Júma, 22 Qantar 2021
Qogham 2829 59 pikir 6 Sәuir, 2018 saghat 15:45

Toqaev: Densaulyq salasyna bólingen qarjy tiyimdi paydalanyluy kerek!

Býgin Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining úiymdastyruymen ótken «Ýzdik densaulyq saqtau isi – deni sau últ» atty jiynda Senat Tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev keybir týitkildi mәselelerdi syngha aldy, - dep habarlaydy Abay-aqparat.

 

Adam densaulyqtyng qadirin auyrghanda biledi. «Auyryp, em izdegenshe, auyrmaytyn jol izde» degendi qansha jii aitqanymyzben, býginde dertine shipa izdegender qatary kóbirek bolyp túr. Búl bir jaghynan әr azamattyng óz densaulyghyna erekshe kónil bólu mәdeniyetining qalyptasa qoymaghandyghynan bolsa, ekinshi jaghynan elimizding densaulyq saqtau salasy ózge elderden oq boyy ozyq túr dep aita almaymyz. Sondyqtan da bolar songhy jyldarda halyqtyng densaulyq saqtau salasyna qatysty az syn aitylghan joq. Alayda, qúrghaq syn bar da, mәseleni tereninen zerttep, kemshilikterding aldyn alugha arnalghan obiektivti әri nәtiyjeli júmysqa negizdelgen syn bar. Býgin Senatta Áleumettik-mәdeny damu jәne ghylym komiytetining úiymdastyruymen «Ýzdik densaulyq saqtau isi – deni sau últ» atty nәtiyjeli syn men qyzu talqylaugha qúrylghan parlamenttik tyndau ótti.

Tyndauda әr adamnyng densaulyghy – últtyng denining saulyghyn qúraytynyn, al densaulyghy myqty últ qalyptastyru memleketting eng basty maqsattarynyng biri ekenin aitqan Senat Tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev keybir týitkildi mәselelerdi syngha aldy:

Elimizde densaulyq saqtau mәselelerine ýnemi erekshe mәn berilip keledi. Jetkilikti zannamalyq baza qalyptastyrylyp, salany qarjylandyru aitarlyqtay arttyryluda. Degenmen, aitarlyqtay tabysqa qol jetkizgenimizge qaramastan, әli kýnge deyin sheshimin tappaghan birqatar mәseleler bar. Olar eng aldymen, medisinalyq qyzmetting qoljetimdiligi men tiyimdiligine baylanysty.

Preziydent medisinalyq kómek kórsetudegi memlekettin  mindettemelerin qayta qarastyru qajettigin bekerden atap ótken joq. Mәsele tegin medisinalyq kómekting kepildik berilgen kólemining naqty sipatqa ie bola almay otyrghandyghynda. Tegin  jәne aqyly týrde kórsetiletin medisinalyq qyzmetting arajigi aiqyn bolmaghandyqtan, túrghyndar tarapynan qosymsha tólem jasau jaghdaylary oryn aluda. Basqasha aitqanda, medisina salasynda kórsetiletin aqyly qyzmetterding kólemi birtindep artuda. Sondyqtan medisinalyq kómekting qay týrining aqyly jәne qay týrining kepildik berilgen kómekke  jatatyndyghy túrghyndar ýshin aiqyn әri týsinikti boluy kerek.

Songhy jyldary medisinalyq úiymdar zamanauy tehnologiyalarmen jabdyqtaluda. Biraq, múnday jabdyqtardy qoldanu tәsilin mengergen kәsiby mamandar әli de jetispey otyr. Sonymen qatar, qymbat baghagha alynghan tehnikanyng qoldanylmay túrghan jaghdaylary jasyryn emes. Medisinalyq qyzmetting sapasyn arttyru medisinalyq úiymdardy materialdyq-tehnikalyq jabdyqtaumen, olargha zamanauy tehnologiyalardy engizumen ghana shektelmeydi. Búl eng aldymen, dәrigerlerding kәsiby dengeyi men olardyng tiyisti dәrejede yntalandyryluyna tikeley baylanysty. Sondyqtan, medisina mamandaryn dayyndaudyng sapasy men olardy tiyisti júmys jaghdayymen qamtamasyz etu asa manyzdy mәsele bolyp tabylady.

Medisina qyzmetkerlerining enbekaqylaryn arttyru jәne yntalandyrudyng tiyimdi jýiesin qalyptastyru kýn tәrtibindegi manyzdy mindetterding biri. Ýkimet densaulyq saqtau salasy qyzmetkerlerining materialdyq jaghdayyn jaqsartu boyynsha tiyisti sharalar qabyldauy qajet.

Memleket basshysynyng juyrdaghy Ýndeuinde aitylghan auqymdy әleumettik jobalardy ontayly jýzege asyru azamattardyn, sonyng ishinde medisina qyzmetkerlerining de túrmys jaghdayyn jaqsartary anyq.

Elimizde medisinalyq joghary oqu oryndary jyl sayyn 4000-nan astam mamandardy dayarlaytynyna qaramastan, osy salada, әsirese auyldyq jerlerde bayqalyp otyrghan maman tapshylyghy bizdi alandatady. Olardyng kәsiby dayyndyghynyng sapasy da súraq tudyruda. Keybir jekelegen saraptama nәtiyjesine sәikes, medisinalyq jogharghy oqu oryndaryn bitirushi týlekterding әrbir tórtinshisi ghana tandaghan mamandyghy boyynsha qyzmet etude. Medisinalyq joghary oqu oryndaryna qabyldanatyn studentterding sanyna emes, olardy dayyndaudyng sapasyna kóbirek kónil bólgen jón.

Elbasy medisinalyq saqtandyrugha ótu boyynsha dayyndyq júmystaryn múqiyat ótkizudi tapsyrdy. Esterinizde bolar, mindetti medisinalyq saqtandyrudy engizgen kezde kóptegen olqylyqtargha jol berilgen  bolatyn. Endigi kezekte búl júmystyn  tiyisti dengeyde oryndaluyn qamtamasyz etu qajet. Aldaghy uaqytta, tynghylyqty dayyndalyp, tuyndauy mýmkin tәuekelderge jol bermeu kerek. Búl rette, salagha bólinetin qarjyny tiyimdi paydalanudyng manyzy orasan zor. Júmys tiyisti dengeyde jәne tiyimdi atqarylghan jaghdayda ghana, densaulyq saqtau salasyna tartylghan memlekettik investisiyalar ózin-ózi aqtaytyn bolady. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy, Birikken Últtar Úiymy jәne Dýniyejýzilik bank mәlimetterine sýiene otyryp, Bloomberg agenttigi jasaghan reytingke sәikes, әlemdegi densaulyq saqtau jýiesi ýzdik bolyp tabylatyn memleketterdin, olardyng ishinde Singapur, Japoniya, Ontýstik Koreya, Ispaniya búl salany qarjylandyru dengeyi joghary dep aitugha kelmeydi.

Búl memleketter resursty tiyimdi bólu nәtiyjesinde, әldeqayda ontayly kórsetkishterge qol jetkizuge bolatyndyghyn dәleldep otyr. Biz sizdermen birlesip densaulyq saqtau qyzmetining qoljetimdiligin qamtamasyz etu arqyly barlyq adamdardyng densaulyghy men әl-auqatyn arttyrugha baghyttalghan qajetti is-sharalar atqarugha mindettimiz.

Elimizde densaulyq saqtaudy joghary dengeyde damytudyng barlyq mýmkindikteri bar dep esepteymin.

Eng aldymen, biz medisinalyq qyzmetting qoljetimdiligin qamtamasyz etip, tiyimdi medisinalyq saqtandyru jýiesin qalyptastyruymyz qajet. Kórsetiletin qyzmetterding sapasyn arttyrudy yntalandyru ýshin, osy saladaghy bәsekelestikting jandanuyna barynsha qoldau kórsetken jón.

Býgingi parlamenttik tyndau barysynda ótetin talqylaular últtyq densaulyq saqtau jýiesin jetildiruge septigin tiygizetinine senimdimin.

Qoryta aitqanda, Senat Tóraghasy Densaulyq saqtau ministrligi Elbasy algha qoyghan mindetterdi  jýzege asyru boyynsha:

Birinshi, medisinalyq qyzmetting qoljetimdiligi men tiyimdiligin qamtamasyz etu;

Ekinshi, medisinalyq kómekting qay týrining aqyly jәne qay týrining kepildik berilgen kómekke  jatatyndyghy túrghyndar ýshin aiqyn әri týsinikti etu;

Ýshinshi, qymbat baghagha alynghan tehnikany, jabdyqtardy qoldanu tәsilin mengergen kәsiby mamandar dayyndau;

Tórtinshi, Medisinalyq joghary oqu oryndaryna qabyldanatyn studentterding sanyna emes, olardy dayyndaudyng sapasyna kónil audaru jәne olardy tiyisti júmys jaghdayymen qamtamasyz etu;

Besinshi, auyldyq jerlerde bayqalyp otyrghan medisina salasy mamandarynyng tapshylyghyn azaytu;

Altynshy, salagha bólinetin qarjyny tiyimdi paydalanu;

Jetinshi, jәne eng bastysy, Ýkimetting densaulyq saqtau salasy qyzmetkerlerining materialdyq jaghdayyn jaqsartu boyynsha tiyisti sharalar qabyldauy qajettigine basa nazar audarylyp, naqty baghyttar berildi.

Densaulyq saqtau mәseleleri, olardy sheshu joldary jәne zannamalyq retteuding keleshegi turaly ashyq pikir almasu barysynda sóz alghan  Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov, densaulyq saqtau basqarmalarynyn, úiymdarynyng basshylary, tiyisti memlekettik organdar ókilderi, jalpy jinalghan jauapty qyzmetkerler Senatta ótken parlamenttik tyndauda kóterilgen mәselelerdi syny pikirlerdi aldaghy júmys josparlarynda talqylap, tújyrymdaytynyn, mәselelerdi sheshu boyynsha naqty sharalar qabyldaytynyn aityp uәde berip tarqasty.

Ádilbek Qaba

Abai.kz

59 pikir