doktrina" - "Davayte jiti drujno" deydi . Qalay dostasamyz? Elimizde etnosaralyq qaqtyghysqa da,  etnosaralyq

Kelsimge de negiz bar. Sondyqtan qaqtyghystyng aldyn alyp, kelisimge negiz tabu joldary aiqyndaldy . Últ sayasaty - diasporalarynyng kónilin tabu sayasaty emes. Sonday-aq, tek qazaqtyng da mәseles emes. Barlyghyn tarazygha salyp, jol tabu.

Bәimenov komandasy degenen góri "Aq jol" partiyasy degen dúrys bolar. Til tabyspaytynday kýrdeli mәseleler  bolsa da  olar demokratiyalyq jolmen sheshiler. Álihan turaly pikirim ondy.

- Agha, sizge qoyar birneshe saualym bar: nege bizding biylik qazaqpen sanaspaydy, nege últtyq túrghyda ister atqarghan adamdardy sopy taghy birdene dep týrmege qamaydy ya bolmasa bizding ata-babalarymyzdyng qalyptastyryp ketken dýniyetanymyz jabaylyq pa? Nege bizding miymyzdy Europanyn, arabtyn, Batystyng mәdeniyeti men shirite beredi? Nege bizde ótken ghasyrdyng 60-80 jyldardaghy ruh joq? Kenes ókimeti sayran salyp túrghanda da Shәken, Núrghisa, Shәmshi , Júmeken, Tólegender, t.b. kóp ata-aghalarymyz qazaqtyng ruhy kótergen edi ghoy. Myna zamanda ómir sýru ýshin mindett týrde Europanyn, arabtyn, Batystyng mәdeniyetine ótu kerek pe? Nege biylikting bir kemshilikterine syn aityp birdene aitsang ózindi jalqau, qolynan eshtene kelmeytin bir bishara qyp shygharady? Elimizding diny salasyna qanday pikir aitasyz. Keshegi dinsiz memlekette ómir sýrgen sizder agha buynnyng iman, ar-úyatyn, adamgershiligin - kәzirgi diny qoghamda ómir sýrip otyrghan bizdermen salystyrugha tipti kelmeydi , bizde meshitke baratyn jastardyng kóbi basqasyn aitpaghanda ózining tughan-tuysqanyna tisin qayrap jýredi , anau dinsiz, anau namaz oqymaydy degendey... múnday dinning bizge ne keregi bar?

Didar, Qaraghandy

- Biylikte    bilikt azamattar bar biraq olar qazaqy tәrbie almaghan, qazaqy mәdeniyetten susyndamaghandar. Orystar ondaylardy "kusayshie grudi kormivshey materi" deydi . Kadr sayasatynda solargha tandau jasalghany belgili . Biraq biylikke kadr mәselesinde beybitshilik jolmen qysym jasau - kýresting bir joly.

Bizding myiymyz Europanyn, arabtyng shynayy mәdeniyetinen shirimes, sebebi ol mәdeniyet. Degenmen  ol mәdeniyetti de belgil bir mólsherde paydalanu kerek.  Mysal, fransuzdar shet el kinosyna, teatryna, konsertterine 40% aspasyn dep otyr.

Myiymyzdy shiritetin jezókshelik, birjynysty neke, jalghyz bastylyq, taghy basqalar. Memleketimizding jabayylyqty retteuge zang jolymen mýmkindigi bar, biraq niyeti joq. Oghan mening deputat kezimde kózim jetti.

Nege Shәken, Núrghisa, Shәmshi , Jýmeken, Tólegender joq deysiz. Kәzir tek Qazaqstan emes, kóptegen postkenestik elder iri túlghalargha zәru. Keybireuler tipti senzura, tosqauyl talantty qayraydy,  iizdenuge iytermeleyd eken deydi . Erkindik berip edik, búlar oilanbay qoydy dep jýr. Eger Hreshevting shovinist sayasaty bolmasa, sayasy saqnagha J. Tashenov shyqpas edi .  Tashenov shyqpasa, "Mening Qazaqstanym" ómirge kelmes edi . Júban aghamyzdyng "Men Qazaqpyn" degen tuyndysy da bolmas edi dep oilaugha bolar. Degenmen úly túlghalar úly ózgeristerding jarshysy, jana zaman qajettiliginen tughan túlghalar. Uaqyt bir orynda túrmaydy, súranys bolghanda túlghalar ómirge keledi , olar tipti aramyzda jýrgen  de shyghar, әzirge biz olardy baghalay almay jýrgen shygharmyz.

Din tóniregindegi mәsele kýrdeli . Ghylym Akademiyasyna esek  te kirip shyghady, biraq odan ol bilikti bolmaydy. Sol siyaqty meshitke barushylar da әrtýrli : bireu ýshin moda, bireu ýshin tanystarmen kezdesu, al bireu ýshin Allanyng ýiine baru - tazaru joly. Sondyqtan, din sosiologiyasy dinge baylanysty adamdardy 4-5 topqa bóledi . Degenmen, meshitke bara-bara, uaghyz tynday, diny sauatyn kóterip imandylyqqa jaqyndar, al  tolyq músylmandyq joly bizge alys siyaqty.

- Últ ýshin atqa mingen, ghúmyr keshken, is-әreket jasaghan qaharmandar, túlghalar, azamattar: Kenesary han, Alash qayratkerleri, eluinshi jyldardyng bas kezindegi últshyl ghalymdar men jazushylar, alpysynshy jyldardaghy memleket qayratkeri Júmabay Tәshenov, "ESEP" (Qaraghandy), "Jas túlpar" (Mәskeu), "Jas úlan" (Kereku) úiymdaryna toptasqan últshyl studentter men oqushylar, 1986 jylghy jeltoqsanshy jastar týrl jazalau sharalaryna úshyrady. Patshalyq, kenestik bodandyq zamanyn aitpaghanda, qazirgi egemendik kezeninde memleket qúraushy últtyng últtyq múrat-mýddesin minberlerden aitqan ziyalylar basshy qyzmetterden, parlament, mәslihat deputattyghynan shygharyluda. Osylaysha, últtyq qorghanys qabyleti qalyptaspay jatyp joyyp jiberip otyratyn memleketting egemendigi bayandy bola qoyar ma eken? Abeke, sizding pikiriniz...

Arman Qaniy,

Pavlodar qalasy.

- Últtyq qorghanys qabileti degen tamasha sóz. N. Makiaveli, XV gh.-ayaghy  XVI gh. basyndaghy italiyandyq sayasy oishyl, úzaq uaqyt qúldyqta bolghan halyq eline, últyna degen qúshtarlyqtan, últjandylyqtan, imanjýzdilikten aiyrylyp, kóngish, eliktegish, jaltaq bolyp keledi degen. Onday últtyn  qorghanys qabileti de әlsiz. Biraq ol qabilet minbelerden ghana emes, kýndelikti túrmysta, bilim salasynda, mәdeniyette, dәstýrde, imandylyghynan kórinis alady, nigilizm, shovinizmge qarsy kýreste ol qabilet shyndalady. Taghy da aitayyn, tәuelsizdikting bayandylyghy qazaqtyng óz qolynda, biylik taghyn saqtau túrghysynan әreket jasaydy, al halyqshyl últjandy azamattar elding baghyn bayandy etuge kýresedi .

- Siz qalada túrasyz, al qarakózderding basymy auylda túrady. Qandastardyng shynayy tirshiliginen habardy qalay alasyz.Olargha sóz jәrdeminizdi tiygize alyp jýrsiz be/jauabynyzgha aldyn-ala rahmet/?

- Deputat kezimde Aqtóbe oblysyn, basqa da oblystardy kóp araladym, auyl-halqyn bir shama bilemin, qazirde baryp túramyn  Últymyzdyng bir tiregi auyl intelegensiyasy - múghalimder, densaulyq saqtau qyzmetkerleri . Al birazy júmyssyz, kezdeysoq kәsippen ainalysady, negizi qolyndaghy maly men aulasyndaghy ekkeni men kýn kóredi . Fermerler de kóp emes. Resmy statistika auyl adamdarynyng kóbin ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etushiler deydi , al ózderi júmyssyzpyz deydi . Olar bir mln. juyq.

- Assalaumaghalaykým agha! Qazaq tehnokrat bola ala ma? Bolsa qashan? Aldymen Ekonomika sosyn basqasy degen sayasatty qoldaysyz ba? Ne ýshin ekonomika?

- Tehnokrattar - kәsiby bilimi, tәjiriybesi joghary injener - tehniyk, menedjer mamandar, ghalymdar býgin qazaqtardan ósip keledi , biraq olar san jaghynan әl azshylyqty qúraydy.  Ol mamandardy arnayy dayyndau kajet, әzirge sheteldik mamandardy kóp paydalanyp jýrmiz.

Aldymen ekonomika, sosyn sayasat degen pikirdi qoldap edim, "ash kisi úrysqaq" degendey, elimizding shanyraghyn shayqaltpay, túraqtylyq bolsyn, kýrdel әleumettik mәselelerdi aldymen sheshu qajet degendey. Azdy-kópti әleumettik mәseleler sheshilip, Ortalyq Aziyada liydermiz, end qarap otyrsaq sayasy mәseleler, demokratiya, qazaqtyng últtyq  mәseleleri sheshimin taba almay  jatyr. Ekonomika men sayasat qatar, bir - birimen yqpaldasyp damyghany dúrys eken.

- Siz Ghalamtor-konferensiyagha qatysyp otyrghan "Abay.kz" qazirgi kezdegi Qazaq tildi portaldardyng ishinde eng tanymal sayttardyng birine ainalyp otyr. Saytty qalyng kópshilik te, jurnalister men jalpy qalamgerlerding ózder de, biylik basyndaghylar da oqidy. Alayda sayt rushyldyq, jershildik jәne diny baghyttar arasyndaghy daulasulardyng alanyna ainalyp barady. Ru men ru bolyp, batys pen ontýstik bolyp, uahhabister men sufister bolyp bólinip alyp, janjaldasudyng bir qúralyna ainaldy. Búl daulardy sayt әdey qozdyryp otyr dep oilamaymyn. Búl bizding el mizding ishindegi pisip jetilip kele jatqan qauipti qayshylyqty jaghdaylardy kórsetedi dep oilaymyn. Al eger el ishindegi jaghday shynymen sonday bolsa, onda bizding kýsht avtokartiyalyq biyliksiz quatty memleket bolyp túruymyz da ek talay-au...

- Bizding qazaqstandyq biylik "Qazaqstangha ashyq qogham men demokratiyalyq qúndylyqtardy engizuge әli erte" degende: "Qazaq halqy әli birtútas últ bolyp qalyptaspaghan" dep oilaydy. Mysaly, biylikteg saraptaushylar audan, oblys, qala әkimderin (sonymen birge, shetelderdeig siyaqty mektep diyrektorlaryn, uniyversiytet rektorlaryn, auruhananyng bas dәrigerlerin, uchaskelik poliyseylerdi t.b.) saylaytyn jýie engizse, әrkim óz ruynyng adamyna, óz jerlesine dauys berip jik-jikke bólinip ketedi dep oilaydy. Jәne elimizden orystar men orystildiler ketip, Qazaqtar ózderi men ózderi qalsa, qyrylys pen kýnshildi kting әkesi men kókesi sonda bastalady dep oilaydy. Osy oigha jәne "Qazaq әli tútas últ bolyp qalyptaspay, traybalizm satysynda jýrgen halyq" degen qorytyndygha biylik apparatyndaghy әigili saraptaushylar men taldaushylar Biylik basyndaghy topty әbden send rip qoyghan. Siz qalay oilaysyz, Qazaq әli birtútas etnosqa ainalmaghan últ pa? Álde biylik ýshin osynday jershildik, rushyldyq, dini, kýnshildik, ishtarlyq qyrqysulardyng otyn kósep-kósep órshitip qoyyp, Qazaqtyng basyn biriktirmey ústaghan ynghayly bolyp otyr ma?

Sammit aldynda Europarlamentting bir deputaty jaqsy pikir aitty, Qazaqstandaghy demokratiyanyng túqymy qazaqstandyq bolu kerek dep. Demokratiya, ashyq qogham - naqty úghym, әri últtyng tarihy ereksheligimen baylanysty. Demokratiyany, dәstýrimizdi, "túqymdy", biz kýt ip suaruymyz kerek.

Al qazaq birtútas últ emes degen oy syrttan kelgen, ony bizding keybir azamattar, jas biznesmender ilip alyp ketti .

Tabighatta birtútas, sýttey úiyp otyrghan últ joq, birtútas últ - múrat, qiyal.

Germaniya - batys nemisterinen, sosialistik nemisterden, kenes nemisterinen, týrik, arabtekti azamattardan túrady. Kansler Angella Merkeli olardyng basyn biriktiruding onay emestigin Qazaqstangha kelgende aitty. Orystar da tili , tegi , dini , dәstýri jaghynan qyryq pyshaq. Orystarda jerlestik psihologiya kýshti . Bir kezde sibiryaktar ýstemdik jasady, býgin Peterburgten kelgen putinshiler biylep otyr. Qazaqstardyng tarihy kýrdeli ru, taypa jikteri bar. Ol últtyng artyqshylyghy, ne kemshiligi emes, bolmysy. Rushyldyq, jýzshildik sayasat pen kadr tandau, basqa mәselelermen aralasyp jatsa, ol mәdeniyetimizdin  tómendigi. Qazaqtyng jikshildigin bileten keybir orystar, kәrister bitmgershilik jasap aqyldy bolyp jýr. Kedeyshilik, júmyssyzdyq qazaqtardy keyde rulas aghayyndaranan qoldau, kómek, izdeuge iytermeleydi . Rudy el mýddesine paydalanyp otyrghan Ontýstik Koreya. Kәrister jet atasy emes, tipt otyz atasyna deyin biledi . Bir rudyng óz jýz myndaghan adam. Bayqasanyz, kәristerde familiya kóp emes.  Kәristerding 40% - Kiym, 18% - Pak. Sol rular bólshektenbeydi , barlyghy  Kimnen,  Paktan taraghan, odan әr bólinbeyd . Paktar, Kimder bir otbasy siyaqty, bir-birine senedi . Olar eng bastysy masyldyq psihologiyadan aulaq, yntymaqtasyp, ter tógip, kólik, keme, televizor, basqa da tauar shygharady. Olardyng basyn  biriktiretin bir-birine degen  senim. Senim eng basty baylyq.

Qazaq rulary bәsekelestikke týsip, sapaly tauar shygharyp, ony shet elge shygharyp jatsa, nesi bar? Ázirge shaghyn dýkenderge rudyng atyn berip jýrmiz, Mening rulasym Astanada myqty orynda dep maqtanady, óz rulasyn kórmegen, rulasy ony bilmeydi . Búl shaghyn toptyng psihologiyasy. Eldik psihologiya dengeyine kóterile almay jýrmiz.

- "Asyl arna" telekanaly jayly ne oy aitasyz! Óziniz ol kanaldy kóresiz be?

Esimbek!

-"Asyl arnany"  ýzbey kóruge uaqytym az, meninshe, ýlken aghartushylyq júmys jasap jatyr.

- Bizding memlekette nege jastargha júmys az? Qanshama jastar júmyssyz ishimdikke salynyp, ata anasynyng qarghysyna úshyrap jýr!!!

- Jastargha júmys bar, biraq jastardyng alghan bilimi men býgingi júmysqa súranys ýilespey jatyr. Bilim salasy o basta  júmysqa súranysty eskermedi , ekinshiden, qazaqtar mamandyghyna súranys bar ma, joq pa balalaryna  diplom tiptii, ek diplom alyp beruge tyrysty. Qazaqtar kenes dәuirindegi "diplomyng bolsa ólmeysin" degen psihologiyadan shygha almay jýr.

Ishimdiki júmyssyzdyqpen týsindiru, tipti aqtau dúrys emes

- «Jas Alash» gazetinde siz turaly maqala shyqty. Qazaqtardyng kóbeyuine qarsy ekeninizdi bildik. Ne aitasyz?

SAYLAW ORAZĞALI, AQTAW QALASI

- Ol gazetke kez nde jauap bergenm n

- Amangeld agha! Biylik tolyq qazaqsha sóilemey memlekettik tild ng problemasy sheshile qoymas. Biylikte otyrghandardyng basym kópshiligi ana tilin bilmeytin ózimizding qarakózder. Sol mamandar memlekettik tildi ýirensin dep taghy 20 jyl kýtemiz be, әitpese jaqyn arada olardyng ornyn ana tilin jetik biletin, últjandy, bilimdi qazaq jastaryna beremiz be?

- Biylikke qay júmysqa da últyna qaramay memlekettik tildi biletin azamattardy qabyldau turaly zang jobasyn Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiytetinde dayyndadyq.  Ministr Múhtar Qúl-Múhammed ol jobany endi zangha ainaldyramyz dep 2010 j. uәde berdi . Joba  memlekettik  til - qazaqitilin eng aldymen qazaqtardyng biluin mindetteyi . Qazaq tilin qazaq mengermese, basqalar tez  mengermeydi . Memleketting iyesine qajet emes til, basqagha qajet bolmaydy.

- Sәlemetsiz be?! Siz qogham qayratkeri retinde halyqtyng atynan Elbasynyng qabyldauynda bolyp jatsanyz elding múnyn ashyq aita alasyz ba?

- Deputat kezimde birneshe mәrte preziydentpen kezdesip, elding múnyn aitqanmyn: jer, til, jetimderding mәselesi.

- Amangeldi agha, sizding últqa jasap jýrgen tynymsyz enbeginizdi halqynyz mәngilikke úmytpasy haq. Sizdey saliqaly, qazirgi zamannyng hakim dәrejesine jetken aghalar barda qazaqtyng joyylmasy anyq. Biraq Múrat Áuezov siyaqty mәdeniyettanushy aghalargha degen jastardyng ókpes qara qazanday. Liyter gazetining 2010 jylghy, 23-jeltoqsanynda patsha generaly Kalpakovskiyding eskertkishine Yuriy Zaharov bastaghan kazaktar baryp taghzym jasady. Olardyng belortasynda Múrat aghamyz da jýr. Ol bir kezderde Almatyda (Vernyi) qazaqtardyng ortalyq kóshemen jýruine tiym salyp, qorlaghan generalgha qúrmet kórsetu kerek. Tipti Almatygha eskertkish qoi qajet depti . Osyghan sizding kózqarasynyz qalay?

.-Ár últta da shirigen júmyrtqa degen bolady. Múrat Áuezovty oghan qimaymyn. Indoneziya kósem Sukarno aitqan eken, ondy auru bolmaytyny siyaqty, ondy otarlau bolmaydy dep.  Kolpakovskiy, taghy basqalar týpting týbinde otarlaushy elding sayasatyn jýrgizdi . Mýmkin keybir isteri Múrattqa únaytyn shyghar.

- Sәlemetsiz be?! Aldymen sizge zor densaulyq tileymin.Kókeydegi bir súraqty súrasam; sheteldegi qytayda,iranda,týrkiyada,mongoliyada ómir sýrip jatqan qazaqtar dәstýrin, tilin t.s.s. atalyq amanattaryn /basqagha qyzyn bermeu, úlyn bótenge úilendirmeu/tolyq saqtaghan, al óz jerinde óz elinde jýrgen atamekndegi qazaqtar /ontýstikten basqasy /nege osynday salttan aiyrylyp qalghan, әlde  olar basqa planetadan kelgen qazaqtar ma, olargha ata - babasy amanat etpegen be? Sebebi nede?

- Últtar, úlystar aralasqan jerde aralas nekeler bolady. Ol 7% - deyin qauipsiz, 7%-dan assa últ tei ne qauip tóniredi.

- Amangeld Aytaly myrza,ózinizge, otbasynyzgha aman-esendik tiley otyra mynany aitayyn: "...Qazaqtyng ýles salmaghy 67 payyzgha jetuinde ýlken qauip jatyr... Qazaqtyng ósuinen qorquymyz kerek... Qazaqtyng ósui -últshyldyqtyn, jýzshildiktin, jemqorlyqtyng ósui degen sóz" jәne "...qazaq últynyng ósui memlekettik til problemasyn sheshedi. Qazaq tili rolining artuy elimizdegi orys diasporasyn Kremlige jýgiinuge mәjbýr eted ... Resey bizge qarsy kýsh qoldanuy mýmkin". Búl pikrler - Sizdiki . Júrtshylyq "birbetkey" degen Sizding osylaysha "eki betkey" bolatynynyz baryna renishpen "Jas Alash" gәzetinde shaghyn maqala jazdym, shyqty. Alayda Siz ne óz qatenizdi moyyndamadynyz, ne mening renishimning "qate" ekenin aitpadynyz. Mýmkin endi jauap berersiz?

Ghabbas Qabyshúly.

Oryndy súraq. Osyghan ýndes súraqty men de qoyghaly otyr edim. Elimizde qazaqtardyng sanynyn  artuynan, jalpy óazaqtardyng kóbenginen qorqatyndar kóp. 1-mysal: songhy jyldary shetelden keletin qandastardyng kóshin qantaryp qoydy, kósh sayabyrsyp qaldy. 2-mysal: shetelden kelgen Qazaqtargha әrtýrli qysymdar jasalyp, olargha týrl kemsituler jasalyp, sodan kópirme sózder taralyp, olardy qaytadan kóship ketugeimәjbýrleyt nder kóbeydi . 3-mysal: oralmandar turaly san qily sózder sheteldegi qazaqtardyng da arasyna taralyp, olardyng elge keluge degen yntasy men niyetine tejeu salu ýshin qoldanylyp otyr. 3-mysal: eldegi qazaq kelinshekterge "oybay, sening densaulyghyng nashar eken, endi saghan bala tappau kerek" ,- degen sózder perzenthana dәrigerlerining әr kýn sayyn aitatyn sózine ainaldy. 4-mysal: býkil halyqtyq sanaqta qazaqtardyng sany azaytylyp kórsetildi, sanaqtyng qorytyndysy birneshe ret ózgertildi . 5-mysal: Qazaqstandaghy orystar óz balalaryn mektep bitirgesin, jogharghy oqugha Reseyge jiberedi , ondaghy oilary balalary Reseyde oqyp sonda qalyp qoysyn dep oilaydy. Al Qazaqstanda shetelderden kelip Qazaqstanda oqyp jatqan Qazaqtyng úl-qyzdaryn bizde oquyn bitire salysymen, kelgen eline qaytadan quatyn әdet bar. Sebebi , ol bala oqu bitirip Qazaqstanda júmysqa ornalasyp túryp qalsa, ol azamattyq alyp, sodan song ózining ata-anasy men tughan-tuystaryn Qazaqstangha kóshirip alady dep qorqady. 6-mysal: Qazaq tilin damytudyng ornyna, qazirgi biylik eshkim aralaspay-aq ózdiginen damyp kele jatqan Qazaq tilining jolyna kedergi qoyatyn jәne túsau bolatyn "damu baghdarlamlaryn" oilap shygharuda. Olar әrbir is-qimylymen Qazaqtyng últtyq ruhynyng kóteriluinen ólerdey qorqatynyn anghartyp otyr. Qazaqstannyng "kóp últtylyghyn" dәripteuding bar astary da osynda jatyr. Sonda Qazaqtardyng óz elinde 67 payyzgha jetu  Siz aitqanday "ýlken qauip" bolsa, bolashaqta endi 15 jyldan keyin Qazaqtar 75 payyzdan asqanda, búl endi jay "qauip emes zor apat" bolady dep oilaysyz ba? Sonda óz elderinde býginde 95 payyzdan asyp otyrghan tuystarymyz týrkmender men әzirbayjandar nege ony qauip dep oilamaydy.

- Súraqqa qonaq jauap beripti .

- Úyat, bireuding sózin búrmalap tyrnaq astynan kir izdeytin, ózining jeke ambisiyasy ýshin qazaqty qútqarghysh, últshyl bolyp bireuden aiyp izdeytin osynday adamdar eldigimizge syn. Ghabbas Qabyshúly,  darday basynyzben osyndaydy aitudy úyat sanamaysyz ba? Amangeldi aghanyng kózqarasyn, enbegin bәrimiz bilemiz!

- Rahmet. Eng qiyny ózind ózing qorghau

- Sәlemetsiz be, agha! i rde qoghamdaghy kәri qyzdar mәselesin ýlken tragediya dep atap kórsetip ediniz. Qanshama qaragózder túrmys qúra almay, sәby sýie almay jýr.  Olardyng da ana atanugha qúqyghy bar emes pe? Álde qu tizesin qúshaqtap jýre berui kerek pe? Osy túrghydan kelgende, búl mәseleni sheshu ýshin qanday naqty úsynystar aitar eding z? Ata dәstýr retinde jalghasyp kele jatqan, eshkimd jetim qaldyrmaytyn, eshkimdi jesir etpeytin kóp әiel alu jolyn janghyrtu turaly ne deysiz?

Sәlemmen, Aysúlu qaryndasynyz

- Kezinde qazaq qyzdary osy mәseleni qozghaghan, olardyng birazy kóp әiel alugha qarsy emes.  Músylman әielder qoghamy da qoldap otyr. Kóp әiel alu eptep el ishine enip te keledi. Úyaty bar qyzdarymyz balaly boludy ghana emes, zandy әkesi bar bala bolghanyn qalaydy. Olardyng keybir kedey qyzdar emes. Ósirgen balasy erteng "әkem kim?"  degende ne betimdi aitamyn, joldan taptym deyin be, óldi desem, jerlegen jerin kórset deydi . Sýitip, ana men bala arasynda ýlken mәsele tuady. Al búl  adamgershilikke baylanysty problema.

Jalghasy bar