Putin jendi. 76 payyzdan asyp jyghylghan dauys jinady. Búl – rekord. Orys halqy óz preziydentin qúlay sýietinin taghy bir dәleldedi. Tanghalmaymyz. Ázirgi әngime saylau turaly emes.

Rejisser Vitaliy Manskiy  osydan 18 jyl búrynghy Putindi eske alypty. Osydan 18 jyl búryn 26 nauryzda Putin biylikke kelgen.

«Boldy. Bitti. Ketip baramyn. Qolymnan kelgenning bәrin jasadym… Búl jigitti (Putindi aitady, red.) 20 ýmitkerding arasynan iriktep aldym» degen edi marqúm Boris Elisiyn. 1999 jyly sol tústa FSB-ny basqaryp túrghan Putin preziydent mindetin uaqytsha atqarushy bolyp taghayyndalady. Ol jyldary az da bolsa da, sayasy bәseke bar-tyn. «Putin alghashqy ainalymda jene me, әlde qaytara saylau ótkizuding qajettiligi tuynday ma?» degen saual ózekti-túghyn. Putinning saylaualdy shtabyn preziydent әkimshiligi jetekshisining orynbasary Dmitriy Medvedev basqarghan. Sodan beri 18 jyl ótipti… Manskiy bolsa, an-tan.

«Búl qalay? Áli otyr ma? 18 jyl artta qaldy, alda 6 jyl bar. Qosa alghanda Putinning biyliktegi merzimi 24 jylgha sozylmaq. Shiyrek ghasyrgha jetip jyghylmaq. Odan әrige sozyluy da ghajap emes…» deydi ol. Rejisserding Resey preziydenti turaly pikirin yqshamdap úsynyp otyrmyz.

Aydahar

2000-shy jyldardyng basyndaghy Putin mýlde bólek edi. Bolmysy bólek edi. Sýikimdi edi. Sóz tyndaytyn edi. Pikir almasugha әzir edi ol.

Qazirgi Putin mýlde bólek. Búl tipti osydan 5 jyl búrynghy Putin emes. Anyghy, Putin joq. Et pen sýiekten jaralghan adam emes búl. Aydahar. Ajdaha.  Adam Putindi aidahar Putin jenip ketti. Uystan shyghyp ketti ol. Anyghy, dәl qazir Putinning qolynda biylik joq. Ol biylikten әldeqashan aiyrylghan. Tipti bir kýni tansәriden oyanyp, ózining jaza basqanyn, qateleskenin týsinse de, ony týzeuge tyryssa da, qolynan kelmeydi. Sebebi, aidahar Putin et pen sýiekten jaralghan adam Putindi joq qylyp jibergen.

Ókinishtisi, búl aidahar Reseydi әli úzaq jyl basqaratyn bolady. Putinning túsyndaghy Reseyde bolashaq joq. Agha buyngha bәribir. Sýrer ghúmyryn sýrdi. Putin biylikke kelgen tústa ómirge kelgen úrpaq jaqsy sezinedi múny. Sezinedi dep oilaymyn…

Búrynghy jәne qazirgi Putiyn

Putin qalypty ómirge qaytyp oralmaydy endi. Orala da almaydy. Mýmkin emes. Qazirgi jýie, biylikting reseylik núsqasy bәrin býldiredi. Bәrin búzady. Putinnen bastap biylikting eng tómengi satysynda jýrgen әkim-qaralargha deyin bәri «búzylghan». Kisilikten ketken, adamdyqtan alystaghan.

Biylik ózgertken búlardyng barlyghyn. Azghyrghan. Azghyndandyrghan. Endeshe Putindi oilap kóriniz? 18 jyl boyy ýzdiksiz biylep kele jatqan Putin әuel bastaghy, ana sýtimen daryghan adamy qasiyetterin saqtap qaldy dep oilaysyz ba? Býgingi biylik jýiesi Putindi múnyng bәrinen ada qyldy. Putin ghana emes, basqasyna da qatysty búl. Biylik ózgertedi adamdy. Búzady. Niyetin búzady. Pighylyn búzady. Osydan 18 jyl búrynghy Putin men qazirgi Putinning arasy jer men kóktey.

2000-shy jyldary ýiip-tógip bergen demokratiyalyq úrandary men uәdelerin úmytyp ketti ol. Esinde joq. Sanasynan, kónil kózinen óshken. Bәlkim, sol shaqta onyng sózderi shynayy bolghan shyghar, biraq qazirgi shaqta búlardyng tyrnaq úshynday kýshi joq. Putin óz-ózin saqtap qala almady. Bylghandy. Batpaqqa batty.

Putinizmning eng alghashqy qúrbandyghy da Putinning ózi. Ol bas erkindiginen әldeqashan aiyrylghan. Sondyqtan onyng úrandary men uәdelerining kýshi de, mәni de joq. Ol endi qalypty ómirge qayta orala almaydy. Mýmkin emes. Ony esh jerge syighyzbaydy. Onyng jalghyz qonysy da, qorghanyshy da biylik. Basqa barar jeri, basar tauy joq. Ayttym ghoy, syidyrmaydy. Biylikten ketken kýni, biylikten tayghan kýni qayda barady Putiyn? Qayda panalaydy? Bilmeymin. Bәlkim, Venesuelagha kósher. Bәlkim, Soltýstik Koreyadan pana tabar. Ol ózi qúrghan qaqpangha ózi týsti. Óz-ózin búryshqa tyqty. Óz-ózin tyghyryqqa tiredi.

Oghan qaraghanda…

IYә, oghan qaraghanda Gorbachev dúrys edi. Putinmen de, Elisinmen de tildesken adammyn. Solardyng arasynda Gorbachevtyng kisiligi baryn sezdim. Ol kisiligin saqtap qaldy. Biylik ony búza alghan joq. Búzyp ýlgere almady. Gorbachevtyng biyligi úzaqqa sozylghan joq. Ol qalypty ómirdin, qarapayym ómirding dәm-túzyn tatty. Aghzasyn tazartty. Biylikting bәlkim duasynan, bәlkim uytynan aman qaldy.

Biylik – auru. Biylikte bolu – auru. Biylik qúru – auru. Odan aiyghu qiyn. Gorbachev búl dertten der kezinde qútyldy. Biylikting auru ekenin demokratiyalyq elder  bayaghydan biledi. Búlardyng Ata zandary diktaturagha, diktatorlargha qas. Diktatorlyq belgileri barlardy biylikke jolatpaydy.

Múndaylar biylikke bir jarmassa, qaytip jibermeui mýmkin. Diktatura demokratiyanyng jauy nemese kerisinshe… Úzaq biylikte otyru demokratiya ýshin nonsens. Putin múny bilmeydi emes, biledi. Batystyng qúndylyqtarynan qorqady ol.

Biz

Putinning býgingidey bolghanyna, býgingidey keyipke engenine biz, myna biz kinәlimiz. Biz, myna biz býgingi Putindi jasap shygharghan. Anyghy, biz sybaylasymyz onyn. Sybaylasyna ainalghanymyzdy bayqamay da qaldyq. Biz kinәlimiz Putinning múnday bolghanyna. Býgingi keteui ketken túrmysymyzdy da basqadan emes, әuelde ózimizden kóruimiz kerek. Putindi aidahargha ainaldyrdyq. Ol ósti. Ózgerdi. Kýsheydi.

Reseydegi 143 mln. halyq Reseyding emes, Putinning qol astynda qazir. Putin halyqty qolshoqpar qyldy. Agha buyn, orta buyn. Olargha bәribir. Olar óz úrpaghyn da ózderi siyaqty tәrbiyleude.

Mektepke barghan da bala erteng mektep bitirgende de Putinning joldauyn tyndaytyn bolady. Putin ol kezde de bolady. Bola bermek. Putin biylikke kelgen tústa ómirge kelgen úrpaqty Kremli ulap jatyr qazir. Nasihatymen. Aqparatymen…

Ilgeride aittym, alda әli 6 jyl bar. Putin әli 6 jyl biylep tósteytin boldy. Jiyntyghy 24 jyl. Búdan keyin ne bolmaq? Bilmeymin. Belgisiz…

Ázirlegen, Duman Byqay

Derekkózi: dalanews.kz

Abai.kz