Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2737 0 pikir 20 Aqpan, 2011 saghat 22:24

Sәdibek Týgel: «Kreslomaniya» auruynan arylmay, korrupsiyadan qútyla almaymyz»

Sәke, Sizdi kim dep esepteymiz? Súraghymyzdy tótesinen qoygha Sizdin  jyly oryntaghynyzdy bolashaghy búlynghyr, enbek aqysy tólenbeytin qoghamdyq negizdegi Últtyq At Sporty Federasiyasyna auystyrghanynyz bolyp túr?! Búl kýnde múnday qadamgha eshkim barmaydy. Óitkeni, qazirgi tanda әr qazaqtyng kóksegeni: mansap, mansap, mansap, aqsha, aqsha, aqsha...

- Súraghyna men de tótesinen jauap bereyin. Aldymen sening Últtyq At Sporty Federasiyasynyng bolashaghy joq degen tújyrymyna ýzildi-kesildi qarsymyn, kelispeymin jәne búl pozisiyandy kóniline kelsin, kelmesin aiyptaymyn. Óitkeni últtyq at oiyndary, jalpy últtyq sport týrleri - Úly dala mәdeniyetining temir qazyghy. Al, mәdeniyet degenimiz - últtyng ózi, bolmysy jәne ruhy! Eshqashanda últtyng ruhy joghalmauy tiyis.

Bir jaratushy bar, Allataghala maghan, últtyq qúndylyqtardy úlyqtaudy mandayyma  jazghan. Onyng ýstine búl ata-baba, әke  amanaty. Últqa qyzmet jasauda búldanu, bәlsinu, ultimatum qoi mýlde dúrys emes dep esepteymin.

Sәke, Sizdi kim dep esepteymiz? Súraghymyzdy tótesinen qoygha Sizdin  jyly oryntaghynyzdy bolashaghy búlynghyr, enbek aqysy tólenbeytin qoghamdyq negizdegi Últtyq At Sporty Federasiyasyna auystyrghanynyz bolyp túr?! Búl kýnde múnday qadamgha eshkim barmaydy. Óitkeni, qazirgi tanda әr qazaqtyng kóksegeni: mansap, mansap, mansap, aqsha, aqsha, aqsha...

- Súraghyna men de tótesinen jauap bereyin. Aldymen sening Últtyq At Sporty Federasiyasynyng bolashaghy joq degen tújyrymyna ýzildi-kesildi qarsymyn, kelispeymin jәne búl pozisiyandy kóniline kelsin, kelmesin aiyptaymyn. Óitkeni últtyq at oiyndary, jalpy últtyq sport týrleri - Úly dala mәdeniyetining temir qazyghy. Al, mәdeniyet degenimiz - últtyng ózi, bolmysy jәne ruhy! Eshqashanda últtyng ruhy joghalmauy tiyis.

Bir jaratushy bar, Allataghala maghan, últtyq qúndylyqtardy úlyqtaudy mandayyma  jazghan. Onyng ýstine búl ata-baba, әke  amanaty. Últqa qyzmet jasauda búldanu, bәlsinu, ultimatum qoi mýlde dúrys emes dep esepteymin.

Iya, men óz erkimmen eki mәrte ýlken qyzmetten kóligi, jýrgizushisi, hatshysy bar, enbek aqysy qomaqty lauazymdy júmysty tastap, kók tiyny joq Federasiyagha auystym. Búl mening óz sheshimim, óz qalauym, Oghan eshqanday ókinish joq. Maqsatym, qaytken kýnde de, eki myng jyldyng tarihy bar, sonau yqylym zamannan beri tughan halqymyzben birge jasasyp kele jatqan Alaman, Toq bәigelerdi, Qúnan, Jorgha jarystardy, Kókpar, Sayys, Audaryspaq, Tenge alu, Qyz quu, «Jekpe-jek», «Toghyzqúmalaq», «Qazaqsha kýres», «Týie jarys» taghy basqa últyq ónerlerimizdi órkendetu, halyqaralyq dengeyge shygharu jәne últtyq ónerdi damytu arqyly jastarymyzdy, ózimizding qaradomalaqtardy otansýigishtikke, batyrlyqqa, erjýrektikke baulu, tәrbiyeleu bolyp tabylady.

Mansap quushylar turaly súraghyng dúrys. Búl jәiit qazaqtyng asqynghan auruyna ainaldy. Aurudyng aty «Kreslomaniya». Qyzmetti paragha berip satyp alu, blatpen alu, aldap alu, kisi óltirip alu órship túr ghoy. Joghary qyzmet ýshin qoynyndaghy әielin, tughan bauyryn, kóp jylghy dostaryn satyp ketip otyrghandar bar. Men, olardy «qyzmette basy qalghandar» deymin. Sol «qyzmette basy qalghan qazaqtar» qoghamymyzdyng damuyna ýlken  kedergi boluda. Korrupsiyanyng jany osy «Kreslomaniya» auruy. «Kreslomaniyadan» qútylmay korrupsiyadan qútyla almaymyz.

- Agha, sózinizdi bóleyin, býkil qazaq Siz aitqanday «Kreslomaniya» auruyna shaldyghyp, qyzmette bastary qalyp jatqanda Sizdiki ne?! El siyaqty memleketting aqshasyn alyp, «ne bey lejashego» - dep jatpaysyz ba degen súraghym ghoy... Jalpy Siz kimsiz?!

- Ayttym ghoy men saghan, men ómirimdi últtyq sportqa arnaghan kisimin. Elin qúrmetteytin, últyn syilaytyn әr-bir azamatta: «men bolmasam kim búl júmysty atqarady» degen pozisiya boluy kerek. Shynymdy aitsam mening osy pozisiyamdy janúyam da týsinbeydi. Men, bir sózben aitqanda  júmysty tegin isteytin qazirgi zamannyng jalantósimin.

Atqarghan júmysynyzgha aqsha almaymyn deysiz. Sonda qaytip kýn kóresiz, qaytip semiyanyzdy asyraysyz?

-  Bauyrym, búl ýlken, kýrdeli súraq. Ýige men aqsha әkelmeymin, qayta ýiden әielimnen alamyn. Jengelering sonau Gorbachev zamanynan kishi kәsipkerlikpen ainalysady. Onyng tigin sehy, dýkenderi, shashtaraz mekemeleri bar. Sodan týsken paydany últtyq sporttyng damuyna jiberemin. Men -  әielimning reyderimin.

Agha, osynday jankeshtilik nege kerek?!

-  Bauyrym, súraghyna bylay dep jauap beremin. Jankeshtilik pen

fanatizm men ýshin, mening semiyam ýshin emes, qogham ýshin, qazaqtar ýshin kerek. Nege deysiz ghoy? Elding bәri qyzmet quyp, para alugha әuestenip, korrupsiyagha belshesinen batyp jatatyn bolsa, eldik, últtyq, azamattyq mәselelerdi kim sheshedi?! Elge  kim qorghan bolady?! Mine, bar mәsele osynda. Qúdaygha shýkir, búl baghytta biraz júmystar bar, basyn bәigege tikken mәrt jigitter bar!

- Agha, osy jemqor, korrupsionerlerden, memleketti jәne halyqtyng qanyn iship jatqan sheneunikterden qalay qútylamyz?!

-  Olardan op-onay qútylugha bolady. Memelekettik jemqorlardyng barlyghyn ayaqtarynan baylap, bastaryn tómen salbyratyp aghyny qatty ózenderding qasyna ilip qong kerek.

- Agha, dargha ayaqtan emes, moyynnan asyp ilip qoymay ma?

- Mine, bar mәsele osynda. Ayaqtan ilip, basyn salbyratyp qoysaq olardyng ishken-jegenderi, úrlaghandary auyzdary, kómekey- kenirdekteri arqyly syrtqa shyghady.

- Al, nege olardy dargha ózenderding qasyna asamyz?!

- Súraghyng dúrys, bauyrym. Olardyng ishinen shyghatyndary aram las qoy. Sol qúsqandarymen qasiyetti jerimizdi bylghamau kerek. Bizding atalarymyz boylaryndaghy jandaryn berse de, jerin bermegen ghoy. Jerimiz taza bolu shart. Al, ózenge qússa, sumen ketip qalady, jerge tógilmeydi, qasiyetti jerdi bylghamaydy.

- Jemqorlardy dargha asatyn kýsh bar ma?!

- Bar. Ol halyqtyng birliginde, ashu-yzasynda jatyr.

- Sizderde býgingi tandaghy otqa salsa janbaytyn, sugha salsa batpaytyn qazaq korrupsionerlerin, jemqorlaryn (qazaq vampirlerin) jenetin kýsh bar ma?!

- Bar. Biz, elimizding 5500 auylynyng atbegilerining basyn qosyp, biriktirip otyrmyz. 5500 auylgha yqpalymyz bar. Týbinde biylikke biz kelemiz...

- Býkil әlemde daghdarys dýrmegi. Al, Siz Qúlagerge eskertkish túrghyzamyn dep eki ókpenizdi qolgha alyp jýgirudesiz. Osyny qalay týsinuge bolady?

- Daghdarys, daghdarys dep qol qusyryp otyrsaq, kim bizge nesin bólip beredi? Eshkim, eshtene bermeytini býgin aidan anyq ekeni belgili. Sondyqtan qimyldauymyz qajet. Otyrmauymyz kerek. Qúlager iydeyasy - eldin, qazaqtyng basyn biriktiredi. Túlpardyng eskertkishin saludaghy maqsatym - izgilikti, jaqsylyqty, adamgershilikti qoldau, jamandyqqa, zúlymdyqqa toytarys beru.

- Jalpy Qúlager eskertkishin salu iydeyasy qalay tuyndady, oghan qanday oy týrtki boldy?

- Qazaq halqynyng tarihynda Aqan seri men onyng ataqty túlpary «Qúlager» erekshe oryn aldy. Olardyng taghdyry tragediyagha toly. 1876 jyldyng kýzinde Saghynaydyng asyndaghy dýbirli bәigede birinshi bolyp, jeke-dara kele jatqan Qúlagerge tarihta búryn-sondy bolmaghan qastandyq jasaldy. Jýzden - jýirik, mynnan - túlpar atanghan Qúlagerimiz qanisher Batyrashtyng qolynan qaza tapty, mert boldy, Ereymentaudyng Qúsaq kólining túsynda mәngilikke kóz júmdy. Búl ólim atty Han taghynan jaqsy kóretin qazaq halqynyng qabyrghasyn qayystyryp, jýregin ezip, esengiretip ketti. Óitkeni Qúlagerding esimi keng baytaq qazaq jerine әigili bolatyn. Ol atqúmar aghayyndardyng kózayymy, quanyshy, maqtanyshy edi. Halqymyzda: «Túlpargha qiyanat qylghannyng túqymy qúridy» - degen qaghida bar.

Keyin Qúlagerge zúlymdyq jasaghan Batyrash, Qotyrashtar әuletimen sottalghany - sottalyp, atylghany-atylyp, ómirden joghalyp ketti. Ókinishimizge oray, Batyrash, Qatyrashtar әli ortamyzda jýr eken. Saq bolayyq, aghayyn!

1989 jyly sol kezdegi abzal azamattar bas qosyp, bastama kóterip Ereymentau qalasy men Pavlovka selosynyng naq ortasyndaghy dóneske Qúlagerge arnap eskertkish ornatty. Erekshe sheberlikpen jasalyp, mys temirden qúiylghan Qúlager eskertkishi halyqqa birden únady. Oghan ýilenu toyynyng aldynda jas-júbaylar kóptep keletin. Mektep oqushylary gýl shoqtaryn qoyyp, ústazdarynan tarih turaly maghlúmat alatyn. Jarys aldynda atbegiler jýirikterin әkelip Úly túlpargha  taghzym jasaytyn.

1996 jyldyng jazynda týn jamylghan qara niyetti úrylar osy әdemi eskertkishti búzyp, qiratyp, belgisiz bir jaqqa alyp ketken. Sodan beri 12 jyl ótti. Qúlagerding oryny onyrayyp, bos túr. Úrylar ústalghan joq. Ústalmaytyn da shyghar. Óitkeni Aqmola oblysy Ereymentau audandyq ishki ister bólimining bastyghy, polisiya mayory Shaymergenovten mynaday jaua aldyq: «Na Vash zapros ot 10.11 2008g. Za № 439-008 soobshaem, chto v period s 4 po 7 fevralya 1996 goda neizvestnoe liso sovershilo kraju obeliska «Kulager», stoyavshego na 36 km. trassy Ereymentau-Vishnevka. Po dannomu faktu 19 fevralya 1996 goda bylo vozbujdeno ugolovnoe delo № 96071025 po priznakam prestupleniya, predusmotrennogo st.76ch.2 UK RK. 19 aprelya 1996 goda proizvodstvo po dannomu ugolovnomu delu bylo priostanovleno v svyazy s neustanovleniyem lisa, podlejashego privlechenii v kachestve obvinyaemogo.

Nachalinik Ereymentauskogo ROVD, mayor polisiy - K.S. Shaymergenov.»

Bir sózben aitqanda osy kelsensiz jәit Qúlagerdi qúrmetteytin, últtyq sportty, últtyq ónerdi baghalaytyn azamattardyng renishin tudyryp, janymyzgha yzghyrday batyp, shanshuday qadalyp, namysqa tiyip keledi.

Ózim, naqty tórt ret tyghyryqqa tireldim. Birinshisi: Ákem Týgel marqúm jii aityp otyrushy edi: «Qazaq jigiti eki jaghdayda ghana jylaydy, - dep. «Birinshisi - jaulary basym bolym bolyp, kýshpen zorlap tughan qaryndasyn jat-júrtqa alyp ketkende, ekinshisi - sýiikti dosy, serigi - túlpary mert bolghanda».

Eskertkishting tonalghanyn estip, sener-senbesin bilmey, óz kózimen kóruge Shyghys Qazaqstan oblysynyng Úlan audanynan Satyy atty azamat Ereymentaugha keledi. Ol Qúlagerdi zor qúrmet tútatyn, Iliyas Jansýgirovting «Qúlager» poemasyn jatqa aitatyn, jylqy dese ishpen asyp jerge qoyatyn belgili atbegi. Búl kez 1996 jyldyng aqpan aiy. Oryny ýnireyip túrghan eskertkishting orynyn kórgende Satyy esinen tanady. Esin jighan song jerdi qúshaqtap bir saghat mólsherde ókirip jylaydy. Sosyn joldastarymen býkil Pavlovka selosyn aralap shyghady, úryny izdeydi. Úrylar tabylmaydy. Namysy joq selo әkiminin: «Qúlagerge eskertkishti nemis túrghyzdy, qazaq úrlady, qaytesin, ol saghan nege kerek, ýiine qayt» - deydi. Sol jerde Satyidyng jýregi infarkt ústaydy.

Ekinshisi: 2000 jyly, alys qashyqtyqqa tura jolmen «Qúlager-Alaman» ótkizudi oilastyrghanda - «Qúlager» eskertkishining úrlanghany aityldy.

Ýshinshi ret, «Qazanat» jurnalynda Qúlagerge arnalghan «Qúlager fenomeni» atty material úiymdastyrmaqshy bolghanda taghy da osy mәsele qatang aityldy.

Tórtinshiden, Qúlager eskertkishi - jәy ghana tas emes, ol simvoldyng belgisi. Úly Dala erkindigi. Monumentting tonaluy - zúlymdyqtyng jenui ghoy. Oghan qalay ghana tózesin. Men tóze almaymyn. Sondyqtan da tәuekelge bel budym, Qoldaushylarym bar. Olar - halyq. Últtyq qúndylyqtardy baghalaytyn abzal azamattar.

- Sizdi el qazaqtyng Qazanatyn izdep jýrgen azamat retinde tanidy. Osy jolda qanshama jyl ter tógip kelesiz. Aytynyzshy, Qazanatty taptynyz ba?

- Búl súraqqa jauap bermes búryn, men eng әueli qazaqtyng Qazanatyn izdeuime ne týrtki boldy, sol turaly aityp óteyin. Qazanat degen sózdi eng alghash 1960 jyldary 5 jasymda әkemning auzymnan estidim. Ákem - belgili jylqyshy. Jalpy, biz әkesin ardaq tútqan últtyng úrpaghymyz, әr ýide osy ónege qalyptassa - bizding jeke otbasymyzda da, ýlken Otanymyzda da bereke bolady. Mening әli kunge Áke aldyndaghy paryzym qaytse óteledi dep jarghaq qúlaghym jastyqqa tiymeydi. Ol kisi auyl adamdaryna ózining kórgen bilgenin, oilap-týigenin qalaghan kirpishtey etip, jýielep aityp otyratyn kóregen kisi edi. «Mynau qazaqtyng úlan-ghayyr dalasyn bizding batyr babalarymyz nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen ghana qorghady desender qatelesesinder. At- erding qanaty. Batyr túlghaly er-azamatty bes qarumen beli qayyspay kótere alatyn, talay taytalasta taqymy terlemey tózimdilik tanytatyn attardyng arqasy ekenin eskerinder. Yaghni, azamattyng ary men namysyn qoldan bermeytin qazaqtyng Qazanattary bolghan. Qazir sol attar kózden búlbúl úshyp, túqymy qúryp barady. Qazaq - Qazanatqa qaryzdar» degen edi. Sondayda men ertegiler men qisa-dastandardaghy «Astynghy erni jer tirep, ýstingi erni kók tirep», «kóldeneng jatqan kók tasty tiktep tiygen túyaghy saz balshyqtay iylegen» Qambar ata týligin elestetetinmin. Balalyq qiyalmen sol Qazanatty bir kýni tauyp alyp, erttep minsem degen arman payda boldy. Eseye kele búl azamattyq pozisiyagha auysty.

Al endi súraghyna kelsek, qazaqtyng Qazanaty qazaq dalasynda

jýr. Oghan bizding talay bәigede kózimiz jetti. Ataqty Aday jylqysyn, Qostanay jylqylaryn, qalaysha Qazanat dey almaymyz. Bile bilseniz, qazir әlemge tanymal aghylshyn jylqylarynda Qazanattyng qany bar. Aghylshyndar ertede asyl týqymdy arghymaqtardy bizding sayyn daladan alyp ketken. Olardyng útqany sol - Qazanattyng úrpaghyn kóbeytip, asyldandyra bildi. Sonyng arqasynda olar әlemge tanyldy. Qazir әlemde jylqynyng 200-den astam túqymy bar. Olardyng ishinde eng ýzdik 10 asyl túqymdy jylqy: aghylshyn, arab, amerika, gonover, orys, t.b.. Al bizding Qazanatymyz búlardyng bәrinen artyq bolmasa, kem emes. Óitkeni, qazaq Qazanatynyng boyynda tózimdilik bar, jýiriktik bar, erjýrektik jәne manghazdyq bar. Búl jaghynan kelgende Qazanat qazaq halqynyng minezine, bolmysyna úqsaydy. Ata-babalarymyz ózderin «jylqy tektes halyqpyz» dep beker aitpaghan. Býginde elimizde jylqynyng jaby, aday, qostay, kóshim, múghaljar, taza qandy aghylshyn salt attary, arab, aqalteke, orlov, donchak, orystyng jeldirme attary, jana qyrghyz atynyng túqymdary keninen paydalanylady.

- Qazanat qalay joghalyp ketti?

- Bizding atalarymyz 1930 jyldargha deyin 60 millionnan astam mal ústaghan eken. Búdan artyq baylyq bola ma? Jylqy sanynyng ózi 4 millionnan asqan. Halqymyzdyng sany 6 million edi, ol kezde.

Súm zamannyng súrqiya sayasaty az uaqyttyng ishinde dýniyenin

astan-kestenin shyghardy. Kenes ókimetining kemengerleri «senip jibergen» Goloshekin Qazaqstanda «kishi oktyabri» jasaymyn dep elirip, iske kiriskende alash balasynyng basyna bayaghy «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» zobalany qayta ornaghanday boldy. Goloshekinnin: «Eng birinshi qazaqtardyng jylqysy men týiesin qúrpasa, ol jel siyaqty auyp kete beredi» degen «kóregendigin» oryndaugha qúlshynghan ózimizding sholaq belsendiler elding qalyng jylqysyn qúrtugha kiristi. Sondaghy oilap tapqandary «manqa auruy» edi. Sau maldy manqagha shygharyp, jylqyny qynaday qyrghan. Sonday bir jylqy qyrghyny bolghan jer Aqmola oblysy Egindikól audanyna qarasty Jalmanqúlaq auyly. Auyl irgesindegi «Jylqy molasy» atalatyn ýlken say kýni býginge deyin bar. Birneshe jýz adam jabylyp qazghan tereng orgha 1928-31 jyldar aralyghynda qisapsyz kóp jylqyny myltyqpen atyp jәne sýimenmen shekeden úryp qúlata bergen. Kónekóz qariyalardyng aituynsha, búl qazan shúnqyrda birneshe oblystyng qúima túyaqtysynyng sýiegi jatqan kórinedi. «Goloshekinning qughyn-sýrgininen son, halyqtyng ýsh-aq milliony, al jylqynyng 150-aq myny qalghan» degen súmdyqty oqyghanda, tóbe-qúiqang qalay shymyrlamaydy, qazaqy namysyng qalay qaynamaydy? Goloshekinning súm isin Stalin qoldaghan ghoy! Bar pәle osynda.

- Sәke, endigi әngimemizdi últtyq sport taqyrybyna qaray oiystyrsaq.

- Últtyq sport týrlerining 90 payyzy atpen oinalady. Búl salanyng qiyndyghy da, qyzyghy da osynda. Sportshy qanday shymyr, myqty bolsa, onyng alaman bәigege nemese kókpargha qosatyn aty da myqty, jaramdy boluy shart. Basqa sportta bapker tek sportshyny dayyndasa, últtyq sportta birneshe bapker, bireui sportshyny, endi bireui atty baptaydy. Ózimning esepteuim boyynsha, últtyq at sportynyng 15 týri bar: alaman bәige, toq bәige, qúnan bәige, jorgha jarys, kókpar, audaryspaq, tenge alu, qyz quu, tay jarys, dónen jarys, qyz jarys, jamby atu, at omyraulastyru, at qúlaghynda oinaytyn «er jigit oiyndary», qúsbegilik-sayat óneri.

At sporty men últtyq oiyndardy órkendetudi toqsanynshy jyldardyng basynda qany qazaq aghalarymyz bas bolyp qolgha alghan edi. Mәselen, Ayyp Qúsayynov, Anatóli Qúlnazarov, Saylau Túryskeldiyn, keyindeu búl qatargha Imanghaly Tasmaghambetov, Múhtar Qúl-Múhammed, Amalbek Tshanov, Serik Ýmbetov syndy últ qazynasyna degen kónilderi alabóten azamattar qosyldy. Sonyng arqasynda elimizding kóptegen oblystarynda at sporty oiyndary óte jii ótkizile bastady. Sol tústa últtyq ónerge susap qalghan  qauymnyng tamashalaghany asa bir keremet bolatyn. Óz basym sonday iri jarystardyng bel ortasynda jýrdim, birtalayynyng úiymdastyruyn qolyma aldym. Tipti, at sportyn damytu jolyna den qoi maqsatynda 1994 jyly Shyghys Qazaqstannan Almatygha kóship keldim. Sol uaqyttarda belgili adamdardyng mereytoylaryn ótkizu dәstýrge ainaldy da, qazirgi kýni ýlken bәsekege ainalyp ketse de, osy mereytoylar bizding kóptegen últtyq qúndylyqtarymyzdy qaytaryp bergenin aita ketu kerek. Qayta týlep jatqan últtyq oiyndardyng belgili jýiesi, bekitilgen erejesi bolmaghandyqtan, kóptegen olqylyqtar ketti. Audaryspaq, kókpar oiyndaryn ótkizuge qarsylar da tabylyp, ayaqtan shalushylyqtar kóp boldy. Búlay jýre berse, at sporty jastardy qyzyqtyrudan qala ma dep qoryqtym. Belgili bir jýie, erejege baghynbaghan isting keteui ketetinin týsinip, 1995 jyly Jastar isi, turizm jәne sport ministrine hat jazdym. Ol hat últtyq qúndylyq deytinnen maqúrym bireuding qolyna týsip ketpey, abyroy bolghanda ministrlikting bólim bastyghy Elsiyar Qanaghatovtyng qolyna tiyipti. Bizderge sol tústa shyn niyetpen kómek jasaghan Elsiyar myrzagha әli kýnge alghysymyz sheksiz. Qilan Núrtazinov, Kendebay Ábishev, syndy birqatar jigitter tize qosyp, aqyrynda últtyq oiyndar Erejelerining alghashqy núsqasy jazyla bastady. Tanymsyz izdenis tura bir jylgha sozylyp, 1996 jyldyng 1 nauryzynda Almaty qalasynda túnghysh ret Qazaq atbegilerining Qúryltay konferensiyasy shaqyryldy. Sondyqtan búl kýn - Últtyq At sporty týrleri federasiyasy ýshin tarihy data.

- Qazir elimizde últtyq sportan góri olimpiadalyq sport týrlerine kóbirek kónil bólinetin salanyng damu qarqyny qalay?

- Qazaq últynyng úlylyghyn, qazaq halqynyng danalyghyn, qazaq elining eldigin býkil әlemge pash etetin mәdeniyet pen salt-dәstýri bolsa, sonyng eng bastysy últtyq sport týrleri, últtyq sport oiyndary bolyp tabylady.

1998 jyly QR Últtyq At Sporty Federasiyasynyng 1-sezin ótkizip, arnayy tirkeuden óttik. Nәtiyjesinde últtyq sport zandy kýshke ie boldy.

Elimizde últqa jany ashityn azamattardyng arqasynda biraz sharualardy atqardyq. Óziniz oilap qaranyzshy, alghashynda bir ghana Últtyq At sporty Federasiyasy bolsa, qazir búl ýlken Últtyq Sport Qauymdastyghyna ainalyp, ol óz qúramyna 17 respublikalyq federasiyany biriktiredi. Mәselen: «Bәige», «Býrkitshiler», «Jekpe-jek», «Tazy-tóbet-alabay», «Kókpar», «Er jigit oiyny», «Alypsoq», «Toghyzqúmalaq», «Jorgha jarys», «Bes qaru», «Týie jarys», «Sayys-audaryspaq», t.b. federasiyalary bar. Olardyng ózinde oblystyq, audandyq filialdar bar. Qazirge deyin 57 respublikalyq jarys ótkizdik. Respublika boyynsha 11 últtyq sport mektebi, 17 at sportynyng klubtary men ortalyqtary júmys isteydi. Búl - zor jetistik emes pe?!

- Qaybir aghalarymyz «últtyq sport týrlerimen әlemdik arenagha shygha almaymyz» degen de kýstanalaushylyq әngimelerin aityp jatady. Keyde dәiekti dәlelder keltirgende, shynymen de osy is-әreketteriniz beker emes pe degen oy keledi...

- Últtyq sportpen әlemdik arenagha shygha almaymyz degender, últ, qazaq degen úghymdardan maqúrym, orystanyp, europalanyp ketkenderding bos dalbasasy. At sporty arqyly bizdi qazirding ózinde qanshama el tanydy. Olar qazaq degen últtyng at qúlaghynda oinaghan halyq ekenin moyyndaydy. Últtyq sportty әlemge tanytu arqyly biz qazaqtyng mәdeniyetin, salt-sanasyn, sportyn, etnografiyasyn, tarihyn tanytamyz. Bizding sportshylar shetelge barghanda jay ghana attaryn jetektep bara salmaydy. Er-túrmany, últtyq kiyimi, jasau-jabdyghymen barghan qazaqty kórgende sheteldikterding talayy esterinen tana jazdap, qyzdary jigitterimizding ayaghyna qúlaghan. Bir ghana qamshynyng ózi qanshama mәlimet beredi. Er-túrman men at әbzilderi - naghyz qazaqtyng tarihy men ónerin pash etedi. Al kýres pen boksqa qatysatyn sportshydan osynyng qaysysyng kóre alasyz. Sondyqtan, últtyq sportty damyta, ony shetelge, Europagha shyghara otyryp, biz elimizdin, últymyzdyng salt-sanasyn qatar tanytamyz. Úly dala mәdeniyetin pash etemiz.

Biz Europany mәshiyne jasaudan, mәselen, «Mersedes» nemese «Toyota» jasaudan basyp-oza almauymyz mýmkin, al endi qazaqtyng Qazanaty arqyly últtyq sportty damytsaq, onda kýlli Batys elin artta qaldyrar edik.

- Shetelderde ótetin dýbirli dodalargha qatysyp jýrsizder, nәtiyje qanday?

- Eng alghash ret 1996 jyly Vengriya Respublikasy úiymdastyrghan әlem shabandozdarynyng birinshi festivaline qatystyq. Álem shabandozdarynyng túnghysh festivali tikken bas jýldeden dәmeli 23 memleket ishinen qazaqtyng júldyzyn onynan tudyrghan kókpar, qyz quu, audaryspaq, tenge alu syndy tól oiyn týrleri edi. Búryn-sondy múndaydy kórmegen europalyqtar ýshin búl keremetting keremeti boldy. Aqyrynda festivali tóreshileri men qazylar alqasy bas jýldeni bizding jigitterding qanjyghasyna baylady. Týbimiz bir dep býginde tanyp jýrgen majarlyqtar sol uaqytqa deyin «Bizdi dýniyede at ýstinde audaryp týsirer el joq» dep maqtanyp jýredi eken. Europa tórinde ótken at sporty sayystarynda audaryspaqtan vengerlikter bas jýldeni әldeneshe ret jenip alghan. Sonday nyq senimmen ortagha shyqqan majar jigitterin bizding Qahar Qiyantaev, Shadiyar Shoqanov, Janys Saev siyaqty jigitterimiz qasqamda at ýstinen júlyp, laqtyryp jiberdi. Vengrlik gusarlar - naghyz alyp, salmaqtarynyng ózi 120-130 keli, boylary eki metrden asady. Bizding jigitter orta boyly, әlgilerding iyqtaryna da jetpeydi. Biraq, әdis-ayla men taqym myqty bolghanda, salmaq pen kýshting dәrmensiz bolatynyn sonda kórdik.

2001 jyly negizgi qúryltayshylarynyng biri qazaq bolyp Halyqaralyq «Kókbóri» Federasiyasy qúryldy, oghan әlemning 17 eli mýshelikke endi. Búl bizding kókparymyzdyng әlemdik sipatqa ie boluy degen sóz. Sol 17 memleketting ishinde Japon, Týrkiya, Qytay, Resey, Vengriya syndy iri memleketter de bar.

- 2007 jyly Úlybritaniyagha barghan býrkitshilerimiz zor tabysqa keneldi dep estidik. Sol turaly tolyghyraq aityp ótseniz...

- IYә, 2007 jyl biz ýshin eng aituly, tarihy jyl boldy. 2007 jyldyng 14-15 shildesinde Europanyng tóri London qalasynda bizding býrkitshiler tarihy jeniske qol jetkizdi. 33 memleketting ishinde algha shyqty. Búl elimiz ýshin ýlken abyroy. Úlybritaniyagha túnghysh ret barlyq jasauymen, onyng ishinde sandyq, qylysh, nayza, ertoqym, alasha, tekemet, qamshy, tósegi bar segiz qanatty kiyiz ýy aparghan bizding jigitter - býkil festivalige qatysushylardy tang qaldyrdy. Europa, Amerika, Aziya qúrlyqtarynan Fransiya, Germaniya, Beligiya, Britaniya, Braziliya, Japoniya, Qytay sekildi azuly memleketter qatysqan festivaligha 5000-day adam qatysty. Britandyq qúsbegilik úiymynyng basshysy, Halyqaralyq qúsbegiler Federasiyasynyng preziydenti Djim Chikpen kezdesu ótkizdik, mәdeniy-sport salasyna qatysty ekijaqty yntymaqtastyq jasau mýmkindikteri talqylandy. Bizding kiyiz ýidi Birikken Arab Ámirlikterining Premier-Ministrining orynbasary, BAÁ Qúsbegiler klubynyng tóraghasy Sheyh Hamdan bin Zaed Ál-Nahyannyng ózi kelip tamashalady. Kiyiz ýy Britaniya múrajayyna tabys etildi.

- Sәdibek myrza, qanday iste bolmasyn әttegen-aylar men olqylyqtar, týiini qiyn problemalar bolatyny zandy ghoy...

- Múnday auqymdy iste qiyndyqsyz, qateliksiz, olqylyqsyz bola ma? Qansha jerden europalyqtar aldynda bedelimiz ýstem bolyp, ózimizdi moyyndatyp jýrsek te, óz elimizde púshayman kýy keshetinimiz taghy bar. Onyng ýstine úsaq-týiekten ýlken problemagha ainalyp ketetin mәseleler de jeterlik. Mәselen, últtyq sport týrlerin ótkizetin sport keshenderi, alandar, ippodromdar - arnauly atshabarlar, sayys ótkizetin oryndar mýldem az. Al kóbi jekemenshikke ainalghan. Qazirgi baylar kónili qalasa berui mýmkin, kónili týspese ippodromnyng manyna jolatpaydy. Últtyq sport kadrlaryn dayarlau, irikteu degen siyaqty mәseleler de óte kýrdeli problemagha ainalyp otyr.

- Sóziniz auyzynyzda, qazir elimizde Qambar ata týligine qyzyghushylyq tanytyp jýrgen qaltaly azamattar kóbeyip, olar, óziniz aitpaqshy jeke ippodromdar salyp, tipti, jylqylaryn asyldandyru ýshin shetelge úshyp, túqym aldyratyn, eki saghattyq sharuagha 200 mynnan asa dollar júmsaydy degendi de estip jatamyz...

- IYә, qazir elimizde qaltaly azamattardyng jylqy malyna degen qyzyghushylyghy tipti erekshe. Múnyng paydasy óte kóp, biraq ziyany da bar. Olardyng jylqygha milliondaghan qarjy júmsap, túqymyn asyldandyru jolyndaghy әreketterinen eshkim japa shekpeydi. Kerisinshe, bizding qolymyz jetpey jýrgen jaghdaylardy jekelegen myrzalar istep jatsa, oghan quanghan dúrys. Al endi, ziyandy jaghyna kelsek, búl ýlken bәsekelestikke úlasyp bara jatyr. Bir-birinen asyp týspek pighyldaghy әreketter ishki kekke, ayaqtan shalushylyqqa úlasyp kete me dep de qauiptenesin. Jәne qaltasynda aqshasy bardyng bәri birdey jylqy malynan, onyng jan dýniyesinen habary bar dep aitugha kelmeydi. Búl jerde abay bolghan dúrys. Jylqy óte kiyeli januar. Maldy asyldandyramyn dep jýrip, opyq jeui de ghajap emes.

- Últtyq sportqa әdette qyzyghushylyq tanytatyn auyl balalary ghoy. Osy túrghyda úrpaq sabaqtastyghyna qalay kónil bólesizder?

- IYә, búl óte ýlken problema. Auylda - naghyz talanttar, bolashaq sportshylar, kókparshylar, býrkitshiler ósip kele jatyr. Tek, olargha tiyisti dәrejede qoldau kórsetilip, jaghday jasalyp jatqan joq. Sondyqtan, aldaghy uaqytta barlyq oblys, aimaqtarda «Últtyq sport mektepterin ashsaq» degen ýlken armanymyz bar. Qazir myqty tóreshiler qúramyn qalyptastyru kerek. Últtyq sport týrlerining erejelerin qaytadan qarap, saraptau da da býgingi kýnning ózekti mәselesi. Eng bastysy - Jylqy institutyn ashu. Eger elimizde Jylqy instituty ashylatyn bolsa, ol jylqy sharuashylyghy jәne últtyq at sporty týrlerimen týbegeyli negizde shúghyldanar edi. Sonymen qatar, elimizdegi jylqynyng asyl túqymdy tekterin saqtau jәne kóbeytu, at sportyna jaramdy týrlerin súryptap alu, kókpar attaryn ósiru, әserese joghalyp ketuding sәl-aq aldynda túrghan Qazanatymyzdy qayta qalyptastyrugha osy institut birden-bir qajet.

Biz tizgin tartyp jýrgen sport «últtyq» degen sipatqa ie bolghandyqtan, kiyim ýlgileri de últtyq naqyshta bolu kerek. Attyng jalynda naghyz qazaq jigitting shauyp kele jatqanyn sezinu kerek bylayghy júrt. Qazir elimizde jastardy patriotyqqa tәrbiyeleu degen siyaqty jalang úranshyldyq basym, patriottyq degenning ózi qarapayym nәrselerden túrady. Óziniz oilanyzshy, últtyq kiyimdi kiyip, әsem órilgen tobylghy sapty qamshyny qolyna ústap, bederli әbzelmen erttelgen atqa qonghan bozbala qalaysha ruhtanbaydy, qalaysha onyng jýregin últyna degen maqtanysh kernemeydi. Sondyqtan, últtyq sporttyq oiyndar tek qana jigitterimizdi batyrlyqqa, erkektikke tәrbiyelep qoymaydy, olardy óz últyn, Otanyn sýietin, eli ýshin janyn qiyatyn jauynger, últjandy úlan etip tәrbiyeleydi. Al, bizding әkelerimiz óz kezeginde balalaryn últtyq sportqa ózderi balugha mindetti. Búghan - әrbir әke óz úly aldynda adal atqaratyn paryzy retinde qarauy kerek.

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken  Ayagýl Saduaqasova

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5439