Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Kórshining kólenkesi 23023 68 pikir 5 Sәuir, 2018 saghat 17:28

Qazaqtardyng qazaqsha sóilegeni ýshin... qazaq qyzy soqqygha jyghylghan

Taghy qazaq tili jayly jazamyz. Býgin Almatynyng Bostandyq audandyq sotynda qazaq tiline qatysty sot prosessi ótti. Ótti deuge kelmes, sot bastalmay jatyp-aq, keyinge shegerildi.

Jәbirlenushi Qazaqstan azamaty. Esim-soyy – Ásel Nazarbaeva. Jo-joq, siz oilaghan Nazarbay әuletine esh qatysy joq, jәy ghana tekteri úqsas. Jauapker – Diana Pereguda deytin adam. Resey azamaty. Qazaqstanda túrady. Osynda tughan. Isti jýrgizip otyrghan sudiya – Kvan Elana Robertovna. Sot prosessining auany búzaqylyq bolghanymen, mәselening týbi qazaq tiline kelip tireledi. Alayda qazaq tilining isi orys tilinde qaralyp jatyr. Álgi jauapkerimiz – qazaq tilin bilmeytin kórinedi. Endi osy jayly keneytip aitayyq.

Reseyding qyzyl pasportyn iyemdenip, nәpaqasyn qazaq jerinde tauyp jýrgen Pereguda Diana men Ásel Nazarbaeva arasyndaghy janjal neden bastalghan? Qylmystyq is materialyna sәikes sóilesek, Diana deytin orys tildi azamatsha (azamattyghy bizdiki emes, kórshimizde tirkeude túr) jәbirlenushi Ásel Nazarbaevany soqqygha jyghyp, auzyna kelgendi qúsyp, qazaq tilin әm onyng últyn kekete sóilep, kekireye kýlip, oiyna kelgendi istegen. Ábden basynghan. Qazaqstannyng memlekettik tilin, qazaq tilin – «neponyatnyy yazyk» dep, Qazaqstan azamatshasyn ayausyz tepkining astyna alghan. Diananyng doldanuynyng jalghyz sebebi – birneshe qazaq onyng kózinshe qazaq tilinde sóilesken. Bizding býgin úghyp bilgenimiz – osy.

Býgin sotqa kelgen qoghamdaghy sergek sanaly azamattardyng qarasy kóp boldy. Arasynda jeltoqsanshylar men jurnalister de bar. Biz de bardyq. Bolghan jaydy kózben kórdik. Áselding ózin sózge tarttyq. Mәseleni býge-shýgesine deyin ol ózi bayandap berdi.

Ásel Nazarbaeva, jәbirlenushi:

-Búl is neden bastaldy deysiz ghoy... 2016 jyldyng 27-qarashasynda Rozybakiyev – Ál Faraby jaqtaghy «Mega» manayynda «Zeta» jihaz dýkenine barghan em. Dәl mening aldymda kezek kýtip, europalyq nәsildegi bir qyz túrdy. Syrttarynan baqylap túrghan em,  әlgi qyz dýkenning satushylaryna óte dóreki, anayy sóilep jatty. Sol jerde 4 satushy edi. Olardyng barlyghy qazaq tildi. Orys tilin týsingenimen, sóiley almaydy eken.

Álgi qyz ózine qyzmet kórsetip túrghan satushyny aiyptap, әkel degen zatyn (shelekting qaqpaghy) әkelmegeni ýshin úrysty. Búiyra sóilep, dau shygharyp jatty. «Ákel dedim, әkelmedin, myna týsin әkel dedim, mynauyng kir» taghysyn taghy әngimeler boldy. Óte dóreki, beyәdep týrde barlyghy. Qúddy ol әlgi atalghan sauda ýiining qojayny da, saudagerler onyng qúly sekildi, búiyra sóilep basynyp bara jatty.

Aqyry ne kerek, úzaq daulasyp jatyp, әlgi shelekti almaytyn boldy. Sóitip shettep shyqqanyn bilem. Men dau ayaqtaldy ghoy dep oilaghan em. Álgige qyzmet kórsetken saudager jigit (Azamat Týsibekov) shetke shyghyp, qasyndaghy әriptesterine әngime aityp túrghan edi.

(Diana Pereguda)

«Men oryssha aityp týsindire almaymyn. Oryssha bilsem týsindirip berer edim. Sen oryssha sóiley alasyng ba?» dep janyndaghy saudagerden súray bergeni sol edi,  anau «oryssha» degen sózdi estip aldy da, qaytadan dau shygharyp, aighaygha basty. «Chto oznachaet oryssha?» dep dauryqty.  Men syrttarynan qarap túrmyn. Saudagerler oghan esh jauap qaytarghan joq. Anau bolsa, kýsheyip barady. Sodan men aralasyp, mәn-jaydy ol qyzgha  týsindirip bermek boldym. «Olar sizge oryssha týsindire almay túr. Oryssha bilmeytinine qynjylyp túr.  Oryssha degeni – po russkiy degen sóz. Olar siz turaly aityp túrghan joq», dep ózine týsinikti tilde jauap qattym.

Sol kezde ol maghan dýrse qoya berdi. «Zatknisi, mambetka» (auzyndy jap, mәmbet) dep auzynan aq it kirip, kók it shyqty. Odan qalsa eki qolymen keudemnen qatty iyterip jiberdi. Men shatqayaqtap baryp, qúlap týse jazdadym.  Sol sәtte ong ayaghymen ishimnen teuip, shashymdy júlyp, basymdy jerge qaray basa bastady. Men enkeygen qalypta qarsylasyp baqtym. Bir qolymen ústap túryp, taghy bir qolymen úryp, teuip soqqygha jyqty. Jigitter tez arada jýgirip kelip, ajyratyp aldy.  Jigitter de, men de shok boldyq. Deliqúlylyq qoy naghyz. Oghan oryssha sóilemegenimiz ýshin tepkining astyna alady degen ýsh úiyqtasam týsime kirmepti.

Sosyn ol ózine bergen shekti aldy da, búryshtaghy kassagha bardy. Dym bolmaghan adam siyaqty jaybyraqat ketip barady. Men ne isterimdi bilmey qaldym. Saudagerlerge qaytyp kelgende men oghan: «Sen ne istep jatyrsyn?» dep oryssha sóiledim. Áriyne, mening de balaghat aitqanym ras.  Ol maghan: «Ya tebya... zatknisi skazala, mambetka. Tvari!» dep qaytadan tepti. Shashymnan sýirep kassa jaqqa qaray apardy.  Ýstimdegi kýrteshemdi jyrtyp tastady.

Endi mine, sotta onyng advokattary dәl sol kurtkanyng jyrtylghanyn dәlelde dep otyr. Olardyng beynekameralary bar eken. Biraq, jazbaydy. Ásheyin kóz qylyp, ornatyp qoyghan.

Sodan ol saudasyn jasap bolyp, ketip bara jatyr eken. Men  saudager jigitterge aityp, esikti japtyryp, ony shygharmay qoydyq. Polisiya keldi. Bizding aryz-shaghymymyzdy jazyp aldy. Biraq, is materialy retinde kýrteshemdi tirkegen joq. Syrtta qys mezgili edi. Ýstimdegi jyrtyq bolsa da sol kýrtesheni sheship berip, ýige jalanash qaytpaymyn ghoy. Sony eskergen bolar. Áyteuir, kýrteshe is materialyna tirkelmedi. Endi mine, sol kýrteshe ekenin dәlelde dep jatyr. Osymen neshinshi sot prosessi sol kýrteshe ýshin keyinge shegerilip otyr. Býgin de sol sebep.

Osy oqigha bolghan kýnning ertenine meni uchaskelik polisiya shaqyrdy. Olar birden qysym jasap, eshteneni dәleldey almaytynymdy aitty. Qalay sonda? Sóitsek, ol qazaq tilin bilmeydi. Saudagerler onyng kózinshe ózara qazaqsha sóilesti. Oghan eshkim qoqan-loqy kórsetken joq. Ony eshkim balaghattaghan joq. Oghan eshkim-eshtene degen joq. Tek onyng kózinshe ózara qazaq tilinde sóilesti. Boldy. Sol ýshin osynday qadamgha bardy. Uchaskelik polisiya qyzmetkerleri maghan: Biz Qazaqstanda túramyz. Búl saghan Qytay emes, basqa el emes. Sen eshtene dәleldey almaysyn. Ol Resey azamatshasy, dep basqa aryzgha qol qoydyrmaq boldy. Aqyrynda polisieyler maghan kuәgerlerding barlyghy aryzdan bas tartqanyn aitty.  «Kuәgerlerding sózi joq. Kamera týsirmegen. Eshtene dәleldey almaysyn» dedi.  Men shaghymdaryna qol qoyyp berip, ketip qaldym. Sóitip, 108 bapqa syighyzypty osynynyng barlyghyn. Ol degeniniz – úsaq búzaqylyq eken. Ákimshilik jaza qoldanylady. Bitti.

(Ásel Nazarbaevany qoldap kelgen belsendiler)

Sodan son, men nege  onymen kelisimge keluim kerek dep oiladym da, әlgi dýkenge qaytyp bardym. Saudager jigitterdi tauyp alyp, jigittermen sóilestim. Sóitsek, uchaskelik polisiya kelip, ol jigitterding kuәlik aryzdaryn qabyldamay qoyghan eken. Sebebin «qazaqsha jazugha bolmaydy» dep týsindirgen. Oryssha jazuyn talap etken. Al jigitter oryssha jaza almaydy.  Sodan uchaskelik polisiyagha jigittermen birge  kelip, aryzdaryn jazghyzdym. Qazaq tilinde jazdy. Qazaq tili olardyng ana tili. Qazaqsha jazugha qúqyly.  Olar memleketti qúrushy últtyng ókilderi. Olar qazaqsha jazady.  Qazaqstanda túrady. Eger ózing qazaqsha bilmesen, qúzyrly organda isteme mýlde.

Keshirinider, qazaq tili – Qazaqstanda memleketik til. Olar (saudagerler) ózara qazaqsha sóilesuge әbden qúqyly.

Búl is sot aldyna 2018 jyldyng 9-qantarynda bir-aq jetti. Oghan deyin sot aldy tergeu boldy. 2 mәrte isti jauyp tastap, arhivke jiberdi. Men shaghymdanyp jýrip qayta shyghardym. Tipti meni tóbeleske qatysty dep aiyptady. Qylmystyq is qozghady. Men búny Bas Prokuratura arqyly dәleldep shyqtym. Peregudanyng isinde qylmystyq sipat joq degen qalalyq prokurordyng qoly qoyylghan sheshim boldy. Bas Prokuratura arqyly búl sheshimning kýshin joyghyzdym.  Mine, isting mәn jayy – osy...

Búl isti qolgha alyp, qorghaushy bolghan – belgili zanger Abzal Qúspan eken. Abzal myrzany da sózge tarttyq. Isting qalay jýrip jatqanyn súrap bildik.

Abzal Qúspan, zanger:

-Búzaqylyq qylmys qúramy jaghynan qarastyrghanda, jalpy qylmystyq isterge jatady. Yaghni, kýrdeli is emes. Al bizding jaghdayda, Peregudanyng tarapynan oryn alghan búzaqylyq qylmysty dәleldeu esh qiyndyq tudyrmaytyn mәsele edi. Óitkeni, oqigha  keshki saghat bes jarymda, qoghamdyq orynda, anau «Zeta» degen dýkenning ishinde, pәlenbay kuәning kózinshe bolghan. Osy ispen ainalysqan әueli Bostandyq audandyq Ishki ister bólimi, keyin  Almaty qalasynyng Ishki ister departamenti, anau Bostandyq audany, Almaty qalalyq prokuraturasy tarapynan tiyisti qadaghalaudyng bolmauy saldarynan, búl is pәlen mәrte qysqartylyp, negizsiz sozbalaqqa salynghan. Búghan qandayda bir alghy sharttar nemese negiz bolghan joq. Isti dәleldeuding esh qiyndyghy joq. Sol jerdegi kuәlerdi jauaptaudyng ózine 9 aidan keyin ghana kirisken. Óziniz oilanyz. Mening qorghauymdaghy Ásel Nazarbaevanyng aituynsha, tergeu  barysynda iske  Reseyding Bas Konsulynyng ózi aralasqan eken. Osy jaghday sebep boldy ma, әlde sayasy jaghday sebep boldy ma, әiteuir is birazgha sozylghan. Qylmys – ol qylmystyq kodeksting ayasynda tergelui kerek.  Eshbir sayasy organ nemese sayasy túlghalar istin  tergelu barysyna yqpal etpeui kerek. Men oilap tapqan ereje emes, búl – Qazaqstanyng zany.

Eger әrbir nәrsege sayasy bagha berip, sayasy túrghydan qarastyra bersek, mynau búzaqylyq qylmystyng ózi óte qauipti qylmystar qataryna jatatyn bolady. Búzaqylyq qylmys  óristep ketedi. Búzaqylyq qoghamdyq tәrtipke qarsy baghyttalghan ister qataryna jatady.  Qogham degenimiz – siz ben biz, bizding balalarymyz. Kez kelgen adam. Qazaqstan azamaty.

Mine, qoghamdyq  qylmystyng der kezinde aldyn alyp, eger aldyn almay  qalyp, osynday jaghday oryn alghan kezde onyng dúrystap tergelip, tekseriluine kedergi keltiretin bolsaq,  búl degen memleketke óte qauipti.

Búl jerde  ainaldyrghan bes-alty  kuәni jauaptap, saraptamany uaqytynda ótkizgende is basqasha bolar edi. Áseldin  dene jaraqattarynyng bәri anyqtalghan. Osyny sotqa der kezinde jibermegen. Ásel shyryldap Astanagha deyin baryp, IIM men Bas  Prokuraturanyng qabyldauyna kirgennen keyin ghana tergeu óz jýiesine týsken. Búl da Áselding tabandylyghynyng arqasynda  bolghan jaghday.

Ásel Nazarbaevanyng maghan deyin birneshe qorghaushylary boldy. Aynalyp kelgende, ol qorghaushylary Áselding ózine qarsy shyqqan. Ol boyynsha advokattar alqasyna aryz jazyp,  qyzmettik tekseruler jýrip jatyr.

(Ásel Nazarbaevany qoldap kelgen belsendiler)

Búl ispen ainalysyp jýrgenime 3 aidan asa uaqyt boldy. Men búl isti әleumettik jelide jazyp, qoghamdyq  rezonans tudyrghym kelmedi. Oghan sebebim de bar. Osynyng aldynda qoghamdyq shu tudyrghan ister boldy. Ózing de jaqsy bilesing ghoy. Sol kezde  kóptegen adam:  «Abzal piarshiyk», «ózining bilimimen jene almaytyn bolghan song qoghamnyng kýshimen jenbek» degen auanda әrtýrli pikirler aityldy.

Birinshiden, men ýshin búnyng barlyghy qoghamdyq júmystar.  Men búl isterden aqsha tauyp, jaghdayymdy jasap jýrgen advokat emespin. Mening negizinen mamandanghan salam – ekonomikalyq  sybaylas jemqorlyq sipatyndaghy qylmystar. Jәne ol ister boyynsha men joghary tabys tauyp jýrgen adammyn. Sonday sózderdi estigennen keyin eshkimge aitpay, ýn-týnsiz jýrgizip jatqanmyn.

Alayda  sot ghimaratynda jurnalist Sәule  Ábedinova hanymdy kezdestirip qaldym. Ol óz isimen jýrgen eken. Bir ghimaratta bolghan son, keyde osy sotqa, keyde Sәulenning sotyna kirip ketem. Sodan ótken júmada menimen birge osy sotqa qatysty. Sudiya onyng jurnalist ekenin bilip qalyp, ekeui sózge keldi. Aqyry sudiya Sәuleni sot zalynan shygharyp jiberdi. Shyqqan boyda Sәule Feysbukte ýlken jazba jariyalapty. Ony myndaghan adam oqyp, 400-den astam adam bólisken eken. Nәtiyjesinde kesheli beri sot prosessine kóptegen adamdar kelip qatysyp jatyr. Men búl adamdardyng eshqaysysyn shaqyrghan joqpyn.  Ózderi keldi.

Ózimning qatysyp jatqanym – búl últtyng mýddesi. Búl jerde últtyq mәsele túr. Sening eline kelip, bóten elding azamaty sening elinning azamatynyng qazaqsha sóilegenine narazylyq kórsetip jatqany qanshalyqty dúrys? Sotta  Pereguda ashyq aitty. «Osy janjaldyng boluyna ne sebep?» degen mening súraghyma ol bylay dep jauap berdi: «Ony govorily na neponyatnom mne yazyke» dedi. Sózbe-sóz – osy. Sotqa deyingi aitqandary óz aldyna. Sotty baqyraytyp qoyyp, aityp túrghany mynau.  Neponyatnyy yazygy – qazaq tili. Ol az bolghanday Áseldi úryp jyghyp, ony ajyratyp alghannan keyin qaytadan soqygha jyqqan. Búdan asqan qorlyq boluy kerek pa? Qazaqta: «Qyz namysy – el namysy» degen bar. Men búl jerde qyzdyng namysy ýshin, Qazaqstan azamaty Ásel Nazarbaevanyng namysy ýshin jýrmin. Halyqtyng keluin óz basym dúrys dep esepteymin.

 

Sotqa qatysyp kelgen Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

68 pikir