Júma, 12 Tamyz 2022
Dat 10737 100 pikir 1 Sәuir, 2018 saghat 02:46

Shahanov: Shyndyqtan mýlde shet jýru, últ namysyn pendelikke teptiru emes pe?!

Býgingi kezende býkil qazaq halqyn rulyq sezim jaulap aldy. Bireumen jolygha qalsanyz, ol mindetti týrde aldymen qay jýzden, qay rudan ekeninizdi súraydy. Ras, әrkim ata-tegin, ruyn bilgeni jón. Biraq, rulyq sezim býkil qazaqqa ortaq – eldik, últtyq mýddeni basyp ketpeui kerek. Ókinishke oray, qazir solay boldy. Key jerlerde әrbir ru ózderine arnap, jeke beyit salyp alghan. Kezinde baspasózde jazyldy, qytaydan kelgen, ruy basqa bir qandasymyzdy sol rudyng beyitine jerlegen eken, olar ýlken aiqay shygharyp, әlgi adamdy basqa beyitke jerleuge mәjbýrlepti. Mәselen, mening tughan ólkem Ontýstik Qazaqstan oblysynda keybir rular óz ata-tegine ýlken eskertkishter ornatyp qoyghan. Bәz bir rular ózderine arnap әnúran da shygharghan.

Ashy shyndyq mynada. Eger bizder, últymyzdyng payymdy, parasatty adamdary birlesip, shekten shyghyp ketken rulyq sezimderge tosqauyl qoya almasaq, bolashaqta últymyzdy saqtap qala almasymyz aiqyn.

Juyrda bir top jazushylar – Tólen Ábdikúly, Dulat Isabekov, Qabdesh Júmadilov, Temirhan Medetbek bәrimiz birlesip, Qazaqstan Jazushylar Odaghyn 23-aq jyl basqarghan, sonda da «Mәngilik tóragha» bolyp qala berudi armandaghan, Qazaqstan jazushylarynyng demalys ýiin 49-aq jylgha shetelge jalgha bergen, jazushylargha tiyisti 15 gektar alma baghyn, kezinde qala әkimi Hrapunov: «Jazushylargha tiygizgen kómegim bolsyn!» – dep syilaghan ýlken bazardyng kózin joyghan Núrlan Orazalinge qarsy shyghyp, qyzmetinen taydyrdyq. Onyng ornyna shyndyq biyiginen kórinip jýrgen Úlyqbek Esdәulet degen aqyndy bekittik.

Myna qyzyqqa qaranyzdar. Biz ornynan taydyrghan Núrlan Orazalin men ataqty aqyn Múqaghaly Maqataev rulas eken. Endi sol Orazalin Janarbek Áshimjanmen jәne bir top rulastarymen birlesip, «Shahanov Múqaghaly Maqataevqa qyzghanyshpen kýie jaghyp otyr» – dep mening shynshyl ruhta jazylghan «Múqaghaly Maqataev pen Júqaghaly Búqataev turaly oitolghau» atty ólenimning ishindegi myna joldardy algha shygharypty:

«Jazushylar Odaghynda,
Oyansyn dep jastardan dara túlgha,
Bir top jarqyn jas óskinnin
jyryn taldap jatqanda,
Múqaghaly kirip keldi, úqsap baqyt tapqangha.
– Osyndaghy әrqaysysyng bir-bir somnan beresin,
Al, әitpese kim bolsang da kóresini kóresin! –
Dedidaghy jiyndaghy júrtty týgel sanady.
– Alpys bes jan... alpys bes som úsynsandar bolady!

Sol sәtte men:
– Kórindiniz býgin jana belesten,
Endi sizdi Múqaghaly Maqataev demesten,
Jan ayarlyq júqalyq minez kórsetkeniniz ýshin,
Aqsha súrap, búqalyq minez kórsetkeniniz ýshin
Júqaghaly Búqataev dep ataghym keledi! –
Dedim kýlip.
​​Tek ol sózim әzil edi óreli.»

Búl oqigha aina-qatesiz shyndyq. Sol jiyngha qatysqan aqyndardyng kez kelgeni (eger shyndyghyn joghaltyp almasa) múny rastay alady.

Biz qazaq tilin memlekettik til etu ýshin, Kenester Odaghy kezindegi biylikpen jaghalasyp jýrgende, Múqaghaliyding araq ishuden bir sәt te qoly bosamady. Núrlan Orazalin bastaghan top ókilderi ghalamtorda, meni sanasyz aqyngha, tipti esekke tenepti. Olardyng oiynsha, Múqaghaly aruaghyn qaralaghanym ýshin onyng ruynan, býkil qazaq halqynan keshirim súrauym kerek eken. Meyli, keshirim súrady dep eseptenizder. Múqaghaliyding býgingi danqy el arasynda biyik dengeyde saltanat qúra bersin. Rulastary quatty kýsh jinap túrghan kezde shyndyq aitylmaugha tiyis eken.

Taghy bir qyzyghy, Múqaghaly ekeumizding ortaq til tapqanymyz, tipti onyng maghan ózgeshe batyl tilek bildirgeni jayly jazghanymdy, Orazalin bastaghan top mýlde elemeuge tyrysyp, attap ótipti. Onda Múqaghalidyng maghan aitqan mynaday tilegi jәne mening ol turaly oilarym keltirilgen:

«...Meyli biylik kórsetse de saghan ylghy kekesin,
Tek shyndyghyng aman túrsa, maqsatyna jetesin!
Keshir meni ainalayyn, jýrgen bolsam úsaqtap... –
Dep kózine jas aldy da, úzaq túrdy qúshaqtap.
Men sorlyny qanshama adam ósektepti, úqpapty,
Múqannyng sol qoldau sózi әli esimnen shyqpapty...
Kóp jyl búryn ótti-ketti pendelik, ruh shatysy,
Múqandy endi kinәlaugha joq eshkimning haqysy...
Biylikke de, halyqqa da әr qyrynan sәn qúryp,
Múqaghaly danqy solay túra berer janghyryp.
Ayyra almau qayghy emes pe qalayy men jaqútty?
Qarasazday auyly bar әrbir aqyn baqytty!..»

Endi mening «Múhtar Áuezov, Sәbit Múqanov bastaghan jazushylargha taghylghan kinә nemese Zyliha apaydyng múny» degen jyryma nazar audarynyzdar:

«Kezinde demokratiyagha ózgeshe jol salghan túlgha,
Keyinnen Reseyding túnghysh Preziydenti bolghan túlgha,
Jeltoqsan shyndyghyn jaqtaghan,
Meni biylikting zorlyghynan saqtaghan,
Boris Elisinnen erekshe ses kórgendikten,
Odan tuar qiyndyqty eskergendikten,
Gorbachevting amalsyzdan maghan bergen rúhsatymen,
Qúpiyalargha órledim, biyliktegi biyik satymen.

Jaqsy bilgen aq pen qara ótimin,
Qauipsizdik komiytetinin,
Qazaqstandyq basshysyn shaqyryp alyp:
– Múraghattarynda jatyr san jylghy qara tariyh,
Endi sony ashayyq,
Shyndyqqa qadam basayyq! –
Dep talap etkenimde,
Ol aitty:
– Qazir shyndyq búrylmas tep-teginge,
Múraghatty ashsaq, Múhtar Áuezov bastaghan,
Sәbit Múqanov, Tәjibaev, Ormanovtar qostaghan,
Óte ýlken top danq pen qúrmet biyiginen ketedi,
Olardyng da әdildikke satqyndyghy jetedi...

Beyqam keme sekildenip soghylghan tas kemerge,
Shoshyp qaldym, әsirese Múhtar Áuezov degende.
IYә, Áuezov sonau Kenes Odaghynyng túsynda,
Týsken adam bolmasa da zorlyq penen qysymgha,
Shygharmasy shyqqandyqtan ýlken dara beleske,
Tu biyikke jol siltep,
Sonday túlgha bolsyn dep,
Myna mening esimimdi Múhtar qoyghan emes pe?
Biraq, biraq, aldymyzda kimder satqyn, kim myqty?
Biz biluge tiyistimiz adal, ashy shyndyqty.

Ýsh әripting bastyghy da búl nýkteni basugha,
Bizben birge qúlshynsa da,
Bizben birge júlqynsa da,
Mәskeu rúhsat bermey qoydy, múraghaty ashugha,
Keyle biylik dayyn túrar әdildikten qashugha.

Shyndyq órge shyqpaghan son, taghdyrymyz kýikileu,
Ras, Kenes kezindegi tarih mýlde shiykileu.
Basqa-basqa «dana» Sәbit Múqanovtyng bir ózi,
Kýlli Kenes Odaghynda órge shyghyp minezi,
Talay últtyq túlghalargha tiridey kór qazdy ghoy,
Ári olardy satqandyghyn maqtanyshpen jazdy ghoy...
Ókinishti-aq túrsadaghy qara tarih betinde,
Júrt ony әli madaqtaydy dara túlgha retinde.

Qúpiya shyndyq sharshatady qúzdan, saydan qúralyp,
El nazaryn endi basqa mәselege búralyq.
Árqashanda kenge jayghan ruhynyng qanatyn,
Átten, biraq, kýnin erte batyrghan,
«Halyq jauy» retinde atylghan,
Júmabaev Maghjan degen boldy shynshyl dara aqyn.

Kýieuining taghdyryna janyn salghan údayy,
San-salaly kedergiden qajymaghan, talmaghan,
Sýigeni ýshin Sibirdi de sharlaghan,
Boldy onyng Zyliha atty shynshyl, adal júbayy.

Sol Zyliha kýieui ýshin sózge shyghyp erikti,
Mәskeulik bir jurnalistke ýlken súhbat beripti.
Álgi súhbat kitap bolyp basylypty Mәskeude,
Kәne, kimning auzy barmaq ony mәnsiz, bos deuge?

Zylihanyng shyndyghyna yqylasy qúlaghan,
Kitapshany maghan berdi qartang tartqan bir adam.
Óte auyr mazmún úqtym sol súhbattyng ishinen,
Bir adamnyng nar bedelin bes tiyngha týsirgen.

Aynalany jәne ýidi qara týnek japqanda,
«Ýsh әriptin» adamdary Maghjandy ústap jatqanda,
Olardyng zor júlquynan qúlay kep,
Zylihanyng qúlaghyna sybyrlapty ol bylay dep:
– Key túlghalar men ýshin jay shóp boldy.
Aynaldy olar ruhsyzdyng kýsh, qaruyna.
Al býgingi ústaluyma,
Esine tút, Áuezovting pendeligi sep boldy...

Árqashanda boy – alasa, oy – teniz,
Tolghanalyq,
búl isti endi qaytemiz?

IYә, Kenester kezindegi tarih shyndyq tapqan joq,
Tipti qylmys adamdary biyikte túr maqtan bop.
Shynshyldardyng iyghyna eshkim shapan japqan joq.
«Ýsh әriptin» múraghaty ashylmay,
Ósek, shyndyq osylaysha órshy bermek basylmay...
.....................................................................................................
Al, Zyliha súhbatyna bir adam til qatqan joq,
Oghan sebep, uaqyt әli shyndyq shamyn jaqqan joq...

Búl kitap qazir mening qolymda. Álde osy ashy shyndyqty eshkimge sezdirmey búghyp jata beruimiz kerek pe edi?!

Endi «Jambyldyng «dara ereksheligi» jәne onyng tughan auylynda bolghan kezdesu» atty jyryma da nazar búrsanyzdar:
«Shynshyldyqty saqtap qalu jenil me, әlde auyr ma?...
...........................................................................................
Menimenen jyr alyby Jambyl tughan auylda,
Bir kezdesu ótkizildi oy salarlyq qauymgha.

Elestetip, nar túlghadan órbigen on batyrdy,
Úqsap jәne Jambyldyng tu ústary,
Onyng jaqyn nemere, tuystary,
Maqtanyshpen eng aldynghy qatargha kep otyrdy.

Kenet jas qyz súraq qoydy:
– Siz bir shynshyl aghaysyz,
Jambyldyng danq, ataghyna qanday kózben qaraysyz?
Jәne onyng aqyndyghyn qay dengeyge balaysyz?

– IYә, Jambylgha býkil Odaq qúrmetpenen qaraghan,
Onyng danqy – dedim kýlip, – әli óshken joq sanadan.
Stalinning tufliyin mahabbatpen jalaghan,
Jasy jýzge jaqyndaghan,
Jiger-oty lapyldaghan,
Bolghan emes ol kezende odan danqy zor adam.
«Tolghan Ay ma der edim,
Týnde bar da, kýndiz joq.
Tolghan Kýn be der edim,
Kýndiz bar da, týnde joq»
Dep maqtana Stalinning parqyn Kýnnen asyrghan,
Onday adam ilude bir boy kórseter ghasyrdan.
Shyndyq keyde qauipti shyn, keudesi – qúz, basy – qar...
Jәkeng jayly men әrdayym bir senimge toqtappyn,
Shynymdy aitsam, jyrlarynan qos jol óleng tappappyn,
Poeziyagha erekshe bir ýles bolyp qosylar.
Sonda da ol jyr alyby, Stalin sengen asyl jan,
Asyl jangha býkil biylik zor qúrmetpen bas úrghan! –
Degenimde,
tuystary boldy alghanday nar soqqy,
Al qalyng júrt ornynan túryp úzaq qol soqty.

Qazir elding kóbeyse de, jasqanary, búghary,
Estilse de jan-jaghynan jaghympazdyq úrany,
Sanasyna dóp tiyse eger ashy sózding pyraghy,
Býgingidey kýrt sekirip, shyndyq algha shyghady.
Múnday qimyl anda-sanda...
​​​​​​Oylanar jay búl әli...
Sol ýshin de, namys ruhyn kóterip,
Jambyldy eske ap,
​​​​ birge tilek etelik:
«Últtan mәngi joyylsyn! – dep – «tufly jalau» qúmary...
......................................................................................................
Álgi tilek Qúday qoldap, qabyldanghan jaghdayda,
Jaghympazdyq, ýrku, qorqu kilt búrylyp shalghaygha,
Shyndyq jәne últtyq mýdde bolyp basty shynary,
Qazaq últy mýlde dara biyiktikte túrady!

Búl ólenderding eshqaysysy oidan shygharylmaghan. Ózim kuә bolghan, nemese qolgha týsken shynshyl faktiler negizinde jazylghan. Biraq Núrlan Orazalinning basshylyghymen jaqtastary, últymyzdyng úly aqyny Abay atamyzdyng keybir payymsyz tuysqansymaqtary, Jambyl aqynnyng jaqynsymaqtary, Múhtar Áuezovtin, Sәbit Múqanovtyn, Ábdilda Tәjibaevtyn, Ghaly Ormanovtyng bauyrsymaqtary tús-tústan jabyla ýn qosyp, ghaybattauda.

Men Mәskeude, Kremlding Sezder Sarayynda, M.Gorbachevti aldap, Aral mәselesin aitamyn dep, Jeltoqsan shyndyghyn әlemge jayyp salghanymda, Gorbachev biyligining úsynysymen Jeltoqsan komissiyasynyng tóraghasy bop bekitilgen Qadyr Myrzaliyev: «Jeltoqsanda alangha shyqqandardyng bәri nashaqorlar, maskýnemder, alayaqtar edi» dep kolbinshilerding pikirin quattady. Keyinnen Reseyding Túnghysh Preziydenti bolghan Boris Elisin týgeldey maghan búrylghandyqtan, odan qaymyqqan M.Gorbachev amalsyzdan, meni jeltoqsan komissiyasynyng teng tóraghasy etkende, men oqighagha kinәli 42 adamnyng aty-jónin tizip, qauly qabyldattym. M.Gorbachevting tikeley tapsyrmasymen biz ashqan shyndyqty joqqa shygharu maqsatynda KSRO Qauipsizdik komiyteti, KSRO Ishki ister ministrligi, KSRO Prokuraturasy birlesip, arnayy komissiya qúrdy. Q.Myrzaliyevting sol komissiya qúramynda bolghanyn KSRO Bas prokuraturasynyng birinshi orynbasary A.Vasilievting maghan jazghan hatynan biluge bolady. Múnyng bәri mening «Jeltoqsan epopeyasy» atty kitabymda tolyq bayandalghan. Endi sol Qadyr Myrzaliyevting jaqynsymaqtary da ashy shyndyqty ashqanym ýshin, meni itting etinen de jek kóretinin sezdirude.

Áleumettik jelidegi týrli paraqshalarda «Shahanovtyng pendeligi oyanyp, ataqty túlghalardyng bәrine qyzghanyshpen qaray bastady.» dep, men sorlyny esekke, hayuangha tenepti. Sonda biz ataqty adamdardyng kemshiligin auyzgha almay, tek maqtay beruimiz kerek eken ghoy. Onda elimizde shynshyldyq arnasy mýlde joyylyp, últymyz beyshara kýige týspey me?
Birneshe memleketting aldynghy qatarly ókilderi qoldaghan, mening myna ústanymym búl súraqqa jauap berip túr:

«Kim shyndyghyn joghaltyp alsa,
«Aqty-aq, qarany-qara» dep aitudan qalsa,
Yaghni, sózi basqa, isi basqa bolsa,
Últtyq, ghalamdyq mýddege tamyr jibere almasa,
Pendeligi tek ózin emes, qoghamyn da aldasa,
Onday aqynnyng da,
​​​​ghalymnyng da.
​​​​​​sayasatkerding de,
Mazmúny, danqy – dalbasa!»​

Sondyqtan da men shyndyghyn joghaltpaghan ruhtastarymnan jan-jaqty qoldau tabar degen niyetpen, osynday ýndeu jariyalaugha mәjbýr bolyp otyrmyn. Oilanalyq, shyndyqtan mýlde shet jýru, últ namysyn pendelikke teptiru emes pe?

Abai.kz

100 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2063
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2015
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2737