Maral ishan Baba Qúrman balasy - búrynghy Syrdariya oblysyna qarasty Qazaly uezine jәne Torghay oblysyna qarasty Torghay jәne Qostanay uezderine airyqsha mәlim bolghan kórnekti túlgha.
«Ayqap» jurnalynyng 1915 jylghy № 1 sanynda Maral ishan Babanyng ómirbayanyna, qoghamdyq-әleumettik qyzmetine baylanysty tarihy derekter berilgen. Sonymen qatar Qazaqstannyng tәuelsizdik tuyn kótergen jana tarihynyng alghashqy jyldarynda jaryq kórgen belgili tarihshy ústaz Sәden Núrtayúlynyng «Islam jәne Maral Baba» atty kitabynda tarihiy-monografiyalyq mol derekter bar. Sonymen birge S.Býrkitbayúlynyng «Maral ishannyng núr shapaghaty» kitabynda da әulie babagha qatysty derekter jinaqtalghan.

Maral ishan Baba Qúrman balasy - búrynghy Syrdariya oblysyna qarasty Qazaly uezine jәne Torghay oblysyna qarasty Torghay jәne Qostanay uezderine airyqsha mәlim bolghan kórnekti túlgha.
«Ayqap» jurnalynyng 1915 jylghy № 1 sanynda Maral ishan Babanyng ómirbayanyna, qoghamdyq-әleumettik qyzmetine baylanysty tarihy derekter berilgen. Sonymen qatar Qazaqstannyng tәuelsizdik tuyn kótergen jana tarihynyng alghashqy jyldarynda jaryq kórgen belgili tarihshy ústaz Sәden Núrtayúlynyng «Islam jәne Maral Baba» atty kitabynda tarihiy-monografiyalyq mol derekter bar. Sonymen birge S.Býrkitbayúlynyng «Maral ishannyng núr shapaghaty» kitabynda da әulie babagha qatysty derekter jinaqtalghan.

Maral ishan Baba turaly German Vamberiyding «Týrki halyqtarynyng etnologiyasy men etnografiyasy» (Leypsiyg, 1885 j.) kitabynda qazaqtyng ýsh jýzining taypalary, rulary turaly jazylyp, kitapta (286-bet) Maral ishan turaly derek berilipti. IY.F.Blaramberg atty qalamgerding «Estelikter», S.Múqanovtyng «Móldir mahabbat», «Aqqan júldyz» romandarynda da Maral Baba turaly derekter atalady. Atalghan dereknamalyq enbekterdi negizge ala qarastyrghanymyz­da, Maral ishan Baba Kúrmanúlynyng ómir joly, qoghamdyq-әleumettik qyzmeti saralana tanylady:
I. Maral ishan Baba Qúrmanúly - Islam aghartushylyghy dәstýrining kórnekti túlghasy. «Ayqap» jurnalynyng atalghan sanynda jaryq kórgen M.Maldybaev de­gen avtordyng maqalasyndaghy derekter Áulie Babanyng Islam aghartushylyghy jolyna baghyshtalghan balalyq, jastyq shaghyndaghy kezenin bayqatady: «Maral ishan Qúrman balasy (resmy jolmen jinal­ghan habarlardyng aituy boyynsha) - Troisk qorghany manayynda kóship-qo­nyp jýrgen Kerey bolysynyng qazaghy. Qazaq ara­synda dәrigerlik etushi әkesi Qúrman dý­niyeden qaytqanda, Maral jas qalyp, aghayyndary ony bir búqaralyq sartqa sa­typ jibergen. Sart ony Búqaragha alyp, bir­neshe jyldan song bosatyp qoya bergen.
Búqarada Maral úzaq uaqyt әrtýrli Aziya ghylymyn oqyghan». (Ensiklopediya «Ayqap» / Bas redaktor R. Núrghaliyev. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1995. - 368 b.; 240-241-bb.).
Maral ishan Babanyng Islam dini negizindegi Shyghystyng ghylymy múra­larymen qarulanuy onyng islamdyq aghar­tushylyq múrattaryn halyqqa qyz­met etuge arnaghan júmystarynan bay­qalady. Onyng islamdyq aghartushylyq qyzmeti halyq arasyndaghy mýgedekterdi (soqyrlardy, aqsaqtardy, t.b.) sauyq­tyru qyzmeti arqyly jýzege asyryla bastaydy. Qiyndyq kórip jýrgen mýgedekterge kómektesu, shipaly em jasau, olardyng tәnine de, jan dýniyelerine de imandylyq núryn sebeleu - Islam dinining qasiyetti qaghidasy. Maral baba­nyng talay-talay adamdardy ózining Alla darytqan әuliyelik, emshilik-dәrigerlik qú­diretimen sauyqtyrghany haqynda ústaz-tarihshy Sәden Núrtayúlynyng atal­ghan kitabyndaghy derekter aighaqtaydy.
Maral ishan Baba aghartushylyghy­nyng taghy bir salasy - qazaq júrtshylyghyn otyryqshylyqqa, eginshilik kәsibine bauludaghy úiymdastyru júmystarynan da tanylady. Tarihy qújat tilimen dәiektey aitsaq: «Maral qazaqtardy Rossiyamen qatynasudan toqtatyp, bir jerge jinalyp otyryp, júrtty bastaytúghyn egin kәsibimen ainalysudy týsindirdi, ýgittedi» (Ensiklopediya «Ayqap» / Bas redaktor R.Núrghaliyev. - Almaty: «Qa­zaq en­siklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1995. - 368 b.; 241-b.). Demek, kóshpeli túr­mystyng jan-jaqty damuyn jetildiru ýshin Maral ishan Baba aghartushylyq­tyng osy baghyttaghy ozyq órkeniyettik jolyn júrtymyzgha darytu júmystaryn jalyqpay jýrgizgen.
Aghartushylyq degenimiz - iygergen bilim negizderining qorshaghan qoghamdyq-әleumettik ortanyng materialdyq jәne ruhany mәdeniyet salalarynyng bar­lyghynyng da órkendeuine júmsalatyn keshendi júmystardyn, yqpaldardyng jýiesi. Aghartushylyq ústanymyndaghy kórnekti qayratkerler әlemdik ór­keniyette halqynyng ekonomikalyq jәne ruhany jaqtarynan tolyq jetiluine yqpal etudi kózdeydi. Halyq tarihyndaghy os­ynday aghartushylyq baghytty ústanghan qayratker túlghalarymyz, әsirese, dini-islamdyq ilimdi taratushylar halyq­tyng túrmysynyng da, dýniyetanymynyng da jetiluine, ósip-órkendeuine paydaly yqpal etu júmystarymen ainalys­ty. Sondyqtan Maral ishan Babanyng atalghan júmystary Islam aghartushylyghy dәstýrining qazaq topyraghyndaghy ozyq kórinisteri bolyp sanalady.
Maral ishan Babanyng aghartushylyq qyzmetining ózekti arnasy - dini-iys­lamdyq oqytu men tәrbiyeleu jú­mys­taryn úiymdastyruy, jýzege asyruy. Búl orayda tarihshy ústaz Sәden Núrtayúlynyng kitabyndaghy tarihy derekterge nazar audaramyz: «Syr boyyna kelgen song jergilikti halyqty diny Islam jolyna nasihattap, bir jaghynan sauatyn ashyp, mәdeniyetin kóteruge Maral ishan kóp enbek etedi. Syrdariyanyng bir salasy - «Qaraózekten taraytyn «Sasyq ózektin» boyynda jaghalay birneshe jerden meshit saldyrady. Sol atyrapta Maral saldyrghan 7 meshit-medrese bar. Búlay atau sebebimiz, meshitte júrt namazyn oqyp, Allagha qúlshylyq ghibadatyn jasasa, ekinshi jaghynan, jergilikti elding balalary oqyp, diny tәlim alghan, sóitip, medresening de qyzmetin atqarghan. Ol meshitter: «Qara bóget», «Baybol», «Ishan auyly» (Maraldyng nemeresi Tobaghabyl auylynda), «Qyrghy meshit» (Qyr jaqta­ghy degen sóz), «Qolang tóbede», «Qysh meshit», nemeresi Ospan ishan meshiti jәne ózi otyrghan «Qamyr» tóbesindegi kýmbezdep saldyrghan meshit. Sol sebepti búl aimaqty júrt «Qyryq meshit» atap ketken (Núrtayúly S. Islam jәne Maral Baba. - 1996. - 92 b.; 33-34-bb.). Qazaq dalasynyng soltýstigi men ontýs­tigi atyraptaryndaghy meshit-medrese oryndarynyng keng qanat jangyna tikeley yqpal etken Maral ishan Babanyng keng auqymdy osy aghartushylyq júmysyn Islam dinining әlemdik dengeydegi taraluymen sabaqtastyra baghalaymyz.
Islam aghartushylyghy dәstýri - Qú­ran Kәrim men Múhammed (s.gh.s.) pay­ghambarymyzdyng hadisteri boyynsha adam­zattyng dýniyetanymyn núrlandyrghan asa izgi ilim joly. Islam dinin adamzat­qa jetkizushi, «Múhammed (Muhammed, Mohammad - Mohammed...) - Islamnyng negizin qalaushy, «Allanyng elshisi» (rasul-allah), «payghambarlardyng móri» (hatamu-n-nabiyiyn), yaghny «shynayy dinning basty jәne eng songhy payghambary» (Islam: Qysqasha anyqtamalyq / Aud. Q. Tútybaev, O. Joldybaev, E.Estaev. - Almaty: «Qazaqstan», 1988. - 192 b.; 98-b.). Múhammed payghambarymyzgha Al­lanyng ayan kitaby Qúran Kәrim arqyly jetken Islam dini әuelgi payda boluy, qalyptasuy kezenderinen ótip, bizding zamanymyzgha jetti, endi mәngilik bolashaqqa úlasatyny aqiqat.
Islam aghartushylyghy dәstýri arqyly planetamyzdaghy alty milliardtan asqan halyqtyng bir milliard 300 milliony ósip-órkendep ke­ledi. Islam aghartushylyghy dәstýrin ústanatyn әlem halyqtaryn sandyq kórsetkishterimen qosa aitu arqyly qazirgi ghylymiy-tehnikalyq órkeniyet dәuirindegi dinimizding әlem halyqtary dýniyetanymynda asa yqpaldy oryn alatynyn dәleldeymiz.
Músylmandardyng basym bóligi Batys, Ontýstik, Ontýstik-Shyghys Aziya, Soltýstik Afrika qúrlyqtarynda ornalasqan.
Álemning 120-dan astam elinde mú­sylmandar túrady.
Aziyada 510 millionnan astam músylman bar, olar jer betindegi mú­sylmandardyng 67,7 payyzyn qúraydy.
Amerika qúrlyghynda Islam dinin ústanatyndar 1,4 millionnan astam. Europadaghy músylmandardyng sany 25 millionnan asady. Avstraliya men Okeaniyada da 250 mynnan astam músylmandar bar.
Shaghyn músylman qauymdary Gonkongte (200 mynnan astam), Nepalda (200 mynnan astam), Mongholiyada (100 mynnan astam - negizinen, týrki tildes halyqtar), Japoniyada (30 myngha juyq), Tayvanida (20 myngha juyq), Laosta, Ontýstik Koreyada túrady (Islam: Qysqasha anyqtamalyq / Aud. Q.Tútybaev, O.Joldybaev, E.Estaev. - Almaty: «Qazaqstan», 1988. - 192 b.; 157-b.).
Halyqaralyq músylman úiymdary dýniyejýzindegi Islam aghartushylyghy dәstýrining yqpaldylyghyn nyghaytu jolyn ústanady.
Mysaly, Islam konferensiyasy úiymy (Munazzamat ali-mutamar ali-islamiy), Dýniyejýzilik Islam kongresi (Mutamar ali-alyam ali-islam), Islam әlemi ligasy «Rabitat ali-alyamali-islamiy), Afrika-Aziya Islam úiymy, Europanyng Islam kenesi, Islam ban­kilerining halyqaralyq assosiasiyasy, Ontýstik-Shyghys Aziya men Tynyq múhit elderining aimaqtyq Islam úiymy, t.b.
Islam aghartushylyghy dәstýrining negizgi Kitaby - Qúran Kәrim jәne Múhammed payghambarymyzdyng (s.gh.s.) hadisteri. Filologiya ghylymdary­nyng doktory, professor, Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәlining «Islam jәne zaman» ki­tabyndaghy pikirining Maral Babagha da qatystylyghy anyq:
«Qasiyetti Qúran Kәrimmen birge qazaq dalasyna ýlken Islam órkeniyeti keldi. Ghylym, bilim jandandy. Kóptegen qalalar salyndy. Onda medreseler men ghylymy oshaqtar júmys istedi. Jergilikti halyq arasynan Ábu Nasyr әl-Farabi, Qoja Ahmet Yasaui, Jýsip Balasaghúni, Múhamed Haydar Dulati, Qadyrghaly Jalayyry sekildi tereng oily - óz shygharmalarynda gumanizmdi marapattaghan ghúlamalar shyqty. Sol sebepti de olar tek Qazaq eli nemese Orta Aziya ghana emes, býkil músylman Shyghysy mәdeniyetining maqtanyshyna ainaldy» (Derbisәli Ábsattar qajy. Islam jәne zaman. - Almaty, 2003. - 560 b.; 6-b.). Demek, Maral ishan Baba da - osy atalghan týrki dýniyesi ghúlamalarynyng islamdyq aghartushylyq dәstýrin Qarmaqshy jәne Qostanay ónirlerinde ózindik baghytymen jalghastyrghan әuliye-qayratker.
II. Maral ishan Babanyng qazaq ta­rihyndaghy qayratkerligin tanytatyn taghy bir qyzmeti - Resey imperiyasy otarshyldyq sayasatyna jәne Hiua handyghy basqynshylyghyna qarsy ha­lyq qozghalysyna qatysuy, jetekshi túlgha bolghandyghy S. Núrtayúly kitabyndaghy derek boyynsha: «Kenesary óz handyghynyng ruhany kósemdigine Maral ishandy shaqyrdy. Kóteriliske qatysushylargha diny basshylyq jasau ýshin Maral kelisim berip, han sarayynyng kenes qúramyna kiredi. Búdan bylay dauly mәseleler sharighat ýkimi boyynsha sheshilip otyrady. Kóterilisshilerge ruhany demeu kórsetip, key jaghdayda óz boyyndaghy keremet qasiyetterimen de kómektesedi. Kezinde Kenesary әskerining birsypyra jenisterge jetuine, halyq aldynda bedelining artuyna әuliyening kóp ýlesi bolady» (Núrtayúly S. Islam jәne Maral Baba. - 1996. - 92 b.; 31-b.).
Maral ishan Baba Qazaqstandy Resey imperiyasy qúramynan aiyryp alu ýshin Omby qalasyna Kerey bolysynyng starshinasy Baysal arqyly eki hat jóneltken (Ensiklopediya «Ayqap» / Bas redaktor R. Núrghaliyev. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1995. - 368 b.; 241-b.). Bireui Orynbor әskery gubernatory, general P.G.Essenge, ekinshisi Sibirdegi derbes korpustyng komandiy­ri, general-leytenant M.P.Kapsiyevichke joldanghan. Ol hattyng bastaluyndaghy sózder Maral Babanyng naghyz músylman qayratkerine tәn bolmysyn aiqynday týsedi: «Áueli, bir Jaratqan Qúday shyn, ekinshi onyng payghambary Múhammed, tórt shәriar, tórt imam, әueli Adam, ekinshi Múhammed payghambar bolghaly sol zamannan bermen qaray, músylman músylman bolyp, kәpir kәpir bolyp kelgeli bizding aramyzda býlinshilik-dúshpandyq bolghan emes, bir Qúdaygha siynyp kele jatyr­myz. Osylay, taqsyr, jandaral, múnan birne­she jyldar búryn Rossiya memleketi­ning sheginde tatulyq, tynyshtyq bolushy edi, sol kezdegi Rossiya patshalarynyng túsynda orystar rúqsatsyz qazaq jerine kiruden qorqushy edi. ...Orystar qazaqqa tiyisti jerdi tartyp alyp, iyelenip ketti. ... Payghambardyng jәrdemi boyynsha men Sizden, jaqsy jandaral, ótinip súraymyn, maghan patsha aghzamgha barugha rúqsat hәm jol berseniz eken» (Ensiklopediya «Ayqap» / Bas redaktor R.Núrghaliyev. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1995. - 368 b.; 241-b.). Maral Babanyn búl tilegin Sibir biyleushileri Reseyding Aziyalyq departamentine mәlim etken. Búdan keyin viyse-kanselyar graf Nasselirod 1821 jyly 30 jeltoqsanda 760-nómirli tirkeu boyynsha Sibir­ding general-gubernatory Aspirinskiden osy ótinishine kózqarasyn súrap, onyng maqúldauyn biledi. Sonymen 1822 jyly 12 aqpanda Maral Qúrman balasyn Sankt-Peterburgke shaqyryp alu mәselesi sheshilgen. Biraq sol rúqsat jarlyghy turaly general Kapsiyevichting haty Maral Babanyng qolyna tiymegen.
Sebebi búl kezde Maral ishan Baba Hiua handyghynyng Syr boyyndaghy qazaq auyldaryn, Orynbordan, Troiskiden ke­letin keruenderdi talaugha baghyttalghan basqynshylyq, tonaushylyq әreketterin toqtatqan halyq qozghalysyna jetekshilik jasaghan.
Derek tilimen aitqanda: «Halyqty búl attanysqa kóbirek jimaq ýshin Maral júrtqa jar saldyrypty. Onymenen birge búl jaugha barghandargha oq tiymeydi, qylysh ótpeydi. Búlay bolghan song attanushylar zor oljaly bolyp, hiualyqtardy jenip, talanghan maldyng týgel ornyn toltyryp» (Ensiklopediya «Ayqap» / Bas redaktor R.Núrghaliyev. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy, 1995. - 368 b.; 242-b.), Maral Babanyng shapaghatyna bólenedi.
Maral ishan Babanyng Syr ólkesin­degi Qarmaqshy ónirinde, Qostanayda, Qyzyljarda jýrgizgen dini-islamdyq aghartushylyq jәne qogham qayratkerligi qyzmeti - sóz arqauynda aitylghan orta ghasyrlyq týrki dýniyesi alyptary men Altyn Orda (HII-XIV ghgh.), Qazaq handyghy (XV-XVIII ghgh.), HIH gh. dini-islam qayratkerleri-aghartushylary dәstýrining jalghasy. Maral Babanyng osy dәstýri qasiyetti Qarmaqshy jәne kórshiles ónirlerdegi imandylyq-adamgershilik jolynyng qayratkerleri arqyly jalghasty. Yaghny Maral Baba dәstýrining jalghasy bolghan osy ónirde Islam dinining halyqtyq-gumanistik, estetikalyq, ghylymy dýniyetanym yqpalyn halyq ortasyna taratqan ahun-ústazdar airyqsha daralana tanyldy. Ahun-ústazdar Islam dini negizderin ózderi ashqan mektep-meshitterde oqytty, arab, parsy, týrki-shaghatay tilderindegi Shyghystyng klassikalyq әdebiyet múralaryn nasihattady. Olar - Resey imperiyasynyng otarshyldyq sayasatyna ózderi jýrgizgen islamdyq diny tәlim-tәrbiye, oqu isteri arqyly kedergi jasaghan kýresker aghartushylar. Mysaly, Oraz-Múhammed ahun Beketayúly (1836-1894), Qaljan ahun Bólekbayúly (1857-1916), Aldashbay ahun Ernazarúly (1858-1936), Álibay ahun Qosqúlaqúly (1835-1928) jәne t.b. qazaq dalasynyng barlyq atyraptaryndaghy ahun-ústazdar halqymyzdyng Islam dini ayasyndaghy dýniyetanymyn izgilik jolyna ýndedi.
Ahun-ústazdardyng aghartushylyghy bú­rynghy týrki alyptarynyng jәne Maral Baba dәstýrining jalghasynday boldy. Búl ýrdis - qazaq әdebiyetindegi dini-islamdyq aghartushylyq әdeby damudyng qalyptasuyna da iygi әser etti. Syr sýleylerining jyr kýmbezin kótergen túlghalary Bazar jyrau Ondasúlynyn, Eshniyaz Jóneldikúlynyn, Erimbet Kóldeybekúlynyn, Dan­múryn Ken­jebekúlynyn, Jýsip Esh­niyaz­úly­nyn, Jýsip Qadirber­genúlynyn, Man­­súr Bekejanúlynyn, Omar Sho­raya­qúlynyn, Túrmaghambet Iztileu­úly­nyn, Túrymbet Salqynbay­úly­nyn, She­gebay Bektasúlynyn, Moldahmet Dabylúlynyn, Áliakbar Júma­tay­úlynyng jәne t.b. ondaghan sanlaq shayyrlardyng shygharmalary osy iys­lamdyq aghartushylyqty ústanghan Maral ishan Babanyn, odan keyingi ahun-ústazdardyng yqpalymen qalyptasty, halyqtyng kóniline úyalady. Áriyne, búl arada qazaq әdebiyeti tarihyndaghy orny turaly Maghjan Júmabaevtyn, Múhtar Áuezovting baghalaularyna ie bolghan Bazar jyrau Ondasúlynyng mynaday óleng joldary esimizge týsedi:

Myna sholaq dýniyeden,
Áulie ólmes der edim:
Otqa salsa kýimegen,
Zalymdyqtyng ómiri,
Bir sharpuy tiymegen.
Aramdy kónili sýimegen.
Din músylman balasyn
Keremetpen biylegen;
Sahar túryp jylaghan,
Haqtan medet súraghan.
Ol erlerding taghaty.
Qúdayyna únaghan:
Baba týkti shashty Áziyz,
Er Seyitpenbet, Maghzaman,
Maral ishan, sofy Áziyz,
Solardan da ótken súm dýniye!
(Bazar jyrau. Shygharmalary. -
Almaty: Jazushy,
1986. - 200 b.; 74-b.).

Maral Baba Qúrmanúlynyng Qazaq tarihyndaghy ústazdyq-aghartushylyq, qayratkerlik qyzmeti halyqtyng kónili­ne úyalaghandyqtan, aqyndardyng jyrlarynda da beynelenude. Qazaqtyng belgili aqyndary Seyitjan ahun Bek­shentayúlynyng «Maral ishangha aitqan ghazaly», Serikbay Ospanovtyng «Maral ishan», Bayanghaly Álimjanovtyng «Maral ishannyng amanaty», sonymen birge aimaqtaryna belgili qalamgerler Jolbarys qajy Bayazidting «Dala elining әuliyesi», Núrtay Týktighúlovtyng «Aruaqty әuliyeler bar eken», Baqytjan Aldiyardyng «Birin­shi jyr - tәu etu», «Ekinshi jyr - iman keltiru», Ýrlihan Óndibaevanyng «Baba­gha taghzym», Seyitmúrat Embergenov­ting «Taghzym» jәne t.b. tuyndylary bar. Ólenderde dini-islamdyq dýniyetanym ústanymymen qazaq halqy úrpaqtary­na adamgershilik-imandylyq quaty­men jigerlendiru, azamattyq-otanshyldyq ruhpen ómir sýru baghdaryn úghyndyrghan Maral Babanyng gumanistik túlghasy beynelengen.
Aqyn Seyfolla Ospanovtyng «Maral ishan» atty tarihnamalyq-tanymdyq poemasynyng qúrylysynda lirikalyq qaharman - avtordyng tolghanystarymen el tarihynda saqtalghan kórnekti túlghalar taghylymyn, Maral Babanyng atatek-әulet negizin derekbayanmen jyrlaghan. Qalmaq basqynshylarynyng Qazaq eline jasaghan óreskel ozbyrlyghynan qarymta qaytarugha attanghan qazaq batyrlarynyng erlikteri jyrlanghan. Qalmaq qontayshysyn uәjdi sózderimen jengen qazaq jigitterining maldyng basy Qarakókting izine ergen qalyng jylqyny alyp qaytqany, qalmaqtyng eki qyzyn aittyryp, odan keyingi úrpaqtar taghdyry aitylghan:

...Osynday anyz elde qalghan eken,
Dey alman: «Anyz týbi jalghan eken!»
Qalmaqtyng eki qyzyn, toyyn jasap,
Abylay, birin Qúrman alghan eken.
Ótken is, etken syrdy el ashady,
Jyr etse, kelmes sózding nege sәni?!
Ýlken qyz dýniyege Qasymdy әkep,
Nauryzbay, tughan odan Kenesary.
Jauyna, bótenge de sanamapty,
Babalar sol qyzdardy baghalapty.
Qúrmannan, al, kishisi ýsh úl tughan
Qazaqqa Aral, Qúlja, Maral atty...
(Qasiyetti Maral ishan. - Qyzylorda: «Túmar», 2005. - 224 b.; 180-bet).

Poemada Maral Babanyng 1880 jyly Qayrankólde dýniyege kelgeni, anasymen birge Aqmeshit atyrabyna barghany, Qúlanbay ishannyng ony tәrbiyelegeni, qyzyna ýilendirip, oqugha medresege jibergeni, Jalanayaq әuliyeden bilim alghany, oqymysty bolghany, halyqtyng qamqorshysy, emshisi, tәrbiyeshisi bolghan qyzmeti de tarihiy-poetikalyq jyr bayanymen órnektelgen:

...Em-domy, elding qamy bir alany,
Maralgha izdep kep el qaralady.
Bataly, dualy auyz, aruaqty,
Ataghy alysqa endi taralady.
Tamyrshy talay eldi tanghylady,
Oshaqta óshken otty jandyrady.
Ózining tughan jeri Qyzyljar men,
Áuliyekólge meshit saldyrady.

Maralmen erip elge baqyt keldi,
Emi onyng múnayghangha shattyq berdi.
Ashtyryp Qostanayda medrese,
Shyghardy tәrbiyelep shәkirtterdi.

Joq eshbir talyqqan da, jalyqqan da,
«Men de bir jasaymyn, - dep, -
halyq barda!»
Qolúshyn berdi ashyqqan mýsәpirge,
Qamqor bop taryqqangha, zaryqqangha.
(«Qasiyetti Maral ishan», 183-bet).

Belgili aqyn Bayanghaly Álimjanovtyng «Maral ishannyng amanaty» atty tarihy jyrbayanynda Maral Babanyng qazaq tarihyndaghy kýreskerlik-qayratkerlik isining qazirgi jәne bolashaq úrpaq­targha ónege-úlaghaty aitylghan. Halyq­tyng ortasyndaghy ústazdyq, emshilik qyzmetimen («Ónege quat berip órenine, alastap albastyny aruaghymen, jyn-shaytan shalyghynan emdedi de, jónge sap adasqandy, haq jolynda halqyna núryn shashyp jýrgeninde») tanymal túlghanyng otarlyq ezgiden qazaqty qútqaru ýshin halyqty ghazauat kóterilisine bastaghan kósemdik túlghasymen patshagha qaharly hat joldauy da qayratker túlgha taghylymyn daralaydy:

...Úran sap jer-jahangha Maral ishan,
Ruhany kósem bolghan ghazauatqa!
Jan-jaghyn toymay jalmap,
tasynghasyn,
Qor tútyp, qazaq elin basynghasyn.
«Jýzbe-jýz aq patshagha
jolyqtyr!» dep,
Hat jazdy jandaralgha ashynghasyn.
«Qazaqtyng qaymaghyna saldyng qasyq,
Orman, kól, jerding bәrin aldyng basyp.
Kónbegenge zenbirek zirkildetip,
Zorlyq qyp, momyn elding qanyn shashyp.
Qúday biler bererin baqty kimge,
Jetermiz erteng biz de jaqsy kýnge.
Qúnarly jerge týsken dәn ósedi,
Jatpaydy almas qanjar qap týbinde!
(Álimjanov B. Anyz ben aspan: Ólender. - Almaty: «Qazaq tarihy», 2010. - 104 b.; 61-62-bb.).

Qazaqstandaghy Islam dini qalypta­suynyng tarihiy-mәdeny negizderin qú­raytyn negizgi arna - Maral ishan Baba Qúrmanúly dәstýrindegi arghy-bergi ta­rihymyzdaghy kórnekti túlghalar joly.
Orta ghasyrlardaghy bergi Aziya, Af­rika, Europa, Amerika, Avstraliya qúrlyqtaryna keninen taralyp, Jaratushy Allanyng qúdiretin, Qúran Kә­rimning shyndyghyn, Múhammed pay­gham­barymyzdyng (s.gh.s.) qyzmetin úlyq­ta­ghan dýniyejýzi músylmandarynyng dini-aghartushylyq, qayratkerlik-kýreskerlik ústanymdary úrpaqtardyng adamgershilik-imandylyq túghyrnamasyn nyghaytuda.
Qazirgi Qyzylorda oblysy ónirindegi Islam aghartushylyghy qayratkerleri Abd ul-Jalil babtyng (Horasan ata) (2007), Maral ishan Baba Qúrmanúlynyng (2005), (2010 j.), (Sattarúly S. Abd ul-Jalil bab (Horasan ata). - Almaty: RIIYS-Aziya, 2007. - 520 b.; «Syr elindegi dini-aghartushylyq oi-sana. - Almaty: Orhon, 2010. - 240 b.) turaly mereytoylyq is-sharalarynyng ótkizilui - últtyq jәne jalpy adamzattyq ruhany qúndylyqtar­dy úlyqtaudyng kórsetkishteri. Qazaqstan Músylmandary Diny basqarmasy úiym­dastyrghan diny ólender mýshәirasynyng ótkizilui, «Allagha madaq» taqyrybymen jeke kitap bolyp jaryq kórgen mýshәiranyng tandauly ólenderi - sanasy oyanghan jana úrpaqtyng ýni (Allagha madaq: Tandauly diny ólender. - Almaty: Kókjiyek, 2010. - 256 b.).
Qazaq tarihyndaghy ruhany qúndy­lyqtar jýiesindegi tarihy túlghala­ry­myzdy (Arystan Bab, Beket ata, Maral ishan, Esabyz әuliye, Qara han, Horasan ata, Oqshy ata, Qorqyt ata, Rayymbek batyr, Mәshhýr Jýsip, Hakim Abay, Shәkәrim qajy jәne t.b.) úlyqtau arqyly adamgershilik-imandylyq quatyn nyghaytamyz.
Qazaq poeziyasynda orta ghasyrlardan beri ýzdiksiz jyrlanyp kele jatqan dini-islamdyq dýniyetanymmen jyrlau dәs­týri qazirgi tәuelsiz Qazaqstannyng jana әdebiyetinde sony serpinmen jalghasuda. Búl orayda Esenbay Dýisenbayúlynyng «Peshene» (2005), Serik Aqsúnqarúlynyng «Adam Ata - Haua Ana» (2000), Dәulet­bek Baytúrsynúlynyng «Lәtipa lýpili» (2010), Serik Qaliyevting «Qózayym» (2007), «Imanym mening - jighanym» (2007) kitaptaryndaghy tuyndylardyng dini-islamdyq dýniyetanym ústanymdarymen jyrlanghanyn aitamyz.
Qazaqstandaghy Islam dini qalyp­tasuynyng tarihiy-mәdeny negizderin qúraytyn islamdyq sәulet óneri dәs­týrimen salynghan ghimarat eskert­kishter (keseneler, meshit-medreseler), oqu-aghartu, tәlim-tәrbie jýiesi, auyzsha jәne jazbasha poeziya janrlaryndaghy shygharmashylyq dәstýr, t.b. - bәri de halqymyzdyng әlemdik órkeniyet kenis­tigindegi danalyq túghyrnamasyn aiqyndaydy.
Demek, Maral ishan Babamyz - qazaq sóz óneri alyptarynyng da ýlgi tútqan pirlerining biri. Halyqtyng ortasyndaghy jeke adamdardyn, qalyng júrtshylyqtyng mýddelerine ózining shamasy jetkeninshe jәrdemin jasaghan Áulie Babanyng fәniydegi jaqsylyqtary baqidaghy qoldaulary arqyly da mәngilik jalghasyp keledi. Sondyqtan býgingi jәne bolashaqtaghy qazaq últynyng úrpaqtary Maral ishan Babagha mәngilik minәjat jasaydy.
Qarmaqshy óniri - Týrki júrtynyng abyzy Qorqyt ata, aghartushy-qayratker Maral ishan Baba dәstýrleri ýzdiksiz jalghasqan qasiyetti atamekenimiz. Maral Babanyng balasy - Qalqay ishannyn, nemereleri Tobaghabyl ishannyn, Ospan ishannyn, Mamyrbay ishannyn, Aldajar ishannyn, Ábdirahman maqsúmnyng balasy Ámit ishannyng jәne olardyng úrpaqta­ry Qauys ishannyn, Ysqaq ishannyng halyq ortasynda jasaghan imandylyq-adamgershilik tәlim-tәrbiyesin uaghyzda­ghan qyzmetteri úrpaqtan-úrpaqqa jetip otyr. Al Maral Baba sekildi ómir sýrgen sol ónirdegi Imanәli esimdi oqymysty әuliyeni de Islam aghartushylyghy dәstýri ayasynda baghalay alamyz.
Sóz arqauyndaghy atalghan Maral ishan Babanyng jәne atalghan ahun-ústaz­dar­dyng dәstýrli úlaghatyn jalghastyr­ghan oqymysty dinbasy moldalardyng da aghartushylyq qyzmeti Kenes zamanynyng ateistik nasihatyna, iydeologiyalyq qyspaqqa qaramastan toqtalghan joq. Halqymyzdyng Islam dini qaghidalary ayasynda tәrbiyelenuin tabandy týrde nasihattaghan oqymysty moldalarymyz Esmahan (Eshmaghambet) Qaughaúlyn, Shoqpar Iztileuúlyn, Qúndaqbay Qú­piyaúlyn, Sydyq Uәliyúlyn, Áshiman Atany, Asan maqsúm Aldashbayúly, Omar maqsúm Aldashbayúly, Ábdýlmýtәllәp maqsúm Asanúly jәne t.b. ondaghan qasiyetti túlghalarymyzdy býgingi jana úrpaqtyng atynan minәjat sezimmen eske alamyz. Ruhtaryna bas iyemiz. Maral ishan Babanyng jәne onyng Islam aghartushyly­ghy baghytyndaghy úlaghatty qyzmetining osylaysha Alash aimaqtarynda, Qarmaq­shy topyraghynda ýzilmey jalghasuynyng nәtiyjesinde qazaq halqynyng úrpaqtary qasiyetti dinimizdin, últtyq dilimiz­din, ata-babalyq salt-dәstýrlerimizdin, tilimizding qaymaghy búzylmaghan mekeni bolyp saqtaldy. Qazaqstandaghy Syr boyy atyraptary - qazirgi jalpy әlemdik órkeniyet damuynyn, gharyshtyq-ghalamdyq ghajayyptar toghysuynyng zamanynda qazaq últynyng shynayy kelbetin tanyta alatyn kórnekti mekender. Ejelgi saq, ghún mәdeniyetinin, týrki órkeniyetinin, islamdyq Shyghys ýrdisterinin, qazaqtyng últtyq ruhany qúndylyqtarynyng ozyq jetistikteri to­ghysa tútasqan qasiyetti qazaq Otanynyng osylaysha qalyptasyp saqtaluy - әulie Maral ishan Babanyng jәne ol ústanghan aghartushylyq dýniyetanymnyng qúdireti. Demek, úlylar úlyqtaghan qasiyetti diny Islam dýniyetanym ústanymy - qazaqtyng últtyq maqtanyshy, mәngilik ruhany qazynasy.
Qazaqstan Respublikasynyng 2011 jyly Islam konferensiyasy úiymy­na (IYKÚ) tóraghalyghy - Otanymyzdyng әlemdik dengeydegi mәrtebeli qyzmeti.
1969 jyly qúrylyp, Jarghysy 1972 jyly qabyldanghan, Saud Araviyasynyng Jidda qalasyndaghy shtab-pәteri bar, 1975 jyldan Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasynda resmy moyyndalghan búl úiymnyng qúramynda qazir 56 músylman elderi mýshe bolyp otyr. (Qazaqstan: Últtyq ensiklopediya. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasynyn» Bas redaksiyasy. - 2002. - 4-tom. - 720 b.; 324-b.).
Dýniyejýzi halyqtarymen yn­ty­maq­tastyq baylanystaryn nyghaytu­da Qazaqstannyng kóp ghasyr­lar ta­rihyndaghy Maral Baba Qúrmanúly syn­dy qayratkerler qazaq halqynyng materialdyq jәne ruhany mәdeniyet salalaryndaghy ósip-órkendeuin, kemel­denuin, mәngilik saqtaluy ýshin shygharma­shylyq jәne qoghamdyq-әleumettik qyz­metteri arqyly kýresti, ýles qosty. Últtyq ruhany qúndylyqtarymyzdy úlyqtap, kýreskerlik, azamattyq-otan­shyldyq, órshil ruhy joghary jana úr­paqty qalyptastyru - qasiyetti boryshymyz. Búl - Tәuelsiz Qazaqstandaghy últtyq tәlim-tәrbie jýiesindegi bizding berik ústanymymyz.

Temirhan  Tebegenov,
filologiya ghylym­da­rynyng doktory, professor, Jambyl atyndaghy Halyq­aralyq syilyqtyng lau­reaty, Abay atyndaghy QazÚPU qazaq әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi

«Ana tili» gazeti