Aldynghy aptada Brusselide ótken kezdesuler, qazaq qoghamy ýshin ýlken janalyq boldy. Áldekimder «oppozisiyalyq» degen teneu tanyp ýlgergen búl basqosu, kópshilik ýshin «kýtpegen», «oylamaghan» nemese tipti «mәnsiz-maqsatsyz» bolyp kóringen... Men sol jiyngha nege qatystym?..

Alystan úran shaqyrylyp, atoylaghan dauys estilse, delebemiz qozatyn qazaqpyz, ózim qúrmetteytin elding aghalary at erttep, «kóshke er» degende, otyra almadym. Brusseliden biraq shyqtym. Tәp-tәuir jiyn (forum) boldy. Bas jarylyp, kóz shyqqan joq. Brusseliding tórinde, Eurooparlamentting ishindegi san kezdesulerde de, elding aghalary qazaqtyng atyn da, zatyn da óz dengeyinde ústap, tenbe-teng kezdesuler úiymdastyrdy.

Mening týsinigimde kez-kelgen әreket, sharasyzdyqtan, ne bolmasa qol qusyryp bos otyrghannan myng ese paydaly. Al sayasat - ol maqsatqa júmys isteu, onyng jolynda Ahang aitpaqshy (Ahmet Baytúrsynov) qyzylmen de, aqpen de, bir ýstelding basyna otyryp, últtyq mýdde jarasqansha bir bolugha barmyn. Óz әreketterimdi shektemeymin, eshkimdi maqtaugha da, dattaugha da uәdeleskenim joq. Birining aldynda kiriptar, ekinshining aldynda úyatty bolatyn esh jaghdayym joq. Sol sebepti Habardaghy «Sana» degen avtorlyq baghdarlamamnan «Ruhany janghyrudy» qalay dәriptesem, «Jana Qazaqstannyn» qúramynda da sondaylyq dәrejede qyzmet etip, ótkinshi biylikting kem-ketikterin betine basyp, Ámirjan, Dos, Ermúrat aghalarym bastaghan iske qolqabys etpekpin.

«Liyberal emessin, Brusselige baratynday qanday qúqyng bar?!...» deytinderge jauabym mynau... Ózimdi o basta «últshyl» dep bekitkenmin. Sózsiz qazaqtyng últshyldyghy shovinizmnen góri otanshyldyqqa jaqyn. Bizding últshyldyq bireudi kemsitu emes, qazaqty kóteru. Jәne osy ataghymdy eshqanday «liyberal» degen «madaqqa» aiyrbastamasym anyq. Dәl sol uaqytta jalpy demokratiyalyq qúndylyqtar, sóz ben oy bostandyghy, adam qúqy jәne zang birinshiligi - men ýshin talqylanbaytyn ereje. Atalmysh jiyngha qazaq qoghamynyng barlyq segmentterinen ókilder jinaldy. Sonyng ishinde mende barmyn. Demek, Europagha bargham, bardym jәne Alla Taghala amandyq berse әli talay baramyn. Mening dәstýrli, últtyq qúndylyqtardy dәripteuim oghan esh kedergi keltirmeydi.

Kelesi qoyylar saual mynau. "Nege Brusseli?..." Sebebi elge kele almaytyn, biraq el mýddesi ýshin alyp-qosar oiy bar, syrttaghy azamattardyng qatysuy manyzdy boldy. Onyng ýstine euroýkimetting de bizge qatysty oi-pikiri qajet edi. Dәl osy jiyn Qazaqstanda ótse, kóp jinalystyng biri ghana bolyp qalar edi. Dәl osynday rezonans tumas edi.

Búdan ne shyqty, ne bolady?... Forumgha qatysqan adamdardyng barlyghyn el biledi, syilaydy, qúrmetteydi. Bir jiynnan olardyng kózqarasy 180 gradusqa aunap týspesi anyq. Búl sayasy prosess. El damuyna qatysty oy qosu, pikir almasu, naqty is-әreketter qimylyn boljau, josparlau kerek. Biri oryndalar, biri oryndalmas. Ary qaray ne bolaryn әli úiymdastyrushylardyng ózi de bilmeydi, biraq niyet týzu. Sol sebepti «Áreket ettinder» dep jazghyru dúrys emes. Ne bolmasa, bitken iske synshy bop, «al endi?...al endi?...» dey beruding de qajeti shamaly. Bәrine uaqyt tóreshi.

Bastysy qoghamgha da, biylikke de oy tastaldy. Ásirese biylik, kelesi qadamdaryn qoghammen barynsha sanasyp jasaydy bilem. Alash azamattary qajet bolsa, kez-kelgen uaqytta osylay jinala alatynyn, birlesip elding bolashaghy ýshin kimmen bolsa da, qay jerde bolsa úiymdasa alatynyn kórsetti. Búnyng ózi, týsingen «biylikke» ýlken qonyrau.

Osy orayda jastargha bir oy aita keteyin. Ashyqtyq pen әdildik, últtyq mýdde men sanaly qogham turasynda qanday jiyn bolmasyn, jastar erkin qatysugha qúqyly. Ertengi elding tútqasyn ústaytyn alyptar, osynday jiyndardan qaynap shyghady. Sondyqtan aldaghy jiyndargha da jastardyng qatysuyn qúptaymyn, shaqyramyn.

Abai.kz