Senbi, 24 Shilde 2021
Kórshining kólenkesi 4457 13 pikir 28 Mamyr, 2018 saghat 09:19

Bizge Qytay dos pa, jau ma?

Qytaydaghy qazaqtargha jasalyp jatqan zansyzdyq, qylmys, genosidti toqtatu ýshin jәbirlenushi qazaqtardyng ózderi, tughan-tuysqandary birinshi bolyp Qazaqstangha, BÚÚ-na, halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdaryna aryzdanyp qúqyghyn qorghaugha at salysuy – dúrys qadam; zandylyqqa sayady. Ár adamnyng óz qúqyghyn qorghauy, әr últtyng óz haqyn qorghauy – zandylyq. Al Qazaq eli Qytaydaghy óz últy ókilderining adamdyq qúqyghyn (kisilik qúqyghyn) qorghaugha, óz qandas-tuystarynyng últtyq tili men mәdeniyetin saqtaugha, qalypty (dәstýrli) diny senimin saqtaugha, olardyng Qazaqstandaghy tughan-tuystarymen barys-kelis jasap aralasyp túruyna birinshi bolyp talaptanugha tiyis. Sonday-aq halyqaralyq qúqyq qorghau úiymdary men ózge elder de óz kezeginde búl iske kónil bólip, aralasatyn bolady. Sebebi zansyzdyqqa, qylmysqa, genosidke tútas әlem halyqtary qarsy. Kerisinshe, halyqaralyq úiymdardyng oghan qúlaq aspauy, aralaspauy - BÚÚ, әlem elderi kórse de kórmeske salyp ýnsizdik tanytu arqyly zansyzdyqqa, qylmysqa, genosidke jol berip, «kim kýshti bolsa, sol tiri qalatyn» jabayy januarlar arasyndaghy tabighy súryptalu (estestvennyy otbor) zanynyng adamzat qoghamynda oryn aluyn astyrtyn qoldaghany bolyp tabylady.

Dostyqtyng shynayy mәn-maghynasyna, alghy sharttaryna jәne dialektikalyq qaghidanyng qatang talabyna oray, jay halyq el basshylary ózge eldermen diplomatiyalyq baylanysta (diplomattardyng auzymen) jii aitatyn «tatu kórshi», «dos el», «strategiyalyq әriptes» t.b. sózder senip ýmit arta bermeu kerek. Eshbir el, eshbir últ senimen kórshi bolghany ýshin, dos el, dos últ bolghany ýshin óz mýdesin qayyryp qoyyp sening jaghdayyndy jasap bermeydi. Diplomatiyada ekinshi bir el kýshtiligin kórsetip jelkene minip alsa da baylanysymyz jaqsy, dospyz dep aitylady. Eki elding ShYN MÁNINDE dos ne jau ekenine qaramastan  kezdesulerde ózara qúrmetteu, sen de jaqsy men de jaqsy degen sypayylyqty joghaltpau, mәdeniyettilikti saqtau әrqashan artyqtyq etpeydi. Sebebi Jyly sózderdi bәri de quana qabyldaydy. Búl әriyne syrtqy bet jýzi, forma ghana. Negizgi maqsattardy jýzege asyrudyng qarapayym әri ýirenshikti bir tәsili ghana. Ári halyqarada qalyptasyp qalghan diplomattardyng sóileu daghdysy. Shyn mәninde sauatty diplomatiyalyq baylanys – «qoy terisin jamylghan qasqyr» bolugha tiyis. Syrty qanshalyqty meyirimdi, kópshil, qamqor nemese syrttay sypayy, mәdeniyetti, sýikimdi, dos kóringenimen, kórinbeytin ishinde bәri bir óz eli, óz últynyng kóp týrli býgingi jәne bolashaq manyzdy mýdeleri qorghau jәne jýzege asyru syndy negizgi maqsattary jatady. Ózining jeke bas paydasyn quyp ketpegen, (jaudyn) júmsaq kýshining túzaghyna týspegen diplomattar әr qashan óz elinin, óz últynyng mýdelerin, qúqyqtaryn, qúndylyqtaryn eli men últynyng bolashaghyn qorghaugha tyrysady. Sauatty, bilikti diplomat óz kózdegen maqsatyna qol jetkize alu ýshin qarsy jaqtyng talmau, әlsiz, (bizge) tәueldi jerin dóp tauyp, ózining maqsatyn (qorghaytyn mýdelerin) qarsy jaq jyly, dúrys qabyldaytyn siqyrly  boyamen әdemilep boyap, qúlaghynan qúiyp (onyn) jýregine sindiredi. Yaghni, ózi ishtey biletin maqsaty aiqyn, prinsipke berik, qoghamnyng damu zandylyghyna say, «tili tәtti, dini qatty» bolugha tiyis.

El men el, últ pen últ arasyndaghy dostyq qútty ómirdegi jeke adamdar arasyndaghy dostyqqa qatty úqsap ketedi. Mysaly, (Qúday saqtasyn) ómirde dosynnyng inisine jala jauyp sottatyp, týrmege qamatsan; әkesining jeke menshik jeri men kәsibin tartyp alsan; qaryndasyn zorlap oiyna kelgendi istesen; balalaryn soyyp aghzalaryn satsan, yaghni, dosynnyng mýdesine qiyanat jasasan, zandy qúqytaryn ayaq astyna taptasan, ar-namysyna tiysen, qolynnan kelgen bar qastyghyndy jasasang – qalay onyng dosy bolyp qala beresin? Osy istegen qiyanattaryna kóz júma qarap shimirikpesten sen ony dosym degeninmen ol seni dosym dep baghalay ma? Múnday jaghdayda әli dostyq qarym-qatynasy bar, dostyghy jalghasuda dep esepteuge bola ma? Jauabyn halyq ózi bersin.

Shyn mәnindegi dostyqtyng barlyq mәn-maghynasy joghalghan bolsa da tiline «dostyq» sózi jabysyp qalghan, eki sózining birinde «dostyq, dos el, dos halyq» dep aitu - sóileu әdetine ainalyp ketken, aralarynda dostyqtyng eshbir sharttary saqtalmaghan, esh nyshany da qalmaghan «dostyqty» diplomatiyalyq kezdesuden tysqary jerde jurnalistterdin, úsaq shendilerding (t.b.) azuymen halyqqa aita beru, dәttey beruding paydasynan ziyany kóp. Ár nәrsening eki jaghy (paydaly jәne ziyandy jaghy, tiyimdi jәne tiyimsiz túsy t.b.) qatar jýretinin eshqashan úmytpaghan jón.   

Meninshe múnday qúr sóz jýzinde aitylatyn, mәn-maghynasy men mazmúnyn joghaltqan ótirik dostyqty auzynan tastamay aitu jәne ony kóringen jerde dәripteuding – halyqty adastyrudan basqa paydasy joq. Balany ótirik aityp tәrbiyelesen, ol da óskende ótirikshi bolady. Ótirikshi bolghanymen qoymay, ertengi kýni el basyna kýn tughanda «arandatushy», «jau shaqyrushy» degen úrandaryn kóterip óz últynnyng mýdesi ýshin kýrespey, asa qajetti shyndyqqa, aqiqatqa, әdildikke, qarsy shyghady. Ondaylardyng sany az da bolsa bar ekenin bәrimiz estip te, kórip te jýrmiz.

Aty bar zaty joq «dostyqty» - tómendegi tórt týrli adamdar jii aitady.

1) Ózi tәuelsiz el, tәuelsiz elding azamaty bola túra, derbes elding negizgi sayasy maqsattaryn týsinbeytinder, Filosofiyadaghy dialektikalyq qaghidalardan sauaty tómender. Búl qaghidalar aitu tәsili basqashalau bolghanymen shyn mәninde «Qúran Kәriym» de bar iydelar. Biz bәrimiz de (27 jastan jogharylar) dini basqa, dinsiz ózgening elinde tuyp, erjetkendikten Qúran Kәrimdi, Islamdy dúrys, tereng týsine almadyq. Osynyng ózi bizding kóp adasuymyzgha sebep boluda.

2) Dostyqtyng ne ekendigin, dostyq sózining ishinde qanday mәn-maghyna, qanday mazmúndar bar ekendigin, dostyq qarym-qatynas bolu ýshin qanday alghy sharttardyng mindetti týrde saqalatynyn bilmeytin, oghan mәn berip, qyr-syryna ýnilip, sanasyna toqymaghan adamdar, jurnalistter dostyq turaly tereng týsinbegendikten belgili bir eki el arasynda dostyqtyng eshbir belgisi bolmasa da kelsin-kelmesin, kez-kelgen jerde halyqtyng sanasyn ulap dostyq sózin aita beredi. Bilmegen u ishedi. U densaulyq pen ómirge qauip tóndiredi. Sondyqtan, diplomatiyalyq kezdesuden tysqary jerde dostyghy joq el men halyqty onymen dospyz dep óz halqyna ótirikti nasihat jasau – halqyndy qate týsinikke, búrys jolgha, tipti qate jolgha jeteleydi. Halqymyzdyng syrtqy jәne ishke kirgen jaudan saqtanu qabiletin joyady. Ruhany immuniytetin әlsiretedi. Saqtyqtyng bolmauy, qyraghylyq tanyta almaytyn qabiletsizdikting aqyry alys-jaqyn bolashaqta óz halqymyzdyng qasiretine ainalyp ketui de mýmkin. Onyng mysaly da joq emes. Kýieui men balalary Qazaqstan azamaty bolghanmen ózining pasportyn Shynjang jergilikti biylik tarapynan tartyp alynyp, bir ózi arghy bette jipsiz baylanyp, otbasynan bólinip, ana jýregine ayazday batyp, qysym kórip, aqyry basqa amaly qalmaghandyqtan jan saughalap, Qazaqstandy pana kórip (sayasy baspana súray) qashyp kelgen Sayrangýl Sauytbay qyzy turaly mәn-jaydy anyqtamay jatyp, bir ret te sot bolmay jatyp Qytaygha ústap beruge asyqqandardan, jantalasqandardan qanday ýmit kýtuge bolady? Olardan qanday últtyq sana, mýde, óre kórip túrsyn?

«Tisteytin at tisin kórsetpeydi» deydi Y.Altynsariyn. Sondyqtan, meyli qaysy el, qaysy últ bolsa da dospyz degen tek sózine senip qalmay, dos ne jau ekendigin - onyng naqtyly is-әreketterin, dostyqtyng alghy sharttary men mәn-maghynasyn shyn dostyqtyng ólshemi ete otyryp baghalay biluimiz qajet.

3) Óz bilimi men kýshine senimsiz, mýde (әr el, әr halyq óz mýdesin kýitteydi. Esh bir el, esh bir últ óz mýdesin qayyryp qoyyp, ekinshi bir el nemese últtyng mýdesi ýshin enbektenbeydi, kýrespeydi), qayshylyq turaly týsinikti bylay qoyyp týisigi de joq, tym qorqaq adam әr dayym óz qara basynyng amandyghyn saqtaudy oilastyryp jýredi. Sol ýshin qorqaq adamdar qas jauyn da erikti nemese eriksiz týrde «dos» dep auzynan tastamay aitugha bar. Oilaydy, maqtay bersem, qúlaghyna jaghymdy sózderdi aita bersem – ol (qarsylasy nemese jauy) óz mýdesin úmytyp, mening mýdemdi oilap, shapaghatyn maghan tógip aman qalamyn dep. Sonda onyng (basqa eldin, mysaly Qytaydyn, t.b.) algha qoyghan negizgi maqsaty menen nemese sizden maqtau nemese jyly sóz estu ýshin be? Onda onyng (basqa el, basqa últtyn) kózdep otyrghan óz mýdeleri, maqsattary qayda qaldy?

4) Jaudyng júmsaq kýshining arbauyna aldanyp, kózge kórinbeytin túzaghyna týsip, jaudy dos dep sanap onyng sózin sóilep, mýdesin qorghaghandar «dostyq» sózin jii qoldanugha qúmar keledi. Qytay halqynda «Jattyng asyn ishkenderding jatqa auzy batpaydy. Jaudyng asyn ishkenderding jaugha qoly batpaydy» degen maghynada maqaly bar. Sondyqtan, meyli elimizding biylik basynda jýrgen shendiler bolsyn, meyli qoghamdyq úiymnyng basshylary bolsyn, meyli elimizding kez-kelgen jurnalisti men qarapayym azamattary bolsyn ózge el, ózge elding halyqtarymen qarym-qatynas jasaghanda asa saqtyq, aqyldylyq, bilimdilik tanytqany dúrys. Sonday-aq, ózge el sondaghy óz qandastarymyzgha, ózge de basqa últtargha qanday sayasat jýrgizip, qanday mәmile jasap jatqany sol elding maqsat, mýdesining ne ekendiginen derek beredi. Mysaly, Qytaydaghy qandastardyng qazirgi kezde qanday qiyn sayasy jaghdaydy bastan keship jatqanyn estip, kórip jatqan bolarmyz. Tipti neshe týrli sayasy tәsilder, ,әdis-amaldar oilap tauyp Qazaqstan azamattyghyn alyp, elimizde jýrgen etnikalyq Qazaqtargha әsirese oqushy, studentterdi aldap-arbap, ýrkitip-qorqytyp  Qytaygha keri shaqyryp pasportyn jinap alyp Qazaqstangha jibermey birsypyrasyn sayasy tәrbiyeleu lagerine qamap tastaghan. Óz elining ishindegi Qazaqtargha jasap jatqandy, erteng elimizdegi Qazaqtargha jasamasyna kim kepil. Sondyqtan, dos pen jaudyng ara jigin olardyng is-әreketine, dostyqtyng alghy shartyn oryndau-oryndamauyna, kózdegen maqsat-mýdesine qaray otyryp ajyrata biluimiz kerek.

Joghary da atalghan tórt týrli adamdar halqymyzdyng kimning (qay eldin, qay últtyn) dos, kimning qarsylas, kimning eki betkey, kimning jau ekenin aiyru, jygha tanu qabiletin әlsiretip, halyqtyng dúrys, ghylymy týsinik qalyptastyruyn shatastyrady. Osylaysha halyqtyng jau men dosty erte tanu, jaudyng qúrghan túzaghyn erte bayqau, erte saqtanu, erte qorghanu әreketine kedergi keltirip, bóget bolady. Ekinshi sózben aitqanda sanaly nemese sanasyz halde jaugha paydaly is istep, jaugha ýshin qyzmet jasap jýrgenin ózi ne biler ne bilmes.

Jau alqymnan qysyp qylqyndyryp tynys tarylghanda әreng týsinip ólim aldynda jantalasqannan  ne payda. Medisinada da densaulyqty qorghaudyng jәne qalpyna keltiruding basty qaghidasy «Aurudyng aldyn alu jәne erte diagnozyn aiyryp, erte emdeu». Sondyqtan, dos pen jaudy erte, alystan ajyrata biluge mәjbýr ekenimizdi týsinuge tiyispiz. Kimning dos, kimning jau ekenin ajyrata bilu, tany bilu – jauynmen atkekilin kesu nemese soghysu degen sóz emes. Qayta olarmen bolghan qarym-qatynasta saqtyq pen súnghylalyq tanyta bileyik, egemen elding negizgi maqsatyn úmytyp qalmay óz elimiz ben últymyzdyng mýdesin sauatty týrde qorghay biludi erte qolgha ala bileyik degenim.  

Qosymsha

;feature=youtu.be

Bir ananyng aitqan audio pikiri

Kenjebek Qúdysúly

Abai.kz

13 pikir