Sayasat tynysyndaghy solyghy basylmay túrghan taqyryptyng referendum ekenin respublika júrtshylyghy bilip otyr. Keshe ghana Konstitusiyalyq kenes parlament qabyldaghan «Konstitusiyagha ózgertuler men tolyqtyrular engizu turaly» Zannyng Ata zangha sәikestigin qarady. Esterinizde bolsa, búl turasynda Elbasynyng ózi ótinish bildirgen bolatyn. Osy jәne basqa da súraqtar turasynda sayasattanushy Erlan Sairovpen súhbattasqan edik.
- Preziydent referendumgha qatysty «barlyq «iyә» jәne «qarsy» degen pikirlerdi tarazylay otyryp, halyq pen memleket mýddesin eskere otyryp, halyq ýshin qajetti sheshim qabyldaymyn», -  dep edi. Sizding baghamdauynyzsha, halyq ýshin qajetti sheshim qanday boluy kerek?
- Búqaranyng basym kópshiligi Elbasyna degen óz niyetin bildirip qoydy. 5 mln.-nan astam qol Nazarbaevtyng sayasatyn ary qaray jalghastyru jónindegi amanaty dep bilu qajet. Halyqtyng osynday amanat beruinde kóptegen alghysharttar bar.
Birinshiden, bas-ayaghy 20 jyldyng ishinde Qazaqstan tәuelsiz jәne tabysty memleket retinde qalyptasyp ýlgerdi. Tabysty memleket retinde Qazaqstannyng qalyptasuyn Nazarbaevtyng «jeke jobasy» dep bilu qajet.
Ekinshiden, Qazaqstan - túraqsyz әlemdegi túraqty memleket. Búl da Memleket basshysynyng ishki sayasatynyng jemisi. Ony alysqa barmay-aq, ainaladaghy memleketterding mysalynan  kóruge bolady.

Sayasat tynysyndaghy solyghy basylmay túrghan taqyryptyng referendum ekenin respublika júrtshylyghy bilip otyr. Keshe ghana Konstitusiyalyq kenes parlament qabyldaghan «Konstitusiyagha ózgertuler men tolyqtyrular engizu turaly» Zannyng Ata zangha sәikestigin qarady. Esterinizde bolsa, búl turasynda Elbasynyng ózi ótinish bildirgen bolatyn. Osy jәne basqa da súraqtar turasynda sayasattanushy Erlan Sairovpen súhbattasqan edik.
- Preziydent referendumgha qatysty «barlyq «iyә» jәne «qarsy» degen pikirlerdi tarazylay otyryp, halyq pen memleket mýddesin eskere otyryp, halyq ýshin qajetti sheshim qabyldaymyn», -  dep edi. Sizding baghamdauynyzsha, halyq ýshin qajetti sheshim qanday boluy kerek?
- Búqaranyng basym kópshiligi Elbasyna degen óz niyetin bildirip qoydy. 5 mln.-nan astam qol Nazarbaevtyng sayasatyn ary qaray jalghastyru jónindegi amanaty dep bilu qajet. Halyqtyng osynday amanat beruinde kóptegen alghysharttar bar.
Birinshiden, bas-ayaghy 20 jyldyng ishinde Qazaqstan tәuelsiz jәne tabysty memleket retinde qalyptasyp ýlgerdi. Tabysty memleket retinde Qazaqstannyng qalyptasuyn Nazarbaevtyng «jeke jobasy» dep bilu qajet.
Ekinshiden, Qazaqstan - túraqsyz әlemdegi túraqty memleket. Búl da Memleket basshysynyng ishki sayasatynyng jemisi. Ony alysqa barmay-aq, ainaladaghy memleketterding mysalynan  kóruge bolady.
Ýshinshiden, biz almaghayyp ózgerister zamanynda ómir sýrip jatyrmyz. Ózgeristerding ózining formasy, bylaysha aitqanda boljamgha jatpaytyn jana sayasy qauipter alyp kelui yqtimal.
Osynyng barlyghy qoghamdy toptastyrudy talap etip otyr.   Sondyqtan, sayasy talqydaghy  «iyә» jәne «joq» degen ekiúday pikirdi  tarazylay kele, referendumnyng ótetinine  boljam jasaugha  bolady.
- Bylayghy júrtqa referendum men saylaudyng arasyndaghy aiyrmashylyq tym qarabayyr týsindirilip jatqan siyaqty. Rasynda, dәl osy saylaudyng aldynda referendum mәselesi kóterilgeni uaqyt túrghysynan útymdy boldy dep oilaysyz ba?
- Preziydentting sayasatyn eldegi sayasy palitranyng barlyq ókilderi qoldap otyr. Olar - konservatorlar, liyberaldar, patriottar, t.b. Biylikting «Nazarbaevqa balama joq» degen iydeologemasy jay sóz emes, halyqtyng basym kópshiligining әleumettik tapsyrysy. Sebebi, Nazarbaev pen onyng komandasy halyqtyng basym kópshiligin qanaghattandyratyn demokratiyanyng últtyq modelin jasay bildi. Onymen teketiresip kórgen qarsylastar «syrttan sana» әkelu taktikasyn ústanghan edi. Búl taktikany qoldaghandar útyldy, bilesizder. Óitkeni, әrbir biylikting eki funsiyasy bolady - halyqqa ruh beru jәne úiymdastyru. Al býgingi biylik  osy funksiyalardy  tapqyrlyqpen iske asyryp otyr. Sondyqtan halyqtyng basym kópshiligi osy sayasattyng jalghasuyn talap etip jatyr.
Al referendumnyng ózine keletin bolsaq, bizge tabysty memleket retinde kóz alartyp otyrghandar kóp. Olardyng qataryna daghdarystan keyin qayta oyanyp kele jatqan transúlttyq korporasiyalardy, tabighy resurstarymyzghakózining súghyn qadap otyrghan memleketterdi qosa ketuge bolady. Sonymen birge elimizde sayasy marginalgha ainalghan toptar bar ekenin de bilemiz. Búghan Aughanystannan kele jatqan islam fundamentalizmin qosyp kóriniz. Al talibter qatarynyng jartysy ózbek, basqasy tәjik ekenin bireu bilse, bireu bilmeydi. Sondyqtan, Orta Aziya memleketterinde «Aughanstan-2012» degen ortaq kýn tәrtibi payda boluy yqtimal.
- Al endi 5 mln.-nan asa adamnyng qolyn jinaghanymen qoymay, qoghamdyq kýshterding koalisiyasyn qúru Elbasynyng sheshim qabyldauyna «qysym» retinde kórinbey me osy?
- Búl jerdegi mәsele basqada boluy yqtimal.
Elimizde jogharyda aitqanymday, Nazarbaevqa balama joqtyghyn oppozisiyanyng ózi moyyndaydy. Ol túrghanda, «Núr Otannyn» biylik partiyasy ekendigine de eshkim kýmәndanbaydy. Biraq qoghamda Elbasynyng sayasatyn qoldaghanymen, taktikalyq túrghyda ózining «jeke pikiri» bar sayasy kýshter baryn eskeru kerek. Koalisiya osy sayasy toptardyng kózqarasyn qoghamgha jetkize biletin «dialog alany» boluy yqtimal. Sayasy terminologiyada «bir jarym partiyalyq» sayasy jýie degen úghym bar. Tipti Qytaydyng ózinde kóp adam oilap jýrgendey, tek Kommunistik partiya ghana emes, basqa da sayasiy-әleumettik kýshter resmy tirkelgen jәne júmys atqarady.
Sonymen birge referendum ótip, Elbasynyng mәrtebesi bekitilgennen keyin elde ekonomikalyq ózgeristermen qatar sayasy modernizasiya jasau qajettigin barlyghymyz týsinemiz. Sayasatta bos kenistik bolmaydy. Qordalanyp qalghan mәsele kóp. Jergilikti ózin-ózi basqaru, aimaqtyq damu, eldegi kóppartiyalyq... aita berse, jetkilikti. Eger «Núr Otan» partiyasynyng menedjmenti  osy problemalardy koalisiya ayasynda ózektendire alsa, onyng «biylik» partiyasynan naghyz halyqtyq, kóshbasshy partiyagha ainalugha mýmkindigi bar. Sondyqtan, koalisiya elimizdi sayasy modernizasiyalaudyng ortalyghy boluy mýmkin. Búl әriyne boljam ghana.
- Oppozisiya búl sharagha qarsylyghyn kórsetuge talpynyp jatyr. Olardyng negizgi argumentterine qarsy qoyarynyz bar ma?
- Bizdegi oppozisiya songhy jiyrma jylda adamdardy ózine tarta alatynday birde-bir әleumettik jobany kórsete almady. Mening oiymsha, oppozisiyanyng ózinde kózqarastar ózgerip jatyr. Olar da osylay «Nazarbaevsyz Qazaqstan» iydeyasyn kótere beretin bolsa, sayasy marginalgha ainalatynyn týsinip otyr. Demek, olargha koalisiya ayasynda júmys istep, osy organdy sayasy modernizasiyanyng alanyna ainaldyruyna barlyq negiz bar.
- Euroodaq pen AQSh ta referendumgha qatysty oilaryn anyq bildirdi. Búl da jalpygha ortaq demokratiyanyng jarghysy bar degendi bildire me, әlde...
- Álemdik sayasatta «qayta qúru» ýrdisi jýrip jatyr. Demokratiya degen iydeologema sayasy qúndylyq úghymyn joyyp aldy. Búl prosess bipolyarly әlem joyylyp, AQSh-tyng birden-bir úly derjava bolghan kýninen bastaldy. Ótken ghasyrda Batystyng barlyq is-sharalary «demokratiya ýshin», «adam bostandyghy» ýshin degen úrannan bastalatyn. Osy iydeyalardy adamzattyng basym kópshiligi qoldaytyn. Birpolyarly әlem bastalghannan keyin demokratiya degen «ómir kenistigin» keneytuding bir tarmaghy ekeni kórinip qaldy.
Sondyqtan, әrbir el qazir demokratiyanyn  jeke últtyq formasyn jasaugha tyrysuda. Bizding el de osy kezendi basynan keshirip otyr desek, qate bolmas. Referendum iydeyasy - osy ýrdisterding aighaghy.
Keyingi jyldary BRIK degen úghym payda boldy. Ol HHI ghasyrda túraqty damu jolyna týsken Braziliya, Resey, Ýndistan, Qytaydyng sayasy jәne ekonomikalyq kenistigin bildiredi. Al osy elderding ózderine tәn sayasy instituttary men qúrylymdary bar. Qazaqstan qyzyq bolghanda, BRIK elderining qaq ortasynda túr. Yaki, bizding el janadan qúrylyp jatqan geosayasy birlikting terezesi teng mýshesi boluy yqtimal. Demek, referendum iydeyasy bizding demokratiyanyng «taqiyasyna tar keledi» degen úghym syrtqy kýshterding ghana salqyn kózqarasy dep týsinu qajet tәrizdi.

Súhbattasqan - Órken KENJEBEK,
arnayy «Abay.kz» aqparattyq portaly ýshin