Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2781 0 pikir 10 Aqpan, 2011 saghat 23:12

Múhtar Sherim. Áyelimdi tartyp aldy...

Qúday basynyzgha, basynyz týgili, shashynyzgha bermesin... Oiymda eshtene joq, ózimning kiltimmen ýshinshi qabattaghy pәterimning esigin ashyp, as bólmesine qaray óttim. Bosaghan shólmekterdi kórip, «әielim podrugalarymen ishken eken ghoy! Araqty altynshy klasta qoyyp ketkenin aityp edi...» - degen oimen tәpishkemdi tyrp-tyrp basyp, jelkemdi jeti ret qasyp, oryssha aitqanda «spalinyigha» kireyin...

Esikti ashyp qalsam, qúday basynyzgha, basynyz týgili qon qara qasynyzgha bermesin, bәrinen de tilerim, qara qytay ýiinizge kelmesin, esikti ashyp qalsam, tósekte әielim men bir qara qytay jatyr! Búl qaydan kirip ketken «taraqan?» Múnayymyzdy alyp jatyr, jaraydy deyik, qyzdarymyzgha «optom» ýilenip jatyr, qayteyik, endi qatynymyzdyng qoynyna kirip ketkeni nesi? Ekeuine qarasam, әbden ishkenderi kórinip túr. Qúshaqtasqan kýii әielim pyryldap, qara qy­tay it siyaqty yryldap úiqyny perip jatyr eken! Tósekting bas jaghyna: «Qytay men Qazaqstan dostyghy jasasyn!»-- dep plakat ilip qoyypty... Kelesi qabyrghagha qarasam, «Qytaydyng uly oiynshyqtary jasasyn!»--degen úrandy kórdim. Tóbege qarap edim, «Qytay ekspansiyasy jasasyn!»-- degen jazudy kórip, talyp qalayyn desem, qara qytay qashyp kete me dep, tistenip túrmyn. Áye­limning keudesi ashylyp qalypty, jalanash denesin odealmen japtym. Qytaydyng qasyna kelip, «Itting ghana balasy! Túr ornynnan!»-- dep shyn­ghyr­dym.

Qúday basynyzgha, basynyz týgili, shashynyzgha bermesin... Oiymda eshtene joq, ózimning kiltimmen ýshinshi qabattaghy pәterimning esigin ashyp, as bólmesine qaray óttim. Bosaghan shólmekterdi kórip, «әielim podrugalarymen ishken eken ghoy! Araqty altynshy klasta qoyyp ketkenin aityp edi...» - degen oimen tәpishkemdi tyrp-tyrp basyp, jelkemdi jeti ret qasyp, oryssha aitqanda «spalinyigha» kireyin...

Esikti ashyp qalsam, qúday basynyzgha, basynyz týgili qon qara qasynyzgha bermesin, bәrinen de tilerim, qara qytay ýiinizge kelmesin, esikti ashyp qalsam, tósekte әielim men bir qara qytay jatyr! Búl qaydan kirip ketken «taraqan?» Múnayymyzdy alyp jatyr, jaraydy deyik, qyzdarymyzgha «optom» ýilenip jatyr, qayteyik, endi qatynymyzdyng qoynyna kirip ketkeni nesi? Ekeuine qarasam, әbden ishkenderi kórinip túr. Qúshaqtasqan kýii әielim pyryldap, qara qy­tay it siyaqty yryldap úiqyny perip jatyr eken! Tósekting bas jaghyna: «Qytay men Qazaqstan dostyghy jasasyn!»-- dep plakat ilip qoyypty... Kelesi qabyrghagha qarasam, «Qytaydyng uly oiynshyqtary jasasyn!»--degen úrandy kórdim. Tóbege qarap edim, «Qytay ekspansiyasy jasasyn!»-- degen jazudy kórip, talyp qalayyn desem, qara qytay qashyp kete me dep, tistenip túrmyn. Áye­limning keudesi ashylyp qalypty, jalanash denesin odealmen japtym. Qytaydyng qasyna kelip, «Itting ghana balasy! Túr ornynnan!»-- dep shyn­ghyr­dym.

Ekeui de tósekten atyp túrdy. Áyelim bolsa, «ujas, esikti toqyldatyp kirmeysing be? Úyat joq eken sende?» -dep túr.

- Áy, mynauyng kim?-dep qalshyldadym men.

- Keshiriniz,- dedi qara qytay jyly jymiyp,- qonaq ýide oryn bolmaghan son...

Sizderding salttarynyzda qúdayy qonaq degen bar eken, sony bilip...

- Qúdayy qonaq qoy, aiqaylamasanshy, úyat bolady,--dep qoyady mening Qatipashym. «Oy, әkennin!»-- dep túmsyghynan endi úrayyn dap jatqanymda, anau qashyp berdi. Qualay jóneldim. Qualap bara jatyp, oyanyp kettim. Janaghynyng bәri týsim eken. Qara terge týsippin. Áyelim:

- Ne boldy?-dep súrady.

- Qoynymyzgha qytay kirip ketti...-dedim mingirlep.

- Qoyshy, týs týlkining ýlken dәreti degen, jat, úiyqta!-degen әielim iyghymnan qúshaqtap, arqamnan qasydy. Arqamnan qasysa, úiqym keledi. Úiyqtap ketippin.  Bir qarasam... qara qytay әielimning moynyna yrghyp minip alypty.

- Áy, týs deymin! Erkek bolsan, jekpe -jekke shyq!-dedim men. Boyymnyng qara qytaydan da alasa bolghany múnday jaman bolar ma? Áyelim onyng siraghynan sipap qoyady.

- Qatipash, sen mening kózime silos, topyraq, alibastr saldyn!-deddim men.

- Ýiimizge propiskagha túrmaqshy. Bes myng dollar bermekshi. Sorly-au, bir bayyp qalmaymyz ba?-deydi әielim.

- Biz sorly emespiz! Biz bay elmiz! Bizde kedeyler joq! Bәri ashtan ólip qalghan...

Qytay sekirip týsip, әielimning qolynan ústap, ary tartty. Men de ong qolynan ústap beri tarttym. Sol kezde Qatipashymnyng eki qoly da iyq túsynan júlyndy da ketti! Eki erkekting qolynda eki qol... Salan-salang etedi...

-Neng bar edi maghan sonsha jabysyp!-dep jylady әielim,--qoldary joq әieldi qaytsin myna qytay! Áy, jarymaghan beyshara! Qytaylar meni ghana kórip qaldy deymisin? Seksendegi selkildegen kempirge de ýilenip jatyr emes pe? Qyzdarymyz qytay asyp ketip jatyr, sony nege kórmeysin!

Jylaghym kelip ketti. Jylap otyrmyn. Shoshyp oyansam, әielim júbatyp әlek eken. Oryndyq ýstine shyghyp alyp, botaday bozdap otyr ekenmin...

- Taghy ne boldy?-dep súrady әielim.

- Týsimde sening qoldaryndy júlyp aldy...

- Týs týlkining kishi dәreti... Sol týsi qúrghyrdyng jalghasyn kórmey-aq qoyshy.

- Bilmeymin, týrik serialy siyaqty jalghasa ketedi...

- Odan da boevik pe, basqasyn kórsey...-dep ótindi Qatipashym. Tap bir mening qolymda túrghanday. Bәlkim, men auru shygharmyn? Áyelim arqamnan qasyp, taghy da úiyqtap ketippin...  Bir qarasam, qara qytay astyna bes-alty kirpish qoyyp, úzyntúra әielimning ernine sýliktey jabysyp alypty! Áyelimning qoldary joq bolghandyqtan, onyng arqasyn eki ayaghymen sipalap qoyady... Qyzghanyshtan kýiip kettim.  As bólmege kelip, tonazytqyshty ashtym da, bir jartylyqty «cherez gorlo» úrdym. Kýiikten iship saldym. Qolyma әielimning júlynghan qolyn shoqparday etip ústap aldym da, olargha jaqyndadym:

- Áy, qytay!-dedim aiqaylap,--ashtan ólding be, әielimdi sýiem dep erinin shaynap jatqanyng qalay?  Sender Aziya qyzdaryn oiynshyq kóresinder me? Sayasattaryng soghyssyz jaulap alu ghoy? Tәjikstan qyzdaryn da qatyndyqqa alyp jatyrsyndar!

- Keshiriniz, meshayt etpeniz!-dedi ol basyn júlyp alyp. Áyelime әldebir ukol aidap, basyn ainaldyrghan ghoy! Áytpese mening Qatipashym múnday namyssyz emes edi...Áyelimning qolymen qara qytaydyng basyna qoyyp qaldym! Sol eken, júlynghan qoldyng sausaqtary jybyrlap, qytaydyng tamaghyna jabysty. Qylghyndyryp óltirip barady! Masqara, óltirse, meni sottaydy! Ong qolgha jarmasyp edim, júlynghan sol qol meni qylghyndyra bastady... Shynghyryp oyandym, Mening dausymnan әielim de shynghyryp oyandy. Kelesi bólmede jatqan balalarymyz da shynghyryp oyandy... «Atana nәlet qara qytay! Qatynymdy tartyp aldy...» --deymin sandyraqtap...

- Úiyqtamay-aq qoyshy, tang atyp qaldy,--dep qamyqty Qatipashym, --týs týlkining týshkirigi...

Enirey kelip, Qatipashymdy qúshaqtay aldym...

-Úiyqtamaymyn! Ómir boyy úiyqtamaymyn! Qyraghy qazaq bolamyn! Otanym­dy sheksiz sýiemin! -dep  kijindim. Biraq birazdan song esiney basta­dym...­ Keshirinizder myrzalar, sayasy týs kórgenim ýshin sottalyp ketip jýrmeymin be?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5512