Asa qamqor, erekshe meyrimdi Allanyng atymen bastaymyn!

Memleket pen din ajyratylghanmen memleket qashanda dinge degen múqtajdyqtan qútyla almaydy. Óitkeni, memleket uaqytsha tәnning qajettilikterin basshylyqqa alyp, dýniyelik istermen ghana shúghyldansa, din mәngilik ruhtyng qajettilikterin basshylyqqa alyp, aqiyret pen dýniyening isterin de birdey nazarda ústaydy. Sol sebepti de diny qúndylyqtardan ajyrap qalghan memleket dúrys baghyt-baghdardan janylyp, ruhany daghdarysqa úshyrap, túiyqqa tireletin bolady.

Dinning tolyqqandy, quatty memleket qúrudaghy  manyzyn týsinbeuden qoghamymyzda dinge qatysty dúrys kózqaras qalyptaspauda. Sonyng ishinde  Islam dinine qatysty belgili bir saqtyq, tipti belgili bir shamada ýrey de oryn alyp, sonyng saldarynan haq dinimiz aqparat kózderi men basylym betterinen tiyisinshe nasihattalmauda. Múnan  zardap shegip, ziyanda qalyp jatqan eng әueli  ózimizding tól mәzhabymyz bolyp tabylady. Óitkeni, kelimsek jat aghymdar onday nasihatqa múqtaj emes. Olardyng óz nasihattary men taratylu joldary bar. Jәne olar memleketke alaqan jayyp, tәueldi bolyp otyrghan joq. Olardyng qarajat kózderi shet elderden, әri óz qajettilikterinen artylyp ketpese kemimeydi. Sol sebepti de,  elimizde mәzhab tarapynan jýrgiziletin din nasihaty kenje qalyp,  mәzhabymyz ense tiktey almay jatsa, búl olar ýshin óte paydaly bolatyny sózsiz.

Asa qamqor, erekshe meyrimdi Allanyng atymen bastaymyn!

Memleket pen din ajyratylghanmen memleket qashanda dinge degen múqtajdyqtan qútyla almaydy. Óitkeni, memleket uaqytsha tәnning qajettilikterin basshylyqqa alyp, dýniyelik istermen ghana shúghyldansa, din mәngilik ruhtyng qajettilikterin basshylyqqa alyp, aqiyret pen dýniyening isterin de birdey nazarda ústaydy. Sol sebepti de diny qúndylyqtardan ajyrap qalghan memleket dúrys baghyt-baghdardan janylyp, ruhany daghdarysqa úshyrap, túiyqqa tireletin bolady.

Dinning tolyqqandy, quatty memleket qúrudaghy  manyzyn týsinbeuden qoghamymyzda dinge qatysty dúrys kózqaras qalyptaspauda. Sonyng ishinde  Islam dinine qatysty belgili bir saqtyq, tipti belgili bir shamada ýrey de oryn alyp, sonyng saldarynan haq dinimiz aqparat kózderi men basylym betterinen tiyisinshe nasihattalmauda. Múnan  zardap shegip, ziyanda qalyp jatqan eng әueli  ózimizding tól mәzhabymyz bolyp tabylady. Óitkeni, kelimsek jat aghymdar onday nasihatqa múqtaj emes. Olardyng óz nasihattary men taratylu joldary bar. Jәne olar memleketke alaqan jayyp, tәueldi bolyp otyrghan joq. Olardyng qarajat kózderi shet elderden, әri óz qajettilikterinen artylyp ketpese kemimeydi. Sol sebepti de,  elimizde mәzhab tarapynan jýrgiziletin din nasihaty kenje qalyp,  mәzhabymyz ense tiktey almay jatsa, búl olar ýshin óte paydaly bolatyny sózsiz.

Al, ózge dinder jayynda aitudyng da qajeti joq. Onday dinder men sektalar ýshin elimizde Islam dinining mýlde joyylyp ketkeni jaqsy. Olardyng kópshiligi elimizge osy maqsatpen de kelip, ony jýzege asyru ýshin barlaryn saluda. Olar da memleketten qarajat súrap jatqan joq. Olarda da búl jaghynan bәri  oidaghyday sheshilgen. Olar ýshin tek memleket tarapynan  eshqanday kedergining bolmaghany ghana qajet. Jәne búl jaghynan da olarda eshqanday qiyndyq joq. Tek shy shygharmay óz isindi atqara ber.

Bylay qaraghanda elimizde dinderding damuyna teng mýmkindik berilgen tәrizdi kórinui mýmkin. Bәri de zang aldynda birdey, eshqaysysynyng da memleket tarapynan artyqshylyqtary joq. Múnday jaghdayda esendi jiberip alsang ózinnen kór deuge bolady. Biraq, shet elderden kelip jatqan toptardyng qay -qaysysyn alsang da olardyng arttarynda tirek bolyp túrghan myqty da bay qoldaushylary bar. Al, el mýddesi ýshin tyrysyp jýrgen mәzhabtyng onday arqa sýieri joq. Qysqasha aitqanda bәrining de «әkesi» bar da, tek elimizdegi tól mәzhabymyz  ghana «jetim balanyn» kebin kiide. Sondyqtan da ol «itting iyesi bolsa, bórining tәniri bar» degendey Alladan ghana ýmit kýtude. Búl jerde teng mýmkindik jóninde aitu  orynsyz.

Jalpy, qazaq ózgening kóniline qarap, әrkimning yghyna jyghylumen jýrgende óz qamyn oilay almay paydasynan qaghylyp jatady. Biraq, din mәselesinde eseni jiberu tek paydadan ghana qaghylu emes, búl arylmas beynetke basyndy shyrmau bolyp tabylady. Diny ahual osy betimen kete berse belgili bir uaqyt ótken song әr din, әr top halyqty tu-talaqay etip bólip alatyn bolady. Múnday jaghdayda búryn da basy birikpey kelgen ala qazaqtar endi әrkimning jeteginde jýrgen shala qazaqtargha ainalyp últ retinde qúryp bituge bet búrady.

Últ retinde qúryp bitumen ghana is bite qoysa jaqsy, әbden jayghasyp alghan song kóptegen toptar biylikke talasa bastaydy. Óitkeni, olardyng arttarynda túrghan kýshter el baylyghyna  qol sozyp, óz tobyn osy maqsat ýshin paydalanyp, ony biylikke otyrghyzugha tyrysady. Jәne olardyng eshqaysysy da onaylyqpen  mayly shómishten qaghylghysy kelmeydi. Sondyqtan da týrli toptargha bólinip  ózara qyrylysatyn jergilikti «aboriygender» birin-biri qyryp tastasa da olardyng qatty qayghyra qoymasy  anyq.

Eki dinge bólingen talay  últtardyng «bastary bir qazangha simay» jatqanda jýz dinge bólingen jaghdayda qazaqtardyng basynyng «on qazangha» da siiy neghaybil ekenin de eskergen jón. Jalpy, qay jaghynan alyp qarasang da jýz dinge ie bolu qazaqqa «demokratiyashyl  últpyz» degen qúr  maqtannan basqa týk te jaqsylyq әkelmeydi.

Shyn mәninde eshqanday memleket  óz azamattarynyng týrli senimdi ústanatyn sansyz toptargha bólinip, qyryq qúrau boluyna mýddeli emes. Biraq, kóptegen elder senim bostandyghy degen demokratiya qúndylyghyn ústanamyz dep kim kóringenge esikterin ashyp qoyyp, endi ózderi osy bir qatelikterining qúrbandaryna ainaluda. Mysalgha, memleketti moyyndamaytyn,  memlekettik, qoghamdyq isterden qol ýzip, eldi qorghaudan da bas tartatyn,  adamgershilik qúndylyqtardy búrmalap, halyqty búzumen ghana ainalysatyn týrli sektalargha qanday memleket múqtaj. Biraq, qoghamdary ishtey irip, halqy birlikten airylyp jatsa da onday memleketter ózderi nasihattaytyn basty qúndylyqtarynan bas tarta almauda.  Olar shyn mәninde «óz qoldaryn ózderi kese almauda».

Dindegi ala-qúlalyq eshbir memleketke de tiyimdi emes. Sol sebepti de memleket diny toptardy kóbeytu emes, olardy azaytu baghytynda jýieli týrde júmys jasauy qajet. Halyqtyng sanasyn ulap, birligin búzyp, ishtey iritetin jýz toptan, ruhany tazalyqty, biyik maqsat-múratty ústanyp, halyqty úiystyratyn ómirsheng eki-ýsh din artyq ekeni esh kýmәnsiz.

Ómirsheng din qashanda halyqtyn, últtyng ómirshendigin qamtamassyz etedi. Sondyqtan da ózining bolashaghyn qamtamassyz etkisi keletin  memleket ýshin tolyqqandy, ómirsheng bir dinge basymdyq berip, óz baghyt- baghdaryn sol din arqyly týzep, sol din arqyly óz azamattarynyng birligine qol jetkizu tiyimdi. Bizding jaghdayymyzda  múnday dinning qyzmetin Islam dini atqarsa, Islam ishinde de týrli toptar kóbeyip jatqan qazirgi kezende neshe ghasyrdan beri últtyq dilimizge sinisti bolyp ketken Hanafy mәzhabyna eshqanday da balama joq.

Hanafy mәzhaby qazirgi kezende memleketimizding eng basty odaqtasy bolyp tabylady. Óitkeni, memleket halyqtyn, sonyng ishinde de últymyzdyng mýddesin basshylyqqa alyp, óz sayasatyn osy túrghydan anyqtasa, mәzhabtyng da maqsaty osy baghytta memleket mýddesimen tolyq úshtasady. Áriyne, mәzhab eng әueli dinning mýddesin, Islam qúndylyqtaryn basshylyqqa alady. Jәne oghan osy negizde memleketting de, últtyng da mýddelerin eskerip, osy baghytta neghúrlym tiyimdi sheshim tabu qajet bolady. Osy  túrghydan alghanda mәzhab basshylyghynyng moynyna alghan jýgi de auyr, jauapkershiligi de ýlken.

Ózining osy bir qiyn mindetin atqaru barysynda mәzhab basshylyghy memleketting jәrdemine óte múqtaj. Óitkeni, onyng qolda bar mýmkindikteri, onyng atqarugha tiyisti mindetterine tolyq say emes. Osynday jaghdayda memleket te oghan óz tarapynan  belgili bir tapsyrmalar jýktep,  diny ahualgha  baylanysty tuyndap jatqan qiyndyqtardy sheshkenin qalaydy. Biraq, shyndyghyna kelgende,  barynsha qoldau kórsetip jatpaghan jaghdayda memleketting mәzhabtan kóp nәrse talap etui orynsyz bolyp tabylady.  «Alasy qolym beresi» degendey kim de bolsa alghanyna qaray beruge tyrysady. Sol sebepti de memleketting «asatpay jatyp qúldyq degizuge» tyrysuy әdildik emes.

Memleket din mәselelerinde ózine mәzhabtan artyq senimdi odaqtas taba almaydy. Óitkeni, mәzhabtan basqa toptardyng týgeldey derligi kelimsekter bolyp tabylady. Jәne olardyng negizgi ortalyqtary shetelderde ornalasqan. Sondyqtan da olardyng arttarynda óz mýddelerin kózdegen belgili bir kýshterding túrghanyn  joqqa shygharugha bolmaydy. Olay bolsa kelimsek toptardyng memleketting mýddesin qorghap, el ýshin, últ ýshin qyzmet etpeytini anyq. Olardyng bar is-әreketteri syrtqy kýshterding qoljaulyqtary qyzmetin atqarudan artylmaydy. Sondyqtan da memleket ýshin  onday toptar ýshin qam jep, bәiek boludyng qajeti shamaly.

Múnday kelimsek toptar kýsheygen sayyn mәzhabtyng әlsirey beretinin eskergen jón. Óitkeni, halyqtyng dinge beyim bóligi ózderine adam tartudyng aila tәsilderin jetik mengergen, qaltalary da qalyng sonday toptardyng yqpaldaryna týsip, solardyng paydasyna tandau jasaydy.  Tipti, mәzhab ústanatyn namazhandardyng da jikshilder tarapynan jýrgizilip jatqan kýshti nasihatqa sanalary ulanyp, mәzhabty tastap jatqandary belgili. Olay bolsa kelimsek toptardyng kóbengi mәzhab jamaghatyn azaytatyny, sol sebepti de olardyng kýshengi mәzhabtyng әlsireui esebinen jýzege asatyny eshqanday da kýmәnsiz.

Múnday jaghdayda mәzhabtyng artynan tirek bolugha tiyisti memleket óz ornynan tabyla almasa, mәzhabtyng hәli óte mýshkilge ainaluy mýmkin. Al,  ózining eng senimdi odaqtasy  bolyp tabylatyn mәzhab әlsirese, memleketting de kýshti boluy neghaybil. Óitkeni, mәzhab degenimiz óz eli ýshin, óz últy ýshin uayym jegen otanshyl músylmandardyng birlestigi. Sol sebepti de múnday músylmandar azayghan sayyn memleket te ózine tirek bolar senimdi azamattargha degen múqtajdyqty qatty sezinetin bolady.

Memleketimiz zayyrly, demokratiyalyq el retinde dinderge esigin aiqara ashyp, olardyng taraluyna  qolayly jaghday jasap jatyr. Búl onyng әlemdik qauymdastyqtan layyqty oryn aluyna mýmkindik beretin qajetti qadamdardyng biri ekenine kelisuge bolar. Óitkeni, qaltarysy kóp sayasattyng qyr-syry biylik basyndaghy basshylargha jaqsyraq ayan. Tek  elimizdegi diny bostandyq el mýddesi ýshin qyzmet etip jatqan Hanafy mazhabyn órkendetumen úshtastyrylyp otyrylghany jón bolar edi. Búl memleket ýshin «qasqyrdy da toq qylyp, qoydy da aman saqtaytyn» birden-bir ontayly sheshim bolyp tabylady. Bar mýmkindigi tolyq ashylyp,  nasihattaluy da jaqsy jolgha qoyylghan jaghdayda Hanafy mazhaby  kelimsekterge qarsy jaqsy bәsekelestik tanytyp, memleketti senimdi tylmen qamtamassyz etetin bolady. Óitkeni, óte ómirsheng Islam dinining bir mәzhaby bolyp tabylatyn Hanafy mәzhaby  kelimsekterge óz esesin  jibere qoymaytyn zor әleuetke iye.

Din isinde nasihattyng manyzy óte zor ekenin eskeru qajet. Kýshti jәne uaqtyly nasihat jýrgizgen top neghúrlym qabiletti, neghúrlym jigerli jandardy  óz tuynyng astyna toptastyryp alady. Al, múnday jandar isting barysyn sol toptyng paydasyna sheship beretin bolady. Óitkeni, qabiletti de jigerli kóshbasylardyng sonyna halyq oilanbastan eredi.

«Auzy qisyq bolsa da bay balasy sóilesin» degendey  nasihattyng kýshti boluyn qarajat sheshedi. Qarajat óz ústanymdaryn keninen úsynyp, onyng qoljetimdiligin  qamtamasyz etip, sol  arqyly ony halyqtyng sanasyna  siniruge  mýmkindik beredi. Osynday jolmen tamyry terenge jiberilip, әbden bekigen diny kózqarasty keyin qayta ózgertu onaygha soqpaydy. Sondyqtan da elimizde dinimizding damuyn betimen jibermey, ony memleket tarapynan jiti qadaghalap, onyng sheshimin kýtken mәselelerin keshiktirmey qolgha alyp, oghan qajetti baghytta barynsha qoldau jasap otyru qajet.

Eger memleket mәzhabqa tiyisinshe kónil bólmey, ony nyghaytugha nemqúraylylyq tanytatyn bolsa,  onda búl zor aghattyq bolar edi. Óitkeni, halyqtyng dinge degen ruhany súranysy aitarlyqtay joghary. Sondyqtan da olar  ózderine jol tauyp óz súranystaryn qanaghattandyrugha úmtylady. Jәne olargha osy baghytta óz jәrdemin úsynushylar da jeterlik. Sol sebepti de elimiz qazirgi kezende sheshimi qiyn zor mәselege ainalyp bara jatqan jikshildik mәselesimen betpe-bet kelip otyr.

Ózi  dinge kóp mәn bermese, ózgeler de solay dep oilap beyqamdyqqa salynu da memleket ýshin ýlken anghyrttyq bolyp tabylady. Shyndyghyna kelgende ózimiz iygeruge asyqpay jýrgen ruhany kenistigimizdi ózgeler basyp qalugha tyrysyp, jantalasuda. Olar bar mýmkindikti meylinshe paydalanyp, qarjylaryn da ayamay shashyp jatyr. Sondyqtan da olar óz isterining nәtiyjesin  kórude.

Múnday jaghdayda óz elimizde, tól mazhabymyzdy órkendetuge tyrysyp, el iygiligi ýshin is jasap jatqan Diny basshylyq pen mazhaby úiymdargha memleket tarapynan tiyisinshe qarjy bólinip túrghany dúrys bolar edi. Múnsyz din ilimin tereng zerittep, izdenisterdi qajetti baghyttarda óristetu, jәne sol negizde nasihat isin jolgha qoyyp, halyqtyng diny sauatyn kóteru qiyngha soghady. Osynday qoldyng qysqalyghynyn  saldarynan da mazhabymyzdy tanu, jәne ony nasihattau kemshin bolyp, qaltalary qalyng ózgeler aldymyzdy orap ketude.

Eger memleketimiz osy din mәselesinde útylatyn bolsa, onda mol qarjy salyp jatqan basqa salalardyng iygilikterin kóre almay qaluy da әbden mýmkin. Óitkeni, ruhany daghdarys pen diny alauyzdyq kóptegen memleketterdin  bar jetistikterin joqqa shygharyp, algha basqan qadamdaryn keri ketirude. Sondyqtan da memleketimizge osy kezden bastap dinge kóbirek kónil bólip, oghan dúrys baghyt berip, ony bir arnagha salyp jiberu baghytynda auqymdy sharalardy atqarghan jón bolar edi. Sonda elimiz osy kýshting arynymen algha qaryshtay basyp, eshkimge de des bermey ketetin bolady. Óitkeni, dini berik elding isi de berekeli, qauipsizdigi de myghym bolatyny sózsiz!

«Abay-aqparat»