Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2042 0 pikir 8 Aqpan, 2011 saghat 11:29

Mekemtas Myrzahmetov: «Preziydentke boyalghan informasiyalar ghana jetui mýmkin...»

- Agha, assalaumaghaleykum!

- Aman ba!

- Abay.kz-ten ghoy.

- Aha.

- Keshe preziydentpen ziyaly qauym kezdesti ghoy.

- IYә, kezdesti.

- Kópting ishinen ózinizdi de bayqadyq.

- IYә, kezdesuge qatystym.

- Jalpy preziydentpen kezdesude qanday әngime boldy? Ángimeni osydan bastasaq.

- Onda mynau әdebiyetti, ónerdi, ghylymdy ósiru sol arqyly halyqtyng sanasyna әser etu mәselesi turasynda preziydentting ózi biraz sóiledi. «Búl salalardy biz qoldap otyruymyz kerek. Sondyqtanda mәdeniyet, óner  ókilderine memleket tarapynan azda bolsa, mynanday zamanda qarajat bólip túrudy maqúl kórip, osyny berip otyrmyn»,- dedi preziydent. Búdan búryn da preziydentting syiaqysy  egde tartqan elu adamgha beriletin. Qazir endi әdebiyetten, ónerden, ghylymnan elu jasty qosypty. Sonymen, jýz adamgha berdi ghoy. Sonan keyin kezdesuge kelgen kisiler sóiledi. Barlyghy sayasatty maqúldap jatty.  Elbasy óz tarapynan saylau kele jatyr soghan óner adamdary, ghalymdar  qatysyp pikir bildirui kerek. Dualy auyzdan shyqqan sóz halyqqa erterek jetedi. Ónerding kýshin paydalanu kerek degendi aitty.

- Kezdesuge kóniliniz toldy ma?

- Agha, assalaumaghaleykum!

- Aman ba!

- Abay.kz-ten ghoy.

- Aha.

- Keshe preziydentpen ziyaly qauym kezdesti ghoy.

- IYә, kezdesti.

- Kópting ishinen ózinizdi de bayqadyq.

- IYә, kezdesuge qatystym.

- Jalpy preziydentpen kezdesude qanday әngime boldy? Ángimeni osydan bastasaq.

- Onda mynau әdebiyetti, ónerdi, ghylymdy ósiru sol arqyly halyqtyng sanasyna әser etu mәselesi turasynda preziydentting ózi biraz sóiledi. «Búl salalardy biz qoldap otyruymyz kerek. Sondyqtanda mәdeniyet, óner  ókilderine memleket tarapynan azda bolsa, mynanday zamanda qarajat bólip túrudy maqúl kórip, osyny berip otyrmyn»,- dedi preziydent. Búdan búryn da preziydentting syiaqysy  egde tartqan elu adamgha beriletin. Qazir endi әdebiyetten, ónerden, ghylymnan elu jasty qosypty. Sonymen, jýz adamgha berdi ghoy. Sonan keyin kezdesuge kelgen kisiler sóiledi. Barlyghy sayasatty maqúldap jatty.  Elbasy óz tarapynan saylau kele jatyr soghan óner adamdary, ghalymdar  qatysyp pikir bildirui kerek. Dualy auyzdan shyqqan sóz halyqqa erterek jetedi. Ónerding kýshin paydalanu kerek degendi aitty.

- Kezdesuge kóniliniz toldy ma?

- Men onda sóilegen joqpyn. Biraq, maqsaty dúrys. Negizgi maqsat halyqtyng tynyshtyghy, memleketting ishki әleuetin ósiru. Qazirgi kezde qoldanyp jatqan industriyalyq sayasat bar ghoy, sol mәselege biraz toqtaldy. Onyng sebebi, biz qazirshe tek qana shiykizatty tirek etip otyrghanmen, onyng tausylatyn kýnderi bolady.  Sol sebepti  biz tútynatyn zattardy ózimiz jasauymyz kerek. Syrtqy bәsekege tótep beretin zattardy osy bastan zauyt, fabrikalardy salyp otyryp, óndiristi kýsheytip, dayarlyq jasauymyz kerek. Búl -  qoghamnyng aldyndaghy ýlken mindetterining biri. Ol ýshin qazirden bastap qajetti mamandardy dayyndaugha tiyispiz.  Osy jayttargha biraz toqtaldy.

- Endi ziyalylargha keleyik. Keshe anau «Habar», «Qazaqstan» arnalarynan   kezdesuding barysyn kórsetti. Kórdik. Sonda bir bayqaghanymyz, preziydentting qabyldauynda bolghan óziniz aityp otyrghan aqsaqaldarymyzben jastarymyz býgingi -  siz ben biz kórip jýrgen elding naqty jaghdayynan sóz qozghamady. Bәri de sol búrynghyday bayaghy ótken zamandaghyday madaq jyrlary men maqtau sózderin arnap jatty.

- Sebebi, sóz bergende anau ózderi belgilep qoyghan adamdargha berdi. Reti solay eken.

- Belgilep qoyghan ba eken?

- IYә, solargha ghana sóz berdi. Al, basqalargha sóz berilgen joq. Biraq, sóilegenderding birde-biri qazirgi qoghamnyng keybir jaghdaylary turaly sóz aitpady. Men ózim súranyp, sóz aludy ynghaysyz kórdim. Meni alandatyp otyrghan mәsele -  Qazaqstandaghy diny ahual. Osynyng aldyn almasa, bolmaytyn jaghdaygha bara jatyr. Tabynyp bara jatyr. Osylardy aitpaq edim, oghan retim kelmedi. Basqa bir jerde aitarmyn dedim de qoydym. Ya bir maqala jazarmyn.

Jalpy bizde dinning tarauy, sonyng tarihy myna syrttan kelgen dinderdin  maqsaty  turaly  tolyq úghym bolu kerek qoy.

- Óte dúrys aitasyz, agha.

- Qazirgi kezde shabuyldyng bәri nege ketip jatyr? Anau hristian dininen keletinderding de maqsaty -  últtyq dәstýrimizden maqúrym qaldyru. Odan keyin kosmopolittik nigilistik iydeyany taratu. Al endi músylman dinine keletin bolsaq, búryn biz qalyptasqan myndaghan jyldar boyy ústanghan jolymyz bar bolatyn. Qazir  uahabistering de Imam Aghzamnyng jolyndamyz deytin bolypty. Bet perdesin sonymen jabady. Sóitedi de, nasihattarynda uahabistik jolgha ýndey bastaydy. Mysaly, anau «Asyl arnadan» berip jatyr «Lә illaha il Alla, Múhammed rasulalla» deymiz ghoy, al olar «Múhammed rasulalla»-ny alyp tastap otyr. Búl baryp túrghan salafittik dindi bizding aramyzgha ekijýzdilikpen taratudyng kórinisi. Taratatyn bolsa, ashyq taratu kerek. Al, búlar bizding aldaydy. «Biz Imam Aghzam jolyndamyz»,- dep shygha keledi de, bylay baryp әlgindey nasihat aitady. Osy mәselelerding bәrin ashyq  aituymyz kerek endi.

- Siz aityp otyrghan mәsele býgingi kýni rasynda da óte qauipti bolyp túr ma?..

- Endi belgi bere bastady. Áueli bizding bes balamyz bardy da Sheshenstanda qaytys boldy. 21 adam týrmeden qashty. Ózderin ózderi jaryp tastady. Onyng ishinde ghylym kandidaty bar. Ol ketti. Endi keshe Halyqtyng molagha qoyghan eskertkishin qiratqan segiz-toghyz bala ústaldy. Búl ber jaghyndaghy kórinis qana. Erteng jarylystar bastalady. Fanatikter dayarlap jatyr olar. Fanatik emes, barlyghyna sanaly týrde qaraytyn adamdardy dayyndauymyz kerek.   Áriyne, búnyng kýshining bәri syrttan kelip jatqan aqshada ghoy. Men mysaly, Amerikagha baryp islam dinin taratqym keledi. Biraq men ol jerge jete almaymyn da ghoy. Maghan aqsha berse, men keter edim.   Al,bizdegi islamgha jat aghymdardy nasihattaytyndargha aqshany kim berip jatyr, nege berip jatyr? Bostan-bosqa aqsha bermeydi ghoy. Onyng sayasy astary bolady. Sol sayasy astargha qyzmet etip jatqan bizde adamdar bar. Anau krishnaitter, ahmedizmder, uahabister. Ashyq pikir alanyna shyghuymyz kerek solardyng bәrimen.

- Osynday shetin mәseleler últqa, memleketke qauip tóndirip, qoghamda alang kónil tudyryp túrghanda, bizding ziyalylar preziydentke osyny aitpay nege  bayaghy ózderi salghan soqpaqpen ketti?

- Ol endi әrkimning ózining pravosy ghoy. Preziydentke jaqsy atty bolyp kórinip qalayyn dep problema aita qoymaghan shyghar. Men sóilegende sóz joq janaghy mәseleni aitpaq edim. Biraq sóz bermedi. Ministr Qúl-Múhamed ana kisi sóileydi dep familiyasyn aityp, sóz berip otyrdy.

- Qúl-Múhamed ózi basqaryp otyrghan eken ghoy.

- IYә, ózi basqaryp, sózdi sol berip otyrdy.

- Jalpy preziydentting elimizdegi naqty jaghdaydan habary bar siyaqty ma?

- Habary boluy kerek qoy. Informasiya   ol kisige qalay jetedi, o jaghyn bilmeymin. Ol kisige informasiyany boyap berui de mýmkin. Kóp jaghdayda handardyn, elbasylardyng tragediyasy osynday jalghan, ghylymy negizsiz informasiyany aluynda. Áytpese, ol bәrin bilip otyratyn kompiuter emes.

- Áriyne.

- Janynda kenesshileri boluy kerek. Sol kenesshileri oghan shyndyqty aitu kerek. Sonda belgili bolady. Áytpese, bizding preziydent alghyr, sezedi mәselening bәrin. Mәsele oghan den qoya biluinde. Ony bayaghyda bayqaghanym.  Jambylda preziydent Nazarbaevpen jazu jәne últtyq iydeologiya turaly eki mәselemen jeke kezdesken edim. Sonda mening súraghym eki-úsh ay búryn ketken. Qiyn súraqtardy preziydentke aituy kerek qoy, mynaghan mynaday jauap, anaghan mynaday jauap degendey. Sonda preziydentti dayyndamaghany bayqaldy. Óitkeni, ata jazu mәselesinde «Ol qanday jazu?», dep ol kisi menen súrap otyrdy. Sol kezde men týsindirgenmin. Anau Orhon-Eniyseyde oima jazu bolady. Dýniyede birinshi jaralghan. Biz sony alsaq, bәlening bәrinen qútylar edik dedim ghoy. Jәne latyn jazuyn alu kerek degen mәsele sol jerde aitylghan. Birtindep asyqpay, aghayyndarymyzdyng bәri soghan ótip jatyr. Sony alatyn shygharmyz degen. Osynday mәseleler bolghan. Preziydentte pende. Ol býkil qoghamdaghy qúbylystardy, aghymdardy bile bermeydi. Oghan jetkizip otyru kerek.

- Preziydent keshegi kezdesude ýsh túghyrly til mәselesin taghy da sóz etip otyrdy.

- IYә, ony aitty. Júmsartyp aitty. Jalpy týbinde biz ózimizding ana tilimizdi bilu, ekinshiden orys tilin biluimiz kerek. Óitkeni, taghdyr bizdi olarmen shekaralas jasaghan. Ázirshe informasiyanyng kóbin solar alady. Al endi syrtqa shyghugha kelgende sauda-sattyq, ekonomikanyng tili aghylshyn tilin bilmey bolmaydy. Onysyna men dúrys dep qaraymyn. Mәsele ana tilimizdi túghyryna túrghyzu kerek. Ol óz ornyna túrghan son, qansha tildi bilsende qauipti emes.  Sebebi, ony ómir talap etip otyr. Sondyqtan ýshtúghyrly til mәselesin teris dey almaymyz. Al, ony bylay búrmalaugha bolmaydy. Birinshi til - ózimizding ana tilimizdi túghyryna túrghyzuymyz kerek. Ol әli túrghan joq. Ekinshiden, әlemmen qatynas jasaghan kezde bizding jastarymyz sony bilui kerek. Sauda jýrgizedi, basqa da salada júmys jýrgizedi. Shetelderge bardyq qoy. Manyray-e-e-p túramyz. Til bilmeymiz. Osy túrghyda qajettilikten tuyndap otyrghan nәrse dep týsindirdi.

- Preziyden stependiyasyna әdebiyet, óner, ghylym salasynan elu jasty qosypty dep jatyrsyz. Aqsaqalsyz, aqsaqaldyng kózqarasy túrghysynan qaraghanda, artynyzdan erip kele jatqan ini-qaryndastarynyzdyng dengeyi jalpy, ziyalylyghy qanshalyqty eken?

- Búlar bilimi bar adamdar ghoy. Biraq kóbi uyzynan jarymaghan. Uyzynan jarymaghannan jaqsy jaqsy әrtis, jaqsy aqyn, jaqsy ghalym ólip ketse de shyqpaydy. Uyzynan jaruy kerek. Oljasty dýniyejýzi biledi. Biraq, ol uyzynan jarymaghan aqyn. Sonday bireuler shyghatyn shyghar. Qazirgi әnderdi kórip otyrsyng ghoy. Án be solar?! Ynyldaghan, miyaulaghan nәrseler. Biz búrynghy jyrdy, dastandardy, dәstýrli әnderdi tyndaymyz da búlardy tyndamaymyz. Nege? Tipti, olardy ózderi de tyndamaydy-au.

- Jiynnyng sonynda preziydentting qabyldauynda bolghan ziyalylar saylauda Nazarbaevty qoldaytyndaryn aitypty.

- IYә, aityp jatty.

- Núrekendi ózinizde qoldaysyz ba?

- Jaghdaygha baylanysty kóremiz.

Súhbattasqan Ómirjan Ábdihalyqúly

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5478