Nazarbaev Furmanovtan kem be?
Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Q. Mәsimov myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng tóraghasy Q.K. Toqaev myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining tóraghasy O.B. Múhamedjanov myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining jetekshisi A.E.Musin myrzagha
Almaty qalasynyng әkimi A.S. Esimov myrzagha
ÝNDEU
Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Q. Mәsimov myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Senatynyng tóraghasy Q.K. Toqaev myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisining tóraghasy O.B. Múhamedjanov myrzagha
Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligining jetekshisi A.E.Musin myrzagha
Almaty qalasynyng әkimi A.S. Esimov myrzagha
ÝNDEU
Búdan tura 20 jyl búryn 1991 jyly 16 jeltoqsanda qazaq jerinde Tәuelsizdik jariyalandy. Sol kezdegi Jogharghy Keneste «Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitusiyalyq zang qabyldandy. Oghan dereu Qazaqstan Respublikasynyng birinshi preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev qol qoydy. Sóitip jer betindegi óz taghdyryn ózi ghana sheshetin halyqtardyng qataryna qazaqtar da qosyldy. Núrsúltan Nazarbaevtyng kóregen sayasaty arqasynda Qazaqstan qantógissiz, beybit jolmen tizginin qolyna ústady. Jәne búl óte bekem de berik qol edi. Áytpese jaghday óte kýrdeli, qazaqqa tym qolaysyz bolatyn. Syrtta jan-jaqqa bólip alghysy kelgen alyp imperiyalar andyp túrdy. Óz ishimizde zansyz qylysh asynyp alghan kazaktardan bastap nebir qúityrqy әreket jasaushylar tolyp jatty. Jalghyz Qazaqstan emes býkil Kenes Odaghy aumaghyn joqshylyq jaylady, halyq asharshylyq aranyna jaqyn túrdy. Osynday aumaly-tókpeli zamanda bizding elimiz tәuelsizdigin jariya etti. Sol kýni keshkilik tәuelsizdikti týrik bauyrlarymyzdyng irgeli memleketi tanydy. Odan basqa elder de Aziyanyng eng ortasynda Qazaqstan degen atpen jana memleket qúrylghanyn moyyndady.
Tәuelsizdikke qadam basar aldynda Núrsúltan Nazarbaev búrynghy Kenes Odaghy basshylarynyng jyldar boyy jýrekti jaralaghan birneshe qatelikterin moyyndattyrdy, óz qolymen týzetti. Onyng birinshisi Semey yadrolyq synaq poligonyn jabu turaly Jarlyghy. Ekinshisi Bauyrjan Momyshúlyna Kenes Odaghy Batyry, al Biybigýl Tólegenovagha Sosialistik Enbek Eri ataqtaryn alyp berui. Sodan keyin tura Tәuelsizdik jariya etiler tústa Núrsúltan Nazarbaev 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyna qatysqany ýshin qylmystyq jauapqa tartylghan azamattardy aqtau turaly Jarlyqqa qol qoydy. Ol jastar Almatynyng alanynda býldiru әreketine barghan búzaqylar emes, respublika egemendigin talap etken qoghamnyng aldynghy qatarly toby ekeni Nazarbaevtyng Jarlyghynan kórinis tapty. Osylay әleumettik ghana emes, sayasy әdildik ornyqty.
Jiyrmasynshy jyldyghy bastalghan tәuelsizdik elimizge taghy ne berdi? Aldymen әlem júmyr jerde qazaq eli, onyng memleketi, tarihy, dәstýri, qúqyghy, Abay syndy aqyny baryn moyyndady. Ekinshiden, Qazaqstannyng tútastyghy, bólinbestigi әigilendi. Qazaqstannyng memlekettik shekarasy aiqyndaldy. Kezinde Qytay men Kenes Odaghy arasynda sheshilmes daugha ainalghan, tipti eki ret úrys qimyldaryna jetkizgen shekara mәselesin Núrsúltan Nazarbaev tynghylyqty jәne mәngige sheshti. Irgeles kórshining bәrimen shekara mәngilikke anyqtalyp, búl orayda eshkim dau-talas shygharmaytynday shegendeldi. Qazaqstan ózining qazynasyn molaytu ýshin jeke ekonomikalyq sayasatyn jýrgizuge kiristi. Onyng alghashqy nyq qadamy retinde últtyq valuta tenge ainalysqa engizildi. Jer astynan gharyshqa deyingi salalarda birlesip nemese jeke-dara әreket etuding mýmkindigi tudy. Óz jerindegi yadrolyq tajaldyng kómeyin mәngilikke bitep, alystaghy basqa júrtty jappay qyryp-joygha qabiletti alapat qarudan aryldy. Onyng ornyna el men jerin tóteden tiyisken basqynshydan qorghaugha qabiletti óz әskerin qalyptastyrdy. Jana Astanasyn salyp, saltanaty men aishyghy alystan kórinetin qala túrghyzdy. Qazaqstannyng búl ónegeli isteri elenbey qalghan joq. Barlyq halyqaralyq úiymdar men bedeldi qayratkerler jer sharynyng damuyna Qazaqstan memleketi zor ýles qosqanyn jii aityp jatyr. Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaevtyng bastamasymen Astanada 2003 jyly 23-24 qantarda Álemdik jәne dәstýrli dinder jetekshilerining I Sezi ótkizildi, osy otyrysta jer sharynyng beybitshilik pen kelisimdi ornyqtyru isindegi dinning rólin aita kele, býkil әlem dinderining ókilderi arasyndaghy syndarly ýnqatysudy jalghastyrudyng qajettiligine toqtalyp, sezdi ýsh jylda bir ret ótkizip túrugha sheshim qabyldandy.
Qazaqstan Respublikasynyng bedelining eng sharyqtau shegi 2010 jyly jeltoqsan aiynyng 1-2 kýnderi Astana qalasynda EQYÚ sammiytining ótkizilgeni edi. Qazaqstannyng Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev jiyrma birinshi ghasyrda top jaryp túrghan tarlan qayratker retinde kýlli әlemge tanday qaqqyzdy. Qazaqstan memleketi Europa men Aziyany, tipti Soltýstik Amerikany óz auzyna qaratyp Europadaghy qauipsizdik pen yntymaqtastyq úiymyna tóraghalyq etti. On eki ay boyy Aughanstan men Qyrghyz Respublikasyndaghy shiyelenisti mәselelerge bayypty qarap, baysaldy pikirin bildirdi. Arttaghy jýrgen jolymyzgha qayryla kóz salsaq biz osynau bedeldi úiymgha 1992 jyly 2 qantarda mýshelikke ótippiz. Jiyrma jylgha jetpeytin uaqytta jay mýshelikten tóraghalyqqa dengeyine kóterilu tek Nazarbaev basqarghan Qazaqstan siyaqty memleketting qolynan kelgen is. Aynaladaghy kórshiler múnday irgeli úiymgha basshylyq jasau túrmaq, sonyng kómegi men qayyryna zar bolyp jýrgeni jasyryn emes. Múnyng bәri tәuelsizdikting arqasynda mýmkin boldy әri qazaqtyng azattyghynyng aighaghy retinde jýzege asty. Qazaqstan 2011 jyly Dýniyejýzilik Islam konferensiyasyna músylmandar әlemining bedeldi úiymyna tóraghalyq jasaydy. Yaghni, tóraghalyqtan tóraghalyqtyng taghyna otyrdy.
Osynyng barlyghy Qazaqstan Respublikasynyng birinshi Preziydenti N.Á.Nazarbaevtyng jiyrma jylda jetken sayasatynyng jemisi. Álemdik dengeydegi enbekterin dýniyejýzi moyyndady. Atap aitsaq osydan birneshe jyldar búryn Qyrghyzstanda Ystyqkólding manynda Nazarbaevtyng eskertkishi túrghyzylghan. Ukrainada busti ornatyldy. Endi Ankarada taghy bir eskertkish boy kóterdi. Amman qalasynda elbasymyzgha bir kóshening esimi berildi. Osy tústa bizding de «jaqynyndy jattay syila, jat janynnan týnilsin» deytin jónimiz bar. Qazaq elining tәuelsizdik besigi Almaty qalasynyng qaq ortasyndaghy, D.Furmanov kóshesine N.Nazarbaevtyng esimin beruin súraymyz.
Quandyq Eshimet, tәuelsiz jurnalist
www.masa.kz internet gazeti