«Balalar әdebiyeti» degen bar, al «eresekter әdebiyeti» degen joq. «Balalargha oqugha bolmaydy» degen kitap kórmedik. Kerek deseniz, «Abay jolyn» bastauysh synyptan bastap oqyghan balalar bar. Kýrdeli taqyryptardan qashyp, balalardyng tanym kókjiyegin shektey beruding qajeti shamaly. Bala kýnimizde qolgha týsken kitaptyng bәrin oqy beretinbiz jәne ne oqysaq ta sorghysh qaghaz siyaqty sinirip alatynbyz. Abay taqpaq jattaghan kýnnen, al Áuezov әrip tanyghan kezden bastap bәrimizge serik bolyp keledi.

Abaydyng suretteri de bizge bala kýnnen tanys. Surette qalay beynelense, solay qabyldap keldik. Ol suretterden oily Abaydy kórdik, biraq sherli Abaydy kórgemiz joq. Kóbinese kónili toq, qayghysy joq adam kóz aldymyzda túrady. Surettegi ol adam oilanghan bolady. Alysqa qaraghan siyaqtanady. Búl nege búlay deuge bizde dәrmen joq. Kenestik iydeologiya bәrin bir qalypqa salyp tastaghan. Onyng tanbasy úlylardyng suretteri men eskertkishterinen anyq kórinetin. Bir joly mynanday jaghday boldy.

Arystarymyz әne aqtalady, mine aqtalady dep jýrgen kýnder edi. Belgili basylymgha ózin han ataghan bir súltannyng arhivten tabylghan suretin úsyndym. «Basqa sureti bolsa әkelshi», – dedi qazannyng qúlaghyn ústaghan kisi. «Mening jazghanym osy suret turaly edi», – dep qoymaymyn. «Joq, myna suret bolmaytyn shyghar», – dedi ol kisi býgejektep. «Nege, jaqsy suret emes pe?», – deymin men týkke týsinbey. «Áy, mynauynnyng týri býkil dýnie meniki dep otyrghan týr ghoy!», – degende baryp ishim qylp etti. Endi bayqasam, bizding basymyzda qyl ayaghy suretten de qorqatyn zaman bolghan eken.

Aytayyn degenim, Abaydyng osy fotosureti erekshe suret. Eshqanday iydeologiyagha tәueldi bop túrghan joq. Shynyn aitqanda, tәueldi bolyp túrmaghan bizding sanamyz. Janasha oy týyge beyim, bekem sana búl suretke bey-jay qaratpaydy. Ishinnen buyrqanyp talay oy bas kóteredi. Bәrinen búryn bir jolynyng ózi bir ghúmyrgha tatityn ólenderdi osy surettegi adam jazghanyna qapysyz senesin. Sol ghúmyrdy basqa emes, ózi sýrgenine de shәk keltirmeysin. «Mening Abayym osy edi ghoy» dep ishi-bauyryng eljirep tabysasyn. Últynnyng tәuelsizdigi quanysh-shattyghynmen qosa, qayghy-sherinning de tәuelsizdigi ekenin sezinesin. Myna suret meni osynday oilargha jeteledi.

Surettegi qas-qabaghy alshaq, qúlaq-shekesi júmyr, manday aldy keng jaralghan; dóngelek jýzdi, dónes múryndy, qalyng erindi; denesining tolyqtyghyna qaramay jinaqy otyrghan, etek-jeni jayylyp ketpegen qazaq – Abay. Oishyldyng osy som jaralghan bet pishininen kóp dýniyeni oqugha bolatyn sekildi. Adamgha tapjyltpay qaraytyn kóz ben qabaqtyng auqymyna jarty әlem syiyp túrghanday әser beredi. Sonshalyqty tújyrymdy kózqarastan qaghys qalghan eshteme joqtay kórinedi. Kóz janarynyng ishinen syrtqa tepken salqyn sәule etinnen ótip, sýiegine jetedi. Salghyrt tartyp, syrt salghan jýzine qansha ýnilseng de, ishin bermeydi, biraq. Jaratqannyng aldynda adamnyng ózin qalay ústaytyny bimaghlúm shyghar, al danyshpannyng aldynda ózindi taryday sezinetining ras-au.

Sonymen… Abay… 1896 jyly Semey qalasynda eki balasy Aqylbay men Túraghúldy eki jaghyna alyp týsken sureti. Búl ózi erekshe taghdyrly suret sanalady. Eshqanday jasandylyghy joq, tabighy qalpynda týsirilgen. Osy suretti týsirgen fotograftyng sheberligine eriksiz tәnti bolasyn. Jany bar suret sekildi nemese jan bitip, qozghalyp ketetinge úqsaydy. Biz adasyp tappay jýrgen Abaydyng beynesi qalyng túmannan arshylyp shygha kelgendey әserge bóleydi. Taqiyasyna syimay tyrsyldaghan qan qysymynan jana ghana bosansyghanday kireukelengen týri bar. Túraghúldyng aituynsha, Abay qan qysymynan dýnie salghan kórinedi. Múrnynan, qúlaghynan qan ketken degen sózder estelikterde jýr. Abaydy danyshpan retinde tanushylar, endi pende retinde tanysaq qaytedi dep sasqalaqtaghan tәrizdi. Aynalyp kelgende ekeuining bir túlgha ekenin aighaqtaytyn osy suret aldymyzdan shygha berse de mәn bermey jýrgendeymiz. Qaranyzshy, osy uaqytqa deyingi suretter men eskertkishterding bir de birine úqsamaydy. Biz Abaydyng beynesin ózimizding qalauymyzsha jasap alghanbyz ba sonda? Keshe kenestik sayasattan jasqansaq, býgin tәuelsizdik zamanynda neden ýrkemiz? Apyr-ay, suretten de qorqa ma adam?

Endi әngimening jónine keleyik. Búl suretke kóz toqtatyp qarasan, týrli oilargha shomasyn. Dýnie qansha ózgerse de, qazaq ýshin Abaydyng tau siyaqty ózgermey túratynyn oilaysyn. Jaqyn kelseng biyikteydi, alys ketseng alasarady. Ózgening qansyghyn tansyq kórip jýrgenderge ol bir qarayghan jәy tóbe bolyp ta kórinui mýmkin. Qazaq bolyp úiysu ýshin, dinning de orny bólek, dilding de orny bólek, bәrine qosa ózimizding ýirengen Abayymyzgha da jaqyn jýreyikshi deging keledi. Óitkeni, qazaq ekenimizdi atap aityp, qazaq bolyp ómir sýrudegi ústanatyn qaghidattarymyzdy belgilep berip ketken sol kisining ózi ekenine eshkim talaspaydy. Ol kisi bizge Alla jolyn sýi, Adam balasyn jek kórme, Qazaq ekenindi úmytpa dep ketti. Ony ósiyet qyp aityp qana qoymay, mynmen jalghyz alysqan óz ómirimen de, әkelerine úqsaghysy kelgen әuletining taghdyr-talayymen de kórsetip ketti. Abaygha úqsaghysy kelgen úrpaq bodan qoghamda qor bolsa, tәuelsizdik zamanynda zor bolugha tiyis, әriyne.

Abaydyng ómirining de bar qazaqtyn, atam qazaqtyng ómirinen aiyrmashylyghy joq negizi. Áueli on bala sýiip, jaqsy tәrbie berdi. Biraq qansha auqatty, әleuetti, bilimdi bolsa da balalarynyng bәrin bәle-jaladan, auru-syrqaudan saqtap qala alghan joq. Áriyne, kindiginen taraghan úrpaqtyng bәri danyshpan bop ketse, qazaq dalasyna danyshpan syimay keter edi. Biraq olardyng qay-qaysy da ómir jastarynyng qysqa bolghandaryna qaramay artyna bir qazaqtay iz qaldyryp ýlgergen eken. Derekterde birinshi әieli Dildәdan Aqylbay, Ákimbay, Ábdirahman, Maghauiya, Kýlbadan, Rayhan tughany aitylady. Al ekinshi әieli Áygerimnen Túraghúl, Mekayyl, Izkәiil, Kenje tuypty. Osylardyng ishinde er balalardan Túraghúl 58, Mekayyl 47, Aqylbay 43, Maghauiya 34, Izkayyl 34, Ábdirahman 26, Ákimbay bar bolghany jeti-aq jas jaryq dýnie kóripti. Abaydyng ózi 59 jas jasaghany da júrtshylyqqa mәlim. Qúnanbay qajynyng 82 jas jasaghanyn eskersek, ol zamanda úzaq jasaugha mýmkinshilik bolmaghan eken demes edik.

Ádette belgili adamnyng ómirden erte ketui men osy taraptaghy jas ólim el ishinde týrli әngime tudyryp, ayaghy anyzgha úlasyp jatady. Abay ómirindegi bir anyz osynday ólim-jitimning kóptiginen tuyndaghany ómir shyndyghy. Mәselen, Túraghúl birde kishkene qyzy Mәkenning joqtau aityp otyrghanyn estiydi, keyingi kezde jii aitylyp ketken joqtaular qúlaghynda qalghan bolsa kerek deydi. Besik jyrynyng ornyn joqtau basqan zamandar tarihymyzda da az bolghan joq. Sonyng birine 1931 jyly «bay túqymy» dep ústalghandardyng qatarynda Abaydyng úly Mekayyl men jiyen nemeresi Mәukilding sotsyz, dәnemesiz atylyp ketkenin jatqyzar edik. «Sonda býkil týrme jylady» degen sóz onay sóz emes.

Esimderi de úiqasyp túrghan bozdaqtardyng ómir tarihy da jatqan bir hikaya. Ásili Abay úrpaqtary shygharmashylyqpen ainalysyp, esti ónerge den qoyyp, el ishining iygi isterine aralasyp, sonshalyqty qúshtarlyqpen ómir sýrgen. Mekayyl da basqa balalary sekildi dombyra tartyp, әn salyp, әkesining ólenderin jatqa aityp, ónerin múra tútqan desedi.  Al, Mәukil Abaydyng Túraghúldan kórip, tizesinde oinatyp ósirgen nemere qyzy Aqyliyadan tughan úl eken. Orazbay qajylyq saparynyng aldynda Abaygha kelip, «aramyzdaghy óshtik sýiekpen ketpesin» dep, qúdalasugha beyil tanytypty desedi. Búl jayynda abaytanushy qalamger Túrsyn Júrtbaymen sóileskenimizde, Orazbaydyng da jay adam bolmaghanyn, ol jónindegi kóp әngimening jansaq aitylyp jýrgenin algha tartty. Taghy bir abaytanushy ghalym Beybit Saparalydan súraghanymyzda: «Aqysh, Mәken apalarmen kóp aralastym. Bertinde qaytys boldy. 1989 jyldary Shәkәrim aqtalghan kezde Jazushylar odaghynda Abaydyn, Shәkәrimning úrpaqtarymen jiyn jasadym. Sol jerde biraz tarih aitylghan. Orazbaydyng Medeu degen balasynan tughan nemeresi Saniyazgha aittyryp jýrgeni 1901 jyly dýniyege kelgen osy Aqysh – Aqyliya. «Ózderi jana dýniyege kelip jatyr. Eger bir-birin únatyp, qosylyp jatsa, mening qarsylyghym joq» degen Abay atamyzdyng sózi bar. Múhtar Áuezovting «Enilik-Kebek» qoyylymy 1917 jyly alghash ret osy ataqty eki әuletting balalary Saniyaz ben Aqyshtyng otasu qúrmetine qoyylyp, qazaq teatrynyng shymyldyghy ashylghan», – dedi. Mine, sondaghy Orazbaydyng balasy Medeu, nemeresi Saniyaz, shóberesi Mәukil Abaydyng ónerimen elge tanylyp qalghan úly Mekayylmen birge bir kýn, bir týnde atylyp ketip otyr.

Abaydyng azan shaqyryp qoyylghan aty Ibrahim ekenin mektep jasynan bastap bәrimiz bilemiz. Al endi sol úly esimning týp iyesi Ibrahim payghambardyng iyghyna týsken synaqty zanghar taular da kótere almas edi deydi. Múny aityp otyrghan sebebimiz, Abay úrpaqtarynyng esimderining birazy Qúrannan alynghanyn kóremiz. Qúlaqqa tosyndau Mekayyl men Izkayyl degen esimderding oilandyratyny sodan. Mәukil degen esimning de Núr sheyhting Núrshayyq bop ózgergeni sekildi ózgeriske týsui mýmkin ekenin jogharyda attary atalghan azamattar aitty. Osyndaghy Ibrahim payghambar balasy Ismayldy qúrbandyqqa qiigha dәti jetse, Abay kerisinshe balalarynyng qayghysynan kýirep ketedi. Búl qayghy dana Múhtar Áuezovten bastap, bala Duman Ramazangha deyingi jazushylardyng bәrinde Abaydyng ómirden ketuining bir sebebi retinde kórsetildi.

«Abay japa-jalghyz, balasynyng jas qabirining basynda, eki saghat tapjylmay, syrtqa shyqpay qalyp qoyady. Keyin, keshke taman ghana molanyng ishinen Abay shyqqanda saqaly appaq bolyp, bet-jýzi kýlbettenip, bar denesi jer tartqan janday qúr sýlderimen ghana shyqqan eken», – delinedi Múhtar Áuezovting «Abay jolynda». «Abay beyitten qúr sýlderin sýiretip әreng shyqty. Saqal-múrty tútastay agharyp, óni qap-qara bop qabaryp ketken. Baymaghambetting kózi atyzday bolyp ketti. Tanymay túrghan adamday tesireye qarady. «Sizge ne bolghan?» dep súraghysy keldi, biraq batyly jetpedi. Qojayyny pәueskege kelip otyrysymen, bojyny qaghyp-qaghyp qaldy da, jaylap qozghala berdi. Artyna jaltaqtap qarap qoyady: «Astafyralla! Ne bolghan? Qas qaghym sәtte qalay ózgerip shygha kelgen? Oi, Alla-ay, ózing jar bola gór!..», – delinedi Duman Ramazannyng «Qúsa» әngimesinde. Osy eki ýzindining jayyn Dumannan súraghanymda: «Bala kýnimde ýlkenderding auzynan estigenim boyynsha jazdym», – dedi. El ishindegi Abay turaly anyzdardyng «Abay joly» epopeyasyndaghy oqighalarmen jarysa aitylyp jýrgenine búl da bir mysal.

Abay ómirindegi bir anyz, onyng әigili dala jolbarysy Qúnanbaydyng balasy boluyna qatysty órbigen. «Abay jolynda» Qúnanbaydy «Qaradan shyqqan han ataldy» deydi. Osy bir sózding ózine kóp anyz syiyp túr. Ekinshi anyz Abaydyng aqyndyghy men oishyldyghynan, oqymystylyghynan taraghany aitpasa da týsinikti. Ýshinshi anyz mahabbat pen ghadauat maydandasqan otty ómirding shyraghynday bolghan «Ayttym sәlem, Qalamqasqa» baryp tireledi.     «Ólsem ornym – qara jer syz bolmay ma? Ótkir til –  bir úyalshaq qyz bolmay ma? Mahabbat ghadauatpen maydandasqan, Qayran mening jýregim múz bolmay ma?», – degen óleng joldaryn jeke sýiispenshilikten dýnieauy mahabbatqa úlastyra jazady. Al tórtinshi anyz el basqaru isindegi әdildigi men Orazbay syqyldy alpauyttarmen bәsekege týsuinen shyqsa kerek. Sanamalap aitqanda besinshi anyzdy Abay úrpaqtaryna qatystyra taratsaq, ol keshegi kýnge deyin jalghasyp kelgenine kuә bolamyz. Biraq búl anyz 1990 jyly ómirden ótken Aqyliya, eki mynynshy jyly dýniyeden ozghan  Mәken Túraghúlqyzdarymen ayaqtalghan, týiindelgen sekildi kórinedi. Óitkeni tónkeristen, ashtyqtan, qughyn-sýrginnen, soghystan, yadrolyq synaqtan qatary seldiregen qazaq últynyng basyndaghy qayghy-qasiretting eshqaysy da Abay úrpaqtaryn ainalyp ótpegen eken. Eng beri degende Abaydyng ýlken úly Aqylbaydyng balasy Israyyl 1959 jyly Semey poligonyndaghy synaq kezinde kózi kórmey qalyp, qaytys bolyp ketipti. Birazy atylghan, birazy bosqyngha úshyraghan, basqa ónirge  jer audarylghan, on biri soghysqa attanyp, bir úl, bir qyzdan ónge erkekkindiktisi týgel maydan dalasynda opat bolghan. Besinshi úrpaghy sanalghan bireui basqa últtyng qyzyna ýilenip, aidyn-kýnning amanynda kóz jazdyryp ketipti. Kóz kórgen taghy bir jalghyzdyng qaybir jyly súhbat berip, «Orys bizge oilaudy ýiretti» degen sózin estimegen boldyq. Abayday danyshpannyng úrpaghyna janashyrlyq tanytqan adam, búl jerde aqparat qúraly, onyng shópshegining auzyna sonday sóz sala ma? Áytpese Abaydyng ózi de, úrpaghy da últy ýshin kýresti, sol jolda qúrbandyqqa bastaryn baylady. Oghan jogharydaghy surette әkesining sol jaghynda túrghan Túraghúldyng ómiri aiqyn mysal.

«Fotosurette әkesine týr-týsi, keskin-kelbeti úqsaytyn da sol, әkesin jaqyn sezinip, iyghyna qolyn salyp túrghan da sol Túrash», – dep jazypty Beybit Saparaly. Shynyn aitqanda, el isin ensere kóterip ketetindey enseli kóringen Túraghúldyng  keskini de eshkimdi beytarap qaldyrmaydy. Kóp derekting ishinen Túraghúldy Abaydyng mirasqory ghoy dep bolys qoyghanyn da oqyp qalghan edik. Suretke qarasanyz Túraghúldyng ózine senimdi, ainalasyna batymdy adam ekenin andaysyz. Ákesiniki siyaqty kerile bitken ashyq qabaghy, sәl tómen salghan otty da oily janary sol senimdilikting belgisi. Suretshiler Abaydyng jýzin keyde sopaqtau etip, keyde dóngelek jýzdi etip salady. Soghan baylanysty anau dúrys, mynau búrys degen әngimeler de aitylyp qalady. Shyndyghynda adam jas kýninde sopaqtau kelip, et alyp eseygende dóngelek jýzdi kórinui de mýmkin. Túraghúldyng da myna surettegi týri sәl sopaqtau kelip, biraq dóngelek jýzdi әkesine de úqsap tolysa bastaghany bayqalady. Al endi ishki jigerining әkesiniki siyaqty shymyrlap betine shyghyp túrghany qarusyz kózge de aiqyn bilinedi.

Túraghyldyng ómiri ýlken bir sherli romangha súranyp túr. Ákesining kitabyn shygharuy, Alash kósemderining arasynan tabyluy, solarmen birge týrmege qamaluy, úly jazushygha әkesi jayynda estelik jazyp berui, ontýstik ónirge jer audaryluy, aqyr ayaghynda molasynyng fosfor zauytynyng astynda qaluy kimdi tolghandyrmaydy? Sholaq belsendilerding 1928 jyly «Túrashy ketkende, Jebeshi de qalmasyn» dep maqala jariyalatuy da ishinnen qan jylatatyn qily kýnderdi eske týsirmey me? Jebesh degeni Mekayyl, Izkayyl degen tәrizdi úly aqynnyng Túraghúldan tughan nemeresi Jebireyil eken. Qalay desek te Túraghúl Abay úrpaghynyng túyaq serper songhy túyaghy eken de, onyng ózi de mýrdesin qazyp alatyn adam tabylmay, sýiegi tonnalaghan betonnyng astynda qalypty. Osy bir múnly da sherli taghdyr әredikte ghana bir aitylyp qalatyn estelikterde bolmasa, óstiy-ósty úmytylyp ketse obal emes pe dep te oilaysyn. Jogharydaghy fotosuretti arnayy tandap alyp, kórkem suretke ainaldyryp kóshirtuimizding bir syry osynda edi.

Múnymyz bireulerge jәy bir әuestik siyaqty kórinip jatsa, әiteuir niyetimizding ong bolghanyn týsiner dedik. Al, myna týpnúsqa fotosuretting jóni mýldem basqa, tipti Abay turaly býkil kórkem dýniyening shyny әzirge osy bir ghana fotosuret desek artyq emes. Búl suret Abay úrpaghynyng ómir sýru filosofiyasy, «túqymymyzda qúsalanu bolmap edi» dep Túraghúl aitpaqshy, Abaydyng ózinen bastalatynyn әigilep túr. Biz oghan әli boylap bara da alghamyz joq. Abay turaly kórkem kitaptarymyz sosrealizmning shenberinen shygha almady. Abay ómiri sana aghymymen qabattasyp ótkenin keyingilerden Túrsynjan Shapay ghana ashyp bere aldy. Bizding Abay turaly kórkem filimderimiz «Jas Abaydyn» dәrejesinen aspady. Áuezovting Abaydyng jolyn Qazaqtyng joly etip kórsetkisi kelgenin, biraq oghan zaman auqymy tarlyq etkenin ashyp aita almadyq. Tәuelsizdik alghan tústaghy oi-sanamyzgha Abaydyng ómiri jaqyn, al Qúnanbaydyng ómiri alys ekenin moyyndaghymyz kelmedi. Abaydyng shyndyghynan qashyp, Qúnanbaydyng anyzyna úryna beretinimiz sodan. Abaydyng taghdyr-talayynan kenestik jarqyn ómir tudyru iydeyasy bizdi kóptegen qatelikterge úryndyrdy. Sonyng sarqynshaghy әli de Túrsynjan aitqan «monolit Abay» siyaqty keudemizdi basyp túr. Abaydyng qúsalanuy – Qazaqtyng qúsalanuy ekenin ózimizden ózimiz jasyrghymyz keletini tipten jәdigóilik. Danyshpan adamnyng kindiginen taraghan býtindey bir әuletti joyyp jiberu otarshyldyqtan bastalyp, tonyn teris ainaldyrghan kenestik jýiede tolyghymen ayaqtalghany ashy shyndyq ekenin tolyq moyyndaugha dәrmenimiz jetpeydi. Taghy da Túrsynjan aitpaqshy, «Qazaqtyng eng úly aqyny – baghdarsyz qoghamnyn, bas eriksiz, qorghanshaq qor qauymnyn, jaltankóz últtyng azamaty» bolghanyn aitsaq, ishimizde bar-joghy belgisiz bir oidy syrtqa shygharyp alatynday mәimónkeleymiz. Eng qyzyghy, basqasy basqa, al Abaygha kelgende «anany aitpandar, mynany da aitugha bolmaydy» degen de eshkim joq. Biraq, qazaqtyng Abaygha degen ansaryn basatynday jana dýnie jasalmay túr. Qysqasy, Abaydy tәuelsiz oidyng túghyrynan tanugha óremiz jetetin emes. Eger, «monolit Abay» – anyz Abaygha ainalmasa, oghan degen qyzyghushylyq tómendey bermek. Eng qorqynyshtysy da sol, endi seng qozghalmasa, Abaydy keyingi úrpaq moyyndamay ketui de mýmkin. IYә, jogharydaghyday suretke kýnde qaray bermeysin, biraq qaraghan sayyn osynday da múnly oilargha shomasyn…

Jýsipbek Qorghasbekting jeke pikiri

“Aq jelken” (№3, 2018)