Júma, 1 Nauryz 2024
Osy ghoy endi... 5911 2 pikir 5 Mausym, 2018 saghat 09:19

Jazushy múrajayy bolady degen ghimarat qúrlysy әli bitpey túr

QR Mәdeniyet jәne sport

ministriligi nazaryna

 

 

Nauryz aiynda Burabay audanyndaghy, Burabay auylynyng túrghyny, mektep múghalimi Serikjan Ysqaqov telefon shaldy. Amandyqtan song әngimemizding auany Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Sәken Jýnisovting Burabay kentindegi múrajayyna auysty.

- «Ruhany janghyru» maqalasyn biz týsinbey jatyr ekenbiz, qolda barda altynnyng qadiri kem deydi qazaq. Kózi tirisinde marapat ta, madaq ta, bәri de boldy Sәken seride. Myna múrajaydy Sәken Jýnisovting atynan ashayyq desek, eshkimnen «ashayyq» dep hosh kórgen ýn shyqpay túr. Sәken serining múrajayyn ashyp jibersek, jarasymdy bolar edi, - dedi býkpesiz shynyn aityp.

- IYә, ashu kerek, ashugha mýmkindik bolsa, - dedik biz. – El bolyp, júrt bolyp qoldasaq nege ashpasqa?!.

- Dúrys aitasyz, - deydi Serikjan әngimesin sabaqtap. – Burabay kenti serilerding mekeni, tektilerding tabany tiygen jerúiyq ekenin syrttan kelgender emes, әueli ózimiz úqsaq qanekiy?!.. Kelip, óz kózinizben kóriniz, ardaqtymyz Sәken Jýnisovke qimaghan ghimarat qoldy bolyp bara jatyr.

Nesi tonaldy? Kózben kórip, suretke týsiriniz. Sonda ghana anyqtaysyz. Ana bir jyly osy ghimaratty múrajay qylamyn dep jýgirdim. Talay esikti qaqtym. Qújattary dúrys bolmay shyqty. Sәken Jýnisov qay qazaqtan kem edi?  Sәken desek, Aqan seri eske týsedi, Aqan desek, Qúlager eske týsedi.

Kókshetaudaghy qolynda biyligi bar azamattardyng esine salghan lәzim. «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda ghimaratty jóndep, mandayshasyna «Sәken seri atyndaghy múrajay» dep, ishin jazushynyng qoldanghan dýniyesimen, shygharmalarymen toltyryp qoysaq sәndi bolmas pa?!.

Búl mәseleni kóterip jýrgen jalghyz men ghana emespin, audandyq «Burabay» gazetining tilshisi, jurnalist Jenis Kәriptegi de dabyl qaghyp, birneshe ret maqala jazdy. Áli esh nәtiyje joq.

 

        ***

Sәken Jýnisovting atalmysh ýii turaly men kópten habardarmyn. Osydan otyz jylday búryn  bastalghan «saqaldy» qúrylys jyry әli bitken joq. IYesiz jatqan ghimarat bolghan son, jyldan-jylgha úsqyny ketip, tozyp, terezeleri synyp, balalardyng oiyn alanyna ainalghanyn bilem.

Ýsh qabatty kottedjding dәl qasynda shlagbaum bar. Kýzetshiler Burabay kurortty aimaghyna bara jatqan jolaushylardyng kóligin toqtatyp, rúqsat qaghazyn súraydy. Sol kýzetshilerden jazushy ýiine kim iyelik jasaydy degenimizde, bilmeymiz dep jauap qaytardy.

- Men búl ýiding jay-japsaryn jaqsy bilemin, - deydi Burabay kentining bayyrghy túrghyny Qayyrjan Mamaqov – Shamamen 1990 jyly irgetasy qúiylyp, qúrylysy jaqsy qarqynmen bastalyp edi. Ana túrghan qaraghay aghashy sol kezde otyrghyzylghan. Mine, kórdiniz be, boyy aspanmen talasady. Sәken serining kózi tiri kezinde, sol kezdegi oblys basshylarynyng pәrmenimen júmys jap-jaqsy jýrdi de, keyingi jyldary toqtap qaldy.

Qarausyz jatqandyqtan kire beris baspaldaqty qar basqan. Tayghanap, birimizdi-birimiz jetektep, joghary kóterildik. Tabaldyryq attay bere eski matras, kórpe, tesik shelek, araqtan bosaghan bótelkeler jatyr. Qanghybas ishkishter men oiyn balalarynyng meken-túraghyna ainalghan siyaqty. Suyq kernegen bólmeler yzghar shashady. Ýsh qabatty ýlken kottedjding tereze әinekteri tegis synghan. Ortasynan symtemirmen baylanghan ýsh buma taqtaylar jiuly túr. Ýshinshi qabattaghy tóbege qaghylghan taqtaylardy júlyp alyp, әketuge dayyndap qoyghan úrylardyng tirligine úqsaydy.

- Ózi joqtyng kózi joq degen osy, - dep әngimege aralasty Serikjan Ysqaqov. – Qalay ashulanbaysyz... Súmdyq qoy!.. Bes-alty jyl osylay qarausyz túrsa, myna ghimaratty da búzyp әketedi... Býldiruge, búzugha sheber ghoy adamdar...

Dauly ýiding shyn mәninde iyesi kim degen saualgha, myna derekti qosqymyz keledi. Ol kezde men Kókshetau oblystyq televiziyasynda júmys isteytinmin. 1994 jyly kóktem aiynda Sәken aghanyng 60 jasqa toluyna oray derekti telehabar týsiru maqsatymen Burabaygha jol tarttyq. Sәken aghanyng qasynda tughan inisi, rejisser Oral Jýnisov, kókshetaulyq belgili qalamger Tólegen Qajybaev t.b. ýsh-tórt adam boldy. Áuelde Abylayhan alanynda, odan song Oqjetpes tauy men Júmbaqtas manynda boldyq. Sonynda Sәken agha ózi bastap, osy salynyp jatqan ýige keldik. Tabighatynan orman-bermen minezdi, aqedil jazushy aghamyzdyng kónili shalqyp-tasyp Burabay kentindegi salynyp jatqan ýiin aralatty.

Sәken Jýnisov jayly týsirilgen telehabar әuelde respublikalyq telekanaldan, odan keyin Kókshetau teledidarynan kórsetildi. Jazushymen jýrgizgen mening syr-súhbatym Kókshetau oblystyq «Kókshetau» gazetining eki sanyna jariyalandy.  Keyinnen ol syr-súhbat Sәken seri Jýnisovtyng 65 jasqa keluine, shygharmashylyq qyzmetining 45 jyldyghyna oray «Sәken Seri – El jayynda, El –Sәken Seri jayynda» («GAUHAR» JShS baspasy, Almaty, 2000 jyl) degen jinaqqa endi.

Sózimiz dәleldi bolu ýshin sol syr-súhbattan ýzindi aldym.

«...T.Á: Sәke, Burabaydan ýy saldyryp jatyr dep estiymiz. Sol ýiiniz bitip jatsa, Almatyny qiyp, osynda birjolata qonys audarasyz ba?

S.J: Almaty, tendesi joq, әsem qala. Auasynyng kishkene týtindetetin jaghdayy bar, ony bilesizder... Keleshekte astanany auystyru jәili aityp jatyr ghoy. Uaqyt kórseter... Men Almatygha bauyr basyp әbden ýirengen adammyn. Bir ghajaby – Almatyda jýrsem elge asyghamyn da, elge kelsem, Almatygha asygham. Shynyna kelgende, ekeui de Otan ghoy. Jas alpystan asqan song kindik kesken jerge oralghan jaqsy-aq. Ghabeng – Ghabit Mýsirepov te eline kelgisi keldi emes pe? «Qyzyltu audanynyng qúrmetti azamaty» ataghyn bergende, ýy salyp beremiz degendi aitty basshylar. Men sonda: «Salsanyzdar, rahmet! Jәne pәter emes, ýi-múrajay bolghany jón!» - dedim. Allanyng jazuymen bir kezde dýniyeden ozam ghoy. Sonda múrajay bolyp qalady. Ol múrajayda mening ghana enbegim emes, jalpy Kókshetau, Burabaydy jyrlaghan Maghjan, Sәken Seyfulliyn, Iliyas Jansýgirov syndy klassikterden bastap, Múqaghali, Farizagha deyingi mening tústastarymnyng enbegi kórinis tapsa, ýlken olja emes pe? Sondyqtan ýi-múrajaydy audannan salghannan góri, Burabay kenti dúrys. Onda kelip-ketushiler kóp. Demalushylar sapyrylysyp jatady. Kezinde Kókshetauda oblystyq әdebiyet jәne óner múrajayyn saldyrugha sebepshi bolyp edim. Onda oblys basshysy Maqtay Ramazanúly bolatyn. Men ol múrajaydy Burabaydan saldyrayyq degem. Olay bolmay, Kókshetaudan salypty. Al maghan salynyp jatqan ýige tórt jyl boldy. Osy tórt jyldyng ishinde tórt basshy auysty. Kimge ótinish aitaryndy bilmeysin.

T.Á: Onyng ýstine zaman ózgerdi, qymbatshylyq...

S.J: Búl mening ýiim emes, men arqyly jalpy óner adamdaryna kórsetilgen syi, qúrmet dep týsinem. Múnday dәstýr orys halqynda ejelden bar. Olardyng úqyptylyghy airyqsha, óner adamdaryn qatty syilaydy, aspangha kóteredi. Biz keremet úly bolmaghanymyzben, osy jerding mandayyna jazghan úlymyz ghoy... Áne, orys ghalymy Vernadskiyge de, jer audarylyp kelgende, soghystyng naghyz qaynaghan jyldarynda, osy Burabaydan keremet ýy salyp berdik emes pe?!. Ol kezdegi qymbatshylyq pen qiynshylyq, sóz joq, býgingi kýnnen de basym bolmasa, kem bolmaghany bәrimizge ayan. Alayda biz basqagha emes, ózimizge kelgende kejegemiz keyin tartar tartynshaqpyz.

T.Á: Lev Tolstoydygh «Yasnaya Polyanasy» bar...

S.J: Dúrys aitasyn... Mihail Sholohovqa da bizding Oraldan, ang aulap, emin-erkin demaluy ýshin Shalqardan demalys ýiin salyp berdik. Mine osynday iygi isti, jaqsy dәstýrdi Burabayda, Kókshetau (Qazaqstannyng basqa jerlerinde de bar ghoy) jalghastyryp jatsa, qanday ghaniybet! Anada men oblys әkimi Qyzyr Ybyrayúlyna aitqanda: «Sәke, salamyz, bolady!» - dep edi.

Kezekti shygharmalarymdy osynda jatyp jazsam dep armandaymyn.»Han men Preziydent» degen dýniyemning basyn oblystyq «Kókshetau» gazetine jariyalaugha úsyndym.

T.Á: Qazirgi jazyp jýrgen kitәbiniz be?

S.J: Preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ekeumiz dos edik. Dos bolghanda, ómirin týgeldey bilem degenim emes.

T.Á: Derekti shygharma ma?!

S.J: Esse dese bolady. Mәsele, shygharmanyng janrynda emes, mazmúny men maghynasynda. Han dep otyrghanym – Abylay, Preziydent dep otyrghanym – Nazarbaev, Atalmysh tuyndymdy jazudaghy maqsatym – elding taghdyryn aitu, yaghny Abylaydyng isin jalghastyru mәselesi. Ony, endi kitaptan oqyrsyzdar. Osy shygharmamdy jazyp bolghan son, Abylay turaly roman jazbaqshymyn. Jәne osy jerde, Burabayda jazsam deymin.

T.Á: Alla qalasa, oqyrman qolyna qashan tiyedi?

S.J: Ony aitu qiyn... Mening oiym, osy Burabayda, Abylay alanyna jaqyn jerde túrasm. Abylaydyng jýrgen jerinde bolsam, kýnde Abylay qasymda sekildi. Shygharma da jemisti, jaqsy bolady ghoy dep esepteymin...»

 

***

Sәken Jýnisovtyng óz auzynan jazylghan sózdi biz qaz-qalpynda keltirip otyrmyz.

IYә, jazushynyng oi-armany iske aspay jatqany ókinishti-aq!..

Kókshetauda búl jaghdaydan jaqsy habardar, Sәken aghanyng kózi tirisinde kóp aralasqan, ruhany inisi, tanymal jazushy Tólegen Qajybaevqa qonyrau shaldym.

-Sәken Jýnisovtyng ýii turaly mәsele qozghap, ana jyldary Oralbay Ábdikәrimov Memlekettik hatshy bolyp túrghanda hat jazgham, - dedi T.Qajybaev. – Arada bir ay ótkende meni sol kezdegi oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng basshysy Núrikamal Seyitjanova shaqyrdy. Barsam, aldynda men jazghan hat mәtini jatyr.

-Osy siz nege tynysh jýrmeysiz? – dedi oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng basshysy amandyqtan son.

-Ne boldy ainalayyn? – dedim.

-Sәken Jýnisovtyng Burabay auylyndaghy salynyp jatqan ýiining jaghdayyn habarlanyz dep Memlekettik hatshy oblys әkimine myna bir hatty joldapty.

-Ol hatty men jazgham.

-Bizding qolda ne túr? Bitpegen ýidi kim salady? – dedi Nýrikamal...

Sózding qysqasy búl hatymnan nәtiyje shyqpady. Osydan bir ay búryn, osy Kókshetauda shyghatyn «Búqpa» gazetine «Sәken Jýnisov ýii tonalyp jatyr» degen maqala shyqty. Taghy da tym-tyrys, tynyshtyq. Búl ne degen enjarlyq?!. Eshkimge eshnәrse kerek emes ekenin úqtym...

«Últtyq salt-dәstýrimiz, tilimiz ben muzykamyz, әdebiyetimiz, joralghylarymyz, bir sózben aitqanda últtyq ruhymyz boyymyzda mәngi qalugha tiyis» - dep atap kórsetilgen Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: Ruhany janghyru» atty maqalasynda.

Kórnekti aqyn-jazushylarmyz jazyp qaldyrghan qúndy shygharmalar, últymyzdyng ruhany mәdeniyetining bir parasy ghoy.

«Aqan seri» dilogiyasyn, «Japandaghy jalghyz ýi» romanyn, «Zamanay men Amanay» povesin,  jiyrmadan astam piesa jazghan kórnekti jazushy-dramaturgtyng ýii tolyghymen salynyp bitip, «Sәken Jýnisov atyndaghy ýi-múrajayy» degen ataumen Burabay kentinde ashylyp, júmys istese, búl jazushygha ghana emes, qazaq әdebiyetine, qazaq ruhaniyatyna jasalghan ýlken qamqorlyq emes pe?!.

Álbette, múnday jaghdayda, ýi-múrajaydyng iyesi – memleket, yaghni, Aqmola oblystyq mәdeniyet basqarmasy bolghany lәzim.

Bizding búl úsynymyzgha, Sәken Jýnisovtyng úrpaqtary da qarsy bolmas dep oilaymyn.

Tolymbek Ábdirayym, jazushy, Qazaqstan Respublikasynyng mәdeniyet qayratkeri

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alghys aitu kýni

Alghys aitu kýni jәne onyng shyghu tarihy

Jomartbek Núrman 271
Alashorda

Qojanov mejeleu nauqanynda

Beybit Qoyshybaev 152
Ghibyrat

Qaysar ruhty ghaziz jan

Múhtar Qúl-Múhammed 395