Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday ótpeui tiyis

1986 jylghy Qazaqstandaghy Jeltoqsan kóterilisi kólemi jәne últtyq mýddelerge tereng tamyr jiberui jaghynan sol kezende saltanat qúryp túrghan Kenester Odaghyndaghy demokratiyalyq qozghalystardyng kóshbasshysy bolghany ýlken dengeyde san ret aityldy әri jazyldy.  Búryn Kenester Odaghynyn  qúramynda, qaramaghynda bolyp keyin jeke shanyraq kótergen memleketterding bәri derlik, últtyq, tildik mýdde ýshin totalitarlyq jýiege qarsy batyl týrde qyr kórsetude ýlgi bola bilgeni ýshin osy jeltoqsan kóterilisine boryshtar ekeni kýmәnsiz. Búl әlemdik dengeyde qalyptasqan ústanym. Sol ýshin de kezinde Elbasynyng arnayy jarlyghymen әr jyldyng 17 jeltoqsany «Demokratiyalyq janghyru kýni» dep jariyalanghany mәlim.

Jeltoqsan kóterilisining 25 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday ótpeui tiyis

1986 jylghy Qazaqstandaghy Jeltoqsan kóterilisi kólemi jәne últtyq mýddelerge tereng tamyr jiberui jaghynan sol kezende saltanat qúryp túrghan Kenester Odaghyndaghy demokratiyalyq qozghalystardyng kóshbasshysy bolghany ýlken dengeyde san ret aityldy әri jazyldy.  Búryn Kenester Odaghynyn  qúramynda, qaramaghynda bolyp keyin jeke shanyraq kótergen memleketterding bәri derlik, últtyq, tildik mýdde ýshin totalitarlyq jýiege qarsy batyl týrde qyr kórsetude ýlgi bola bilgeni ýshin osy jeltoqsan kóterilisine boryshtar ekeni kýmәnsiz. Búl әlemdik dengeyde qalyptasqan ústanym. Sol ýshin de kezinde Elbasynyng arnayy jarlyghymen әr jyldyng 17 jeltoqsany «Demokratiyalyq janghyru kýni» dep jariyalanghany mәlim.

Jeltoqsan kóterilisining 24 jyldyghy qarsanynda, yaghny 2010 jyldyng 16-17 jeltoqsanynda «Vremya» gazetinde Qazaqstan biografiyalyq ensiklopediyasynyng bas redaktory Daniyar Áshimbaevtyng «Krah operasiy «preemniyk» atty qazaq halqy taghdyryndaghy aituly oqighanyng mәn-manyzyn joqqa shygharugha tyrysqan kólemdi maqalasy jaryq kórdi. Kezinde (2001-2002 jyldary) biyliktegi keybireulerding jasyryn tapsyrmasymen filologiya ghylymdarynyng kandidaty, jurnalist Toqtasyn Berkimbaev 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine jala jabu maqsatynda jәne kóterilistegi eldik, últtyq mýddelerge kólenke týsiru niyetimen «Aqiqat» jurnalynyng 17 sanyna 17 maqala bastyryp edi. D.Áshimbaevtyng maqalasy - Berkimbaevtyng abyroysyz oqighasynan keyingi últtyq mýddemizge jasalghan ekinshi shabuyl.

Birneshe jyl búryn «Jas qazaq ýni» gazetine «Men qazaq tilin mýlde bilmeymin» dep súhbat bergen, qazaqqa týri ghana úqsaghanymen elimizding últtyq, tildik mýddelerine múryn shýiire, jýrdim-bardym qaraytyn D.Áshimbaev atalmysh maqalasyndaghy negizgi oiyn mysqylmen bylay qorytady:

«...A itogom stala ocheni udobnaya dlya vseh politicheskaya osenka - stihiynoe vystuplenie molodejy nasionalisticheskogo (nyne - nasional-demokraticheskogo) tolka.

U nasional-patriotov poyavilisi svoy «geroiy», u silovikov - opyt razgona demonstrasiy, u vlasty molodoy nezavisimoy strany - krasivaya illustarsiya k lozungu o boribe za nezavisimosti, u teh, kto priyshel na ploshadi - vozmojnosti nazvatisya geroyamiy-revolusionerami, u naseleniya - strashilka na temu mejnasionalinyh stolknoveniy, u «geroev» - pravo trebovati s gosudarstva kvartiry, pensiy y posobiya... Nujno ly peresmatrivati takui krasivui, geroicheskui, a glavnoe, ocheni vostrebovannui istorii?..»

D.Áshimbaev osy maqalasynda Jeltoqsan oqighasy tóniregindegi biylik tarapynan ketken әdiletsizdikti túnghysh ret Respublika auqymynda ghana emes, әlemdik dengeyde de kótergen Múhtar Shahanovtyng Qazaqstan LKSM Ortalyq Komiytetining plenumynda, G.Kolbin sayasatynyng dәuirlep túrghan kezinde sóilegen sózin búrmalap jariyalaghan gazetten ýzindi keltirip, onyng bedelin týsirmekke kýsh salady. Múny Shahanovqa búrynnan tisin qayrap jýretin, aqynnyng halyq arasyndaghy bedelin mýlde qabylday almaytyn  Jasaral Quanyshaliyn  men  Hasen Qoja-Ahmet ózinshe paydalanbaq oimen  aldymen baspasóz maslihatyn ótkizip, 2011 jyldyng 5-qantary kýni internette (quorum.kz) mәlimdeme jasapty. Búghan qosa olar óte ýlken taralymmen «Ob istinnom obliyke Muhtara Shahanova» (Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly) atty kólemi kishigirim povestey paraqsha-jinaq shygharyp, onysyn arnayy jasaqtalghan top arqyly mekemelerge, jogharghy oqu oryndaryna, halyq kóp jinalatyn jerlerge, túrghyn ýilerge tarata bastapty. Zangha tikeley qayshy keletin búl sharagha qarjyny kim berip otyr jәne Quanyshalin men Qoja-Ahmetting artynda kimder túr? Eger  paraqsha-jinaqtyng sózine ilansaq, Shahanovtyng el iygiligi ýshin jasaghan iynening jasuynday da iygilikti isi joq eken. Ekeuinin  oidan shygharghan ótirikteri azday, attaryn býrkep, internettegi ózderi jazghan jәne esimi belgisiz bireulerding ósekterin negizge ala otyryp, ony «últ», «til», mýddelerin satty dep ghaybattaghan bylapyt sózderdi shamasy jetkenshe sapyrghanyn oqu ýlken qiyndyq tudyrady.

«Kakoe on iymel pravo tak govoriti ot iymeny naroda?.. A spustya dva goda posle nashego osvobojdeniya Shahanov vystupal v Moskve v techeniye treh minut y stal geroem Jeltoksana. No na samom dele vo vremya dekabriskih sobytiy ego voobshe v Kazahstane ne bylo, on provodil v Moskve svoy poeticheskiy vecher y daje blizko ne podhodil k vosstanii...» - deydi Hasen Qoja-Ahmet. Olardyng órbitken ósegine sensek, Shahanovtyng Jeltoqsan kóterilisining mýddesinde de, Aral qasireti, últ, til, mәselesi tónireginde de sharuasy bolmay, biylikke týgeldey satylyp, bir baydyng 17 jasar býldirshin qyzyna ýilenip, Bishkekke Qazaqstannyng Elshisi qyzmetine tayyp túrypty. Týptep kelgende "Qazaqstandyq últty» da, Kedendik Odaq  pen Qytaygha jer beriluge qarsylyqty da,  alghash ret úiymdastyrghan Shahanov  basqarghan «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysy emes, Jasaral Quanyshalin jetekshilik etken top siyaqty. Múnday jýiesiz, negizsiz ghaybatqa ne desek eken?  Al, Jasaral Quanyshalin júrt nazaryn ózine audarmaq bop ashtyq jariyalaghanda ony kim qoldady? Ýsh-tórt adamnan ózge qastarynda eshkim bolmady. Osydan-aq olardyng el arasyndaghy salmaghynyng qanshalyqty ekeni aiqyndaldy. Al, Shahanov «Qazaqstandyq últqa» qarsy ashtyq jariyalamaqshy bolghanda býkil el kóterilip kete jazdady. Tórt mynnan astam adam ishinde ataqty әdebiyet, óner, ghylym qayratkerleri de bar, onymen birge ashtyq jariyalaugha tilek bildirdi. Sonyng arqasynda biylik olarmen sanasugha mәjbýr bolyp, «El birligi» doktrinasyndaghy «Qazaqstandyq últ» iydeyasy týbirimen alynyp tastaldy jәne doktrinagha «Qazaqstannyng әr azamaty memlekettik tildi biluge tiyis» - degen sóilem endirildi. Búl az jenis pe edi?

Ósek-paraqshanyng ýlken bóligi Shahanovtyng memlekettik tilge jasaghan ziyankestigine arnalypty. 1989 jyly Qazaq KSR Joghary kenesi  orys jәne qazaq tilin birdey memlekettik til etip qabyldap jibergende, shalaqazaq deputattar jýregi jaryla, bir-birin qúttyqtap jatqanda,  Shahanov qayta dauys kóterip, «búl sharanyng ekinshi jeltoqsan oqighasyna  alyp baratynyn» eskertkende ghana biylik ayaghyn tartyp, qazaq tilin jeke memlekettik til jasaghanyn úmytugha bola ma? Álgilerding ósek sózine  nazar búrsaq Shahanov  G.Kolbin kezinde orys jәne qazaq tilderine birdey memlekettik til mәrtebesin beru kerek dep baybalam salypty. Al, shyn mәninde solay bolsa,  onda nege býkil Kenester Odaghynda  eki millionnan astam taralymy bar «Liyteraturnaya gazeta» basylymynda Qazaqstan kompartiyasy Ortalyq komiytetining birinshi hatshysy G.Kolbin nege mynanday  súhbat beredi:

«Vot v etom kontekste ya y hotel by porazmyshlyati na temu, kotoraya vesima populyarna nyne v opredelennyh obshestvennyh krugah, - o gosudarstvennosty korennogo yazyka, na chem, v chastnosti, nastaivait kazahskie pisately M.Shahanov, S.Shaymerdenov... V besedah s nimy ya ponyal glavnuy prichinu priyverjennosty etoy iydee. Ona zakluchaetsya v blagorodnom stremleniy ludey sozdati s pomoshiu zakona tverdye pravovye garantiy rodnomu yazyku...

Ya chasto beseduy po dusham s izvestnymy predstaviytelyamy kazahskogo naroda o gosudarstvennosty yazyka, y mnogie iz nih govoryat: utverjdenie kazahskogo yazyka kak gosudarstvennogo ne priyneset polizu nashemu narodu».

(«Liyteraturnaya gazeta», 7- dekabrya, 1988 g)

«Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam» degen osy emes pe?

Ras, M.Shahanov 1986 jyldyng 12-21-jeltoqsany aralyghynda Mәskeude boldy. Orystyng kýlli әlem moyyndaghan ataqty aqyny E.Evtushenko jýrgizgen M.Shahanovtyng poeziya keshi Mәskeudegi ekinshi Jeltoqsan oqighasyna ainalyp kete jazdady. 19-jeltoqsan kýni aqynnyng poeziya keshi ótetin jerdegi eki metro «tehnikalyq sebeppen» jabyldy. Kelesi kýni Evtushenkonyng ótinishimen KOKP Ortalyq komiytetining bólim mengerushisi Voronov Shahanovty qabyldady. «Jeltoqsan oqighasy últtyq, tildik mýddening qyspaqqa týsuinen boldy» degen iydeyany KOKP Ortalyq komiytetine alghash ret jetkizgen de M.Shahanov bolatyn. Búl arada D.Áshimbaev ta, H.Qoja-Ahmet te, J.Quanyshalin de bosqa әlektenedi. Eger Shahanov 1988 jyly Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng Plenumynda, 1989 jyly Kremliding Sezder sarayynda ótken KSRO halyq deputattarynyng birinshi sezinde, artynsha Kremlide, KSRO Jogharghy Kenesining birinshi sessiyasynda býkil qazaq halqyna últshyldyq aiybyn arqalatqan KOKP Ortalyq komiyteti Sayasy Burosynyng sheshimine batyl týrde qarsy shyqpaghanda ne bolar edi? Tipti onyng sol sózinen keyin de Gorbachev biyligi Qazaq KSR Jogharghy Kenesi deputattarynan jedel týrde jasaqtalghan, arasyna jastardyng beybit sheruin basyp-janshyghan qylmysty adamdar da engen alghashqy komissiyanyng negizgi maqsaty «alangha shyqqan jastardyng bәri Qonaev biyligining qúiyrshyqtary edi» degenge sayatyn sheshim әzirleu bolatyn. KOKP Ortalyq komiytetining Bas hatshysy Mihail Gorbachevtyng Shahanovqa «Sening auzyndy jabatyn mýmkindik tabamyz» dep kýsh kórsetuining arghy jaghynda osynday mәn jatqan-dy. Búl iske Shahanov Andrey Saharovtyng aqylymen, Gorbachevqa ashyq týrde qarsy shyghyp jýrgen, keyinnen Resey Fedarasiyasynyng túnghysh Preziydenti bolghan Boris Elisindi aralastyrmaghanda, jәne Gorbachev odan qatty qauiptenbegende, kelisilgen  ssenariy boyynsha Jeltoqsan kóterilisine berilgen bagha abyroy-bedelden júrday «Qonaevtyng qúiyrshyqtary» dengeyinde qalatyny sózsiz edi. Jeltoqsan shyndyghyn әigileu jolynda Myrzaliyev komissiyasynan basqa 4 komissiya qúrylghanyn, onyng bәrinde Gorbachev biyligimen keskilesken kýres jýrgenin júrttyng kóbi bile bermeydi. Komissiya sheshimi boyynsha biylik basyndaghy 44 adamdy jauapqa tartu sheshimi de, tipti kóterilis kezinde qaza bolghan belgisiz adamdar turaly prokuraturagha úsynylghan qújattar da tekserusiz, jyly jabylghan kýide qalsa, oghan da Shahanov kinәli me?

Jeltoqsanshy  Hasen Qoja-Ahmet qanshama jyldardan beri júrttan qol jinap, ózin «Halyq qaharmany» ataghyna úsyndyrudan jalyqpay, sharshamay kele jatsa, Shahanovtyng búl saladaghy týsinigi mýlde basqa. Ol jiyrmadan astam shet memleketterding qúrmetin kórip, syi-siyapatyn iyelense de, Qazaqstan biyligi úsynghan shen-shekpenderden, orden-medalidardan, Halyq qaharmany ataghyn bermek bolghan biylikting úsynysynan   da óz ústanymy boyynsha jýieli týrde bas tartty. Jeltoqsan shyndyghyn qalyptastyru tóniregindegi isterin jәne úzaq jylghy qoghamdyq sharalarynyng bәrin el aldyndaghy azamattyq boryshym dep biletin M.Shahanovtyng búl mәseledegi ústanymy mynaday: «Otan - bizding eng úly anamyz. Árkim óz anasyna sinirgen enbegi ýshin jylu dәmetpeui kerek. Biraq Otan da ózining daralanghan perzentterin marapattap otyruy shart. Ony da joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq ol óte әdiletti boluy qajet. Qazir kez kelgen ýlken úrynyng eki orden ýsh medali bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi.» Mine, ne istese de óz ar-namysynyng jeteginde qyzmet atqaratyn qazaqtyng qaysar aqynyna eshkimning qara kýiesi júgha qoymasy anyq. Degenmen, adamdy qorlau men túqyrtudyng osynday abyroysyz týrine jýgingen eki azamatymyz jeltoqsan kóterilisine jala jauyp otyrghan D.Áshimbaevqa qarsy pikir bildiruding ornyna, Áshimbaev keltirgen, Kolbin biyligi túsynda Shahanovtyng búrmalanghan bir sózin tu ghyp kóterip, múnday abyroysyz qimylgha baruy shekten shyqqan úyat is boldy.

Biylghy jyldyng 17-jeltoqsanynda Tәuelsizdik tuyn jelbiretkenimizge 20 jyl, 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine 25 jyl tolmaq. Biraq biylik ainalasyndaghylar songhy jyldary 17-jeltoqsandy eskermeuge, eleusiz qaldyrugha daghdylanyp aldy. Tipti Jeltoqsan kóterilisining 20 jyldyghy jetim qyzdyng toyynday da bolghan joq.

Elimizding tәuelsizdigine ruhany jol ashqan Jeltoqsan kóterilisine, onyng 25 jyldyq merekesine býgingi tanda mýlde jana minez, jana kózqaras qajet. Biylik salasyndaghy keybireuler Jeltoqsan kóterilisine qyryn qaraudy qashan toqtatady? Olar eng bolmasa Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng «Ghasyrlar toghysynda» atty kitabyndaghy  myna sózine nege nazar audarmaydy:

«1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy qazaq jastarynyng sana-sezimining qanshalyqty óskendigin kórsetti. Olar jýz jylgha juyq uaqyt boyy halyqty kazarmalyq tәrtipte ústap kelgen totalitarlyq jýiening aldynda birinshi bolyp aiyldaryn jighan joq. Jastar búdan әri kez kelgen últqa tәn últtyq maqtanysh sezimin qorlaugha jol bermeytinin óz halqynyng atynan ashyq mәlimdedi.» Mine, sondyqtan da 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisining shiyrek ghasyrlyq tól merekesin ótkizu jóninde jeltoqsan qayratkerlerinen, qoghamdyq úiymdar men partiyalar ókilderinen  arnayy  komissiya  qúrylyp,  búl manyzdy sharagha memlekettik dengeyde erekshe  mәn berilui tiyis dep esepteymiz.

«Jeltoqsan ruhy» qoghamdyq birlestigining atynan: Baqtybek Imanqoja (tóragha),  Qúrmanghazy Aytmyrza, Ýsiphan Seytimbet, Ermúhamed Quandyqov, Erlan Dekelbaev, Qúdayshýkir Abdullaev; Núrlybek Quanbaev, «Jeltoqsan» Respublikalyq halyqtyq-patriottar qozghalysynyng tóraghasy; Jansaya Sәbitova, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, Almaty qalalyq jappay qughyn-sýrgin qúrbandary qauymdastyghynyng tórayymy; Shora Qarabaev, Jeltoqsan kóterilisine qatysushy, T.Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiytetining dosenti; Tólegen Áljan, «Jeltoqsan janghyryghy» qoghamdyq birlestigining tóraghasy, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn tekseru jәne oghan týpkilikti bagha beru komissiyasy júmysshy tobynyng mýshesi; Ghaziz Aldamjarov, Qazaqstan Kommunistik partiyasy ortalyq komiytetining birinshi hatshysy; Dulat Isabekov, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, «Mәdeniyet» jurnalynyng bas redaktory; Amangeldi Aytaly, filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor; Temirhan Medetbek, aqyn, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty; Ghabbas Qabyshúly, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi; Smaghúl Elubay, jazushy, PEN-klubynyng viyse-preziydenti; Ázimbay Ghali, sayasattanushy, tarih ghylymdarynyng doktory; Rysbek Sәrsenbay, «Jas Alash» gazetining bas redaktory; Ermúrat Bapy «Tasjarghan» gazetining bas oqyrmany; Serghazy Múhtarbek, «Qazaqstan» gazetining bas redaktory; Qoghabay Sәrsekeev, «Qazaq» gazetining bas redaktory, QR enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureat; Qazybek ISA, «Jas qazaq ýni» gazetining Bas diyrektory,aqyn, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, QR mәdeniyet qayratkeri; Ernest Tórehanov, Almaty qalalyq «Qazaq tili» qoghamynyng tóraghasy; Beybit Qoyshybaev, «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasar; Bolat Atabaev, «Aqsaray» muzikl teatrynyng kórkemdik jetekshisi; Qaldybek Qúrmanәli, Sh.Qaldayaqov atyndaghy әn festivali diyreksiyasynyng diyrektory «Shәmshi» jurnalynyng Bas redaktory; Aydos Sarym, Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng jetekshisi ; Dәuren Quat, Abay.kz» aqparattyq portalynyng bas redaktory; Asyly Osman, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, «Memlekettik tilge qúrmet» birlestigining tórayymy; Dәuren Babamúratov, «Bolashaq» respublikalyq jastar qozghalysynyng liyderi; Núrjan Oshanbekov, «Tabighat» ekologiyalyq odaghy tóraghasynyng orynbasary; Hayrolla Ghabjalilov, «Alash» tarihiy-zertteu ortalyghynyng preziydenti; Múhtar Tayjan, Bolathan Tayjan atyndaghy qordyng preziydenti; Doqtyrhan Túrlybek, Halyqaralyq Týrki әlemi telestudiyasynyng bas diyrektory halyqaralyq «Jambyl» atyndaghy syilyqtyng laureaty; Mereke Qúlkenov, jazushy, «Ólke» baspasynyng diyrektory 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyn tekseru jәne oghan týpkilikti bagha beru komissiyasy júmysshy tobynyng mýshesi; Sofy Smataev, jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty; Serik Túrghynbekúly, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen qayratkeri; Shәkizada Ábdikәrimov, Qyzylorda qoghamdyq teleradiokompaniyasynyng tóraghasy, respublikalyq «Memlekettik til» qoghamdyq qozghalysynyng Qyzylorda oblystyq filialynyng tóraghasy;  Qúdiyar Bilәl, jazushy, QR Mәdeniyet qayratkeri; Kәmnúr Tәlimúly, Talghar audandyq memlekettik tildi oqytu ortalyghynyng diyrektory; Erkin Raqyshev, «Jas Úlan» kinostudiyasynyng diyrektory; Júmash Kenebay, «Tanym» pikirsayys klubynyng jetekshisi; Júmabek Ashuúly, Qazaqstan sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandar qauymdastyghynyng tóraghasy; Baqytjan Tóreghojina , «Ar. Ruh. Haq» qoghamdyq qozghalysynyng tórayymy; Janúzaq Ákim, sayasattanushy, biologiya ghylymdarynyng kandidaty; Janbolat Mamay, «Ruh pen til» klubynyng jetekshisi; Álibek Qalambaev, KSRO halyq aghartu isining ýzdigi, Saryaghash audanynyng qúrmetti azamaty; Bekqal Ábish, jazushy, Gh.Mýsirepov atyndaghy syilyqtyng laureaty; Rysbek Dәbey, aqyn, «Alan» әdeby jastar birlestigining jetekshisi; Asan Sarqúlov, jurnalist-jazushy, QR mәdeniyet qayratkeri, Qazaqstan jurnalistter odaghy syilyghynyng laureaty; Geroyhan Qystaubaev, Últ patrioty, «Úly dala» qoghamdyq qozghalysyn úiymdastyru komiytetining tóraghasy;