Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2610 0 pikir 21 Aqpan, 2011 saghat 07:52

Serik Qúdaybergenúly. Alashtyng Álihany qay jyly dýniyege keldi?

Alashorda últtyq avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, qogham jәne memleket qayratkeri Álihan Bókeyhannyng dýniyege kelgen jyly turaly býginde ýsh birdey derek kórsetilip jýr. Anyghynda Alashtyng Álihany qay jyly dýniyege keldi? 1870 jyly ma, әlde 1866 jyldyng nauryzynda ma? Tipti ózining tughan inisi Smahan tóre aghasynyng 1865 jyly dýniyege kelgenin aitady.

Juyrda belgili alashtanushy Súltanhan Aqqúlúly qúrastyrghan Á.Bókeyhannyng tolyq shygharmalar jinaghynyng alghashqy eki tomdyghy qolgha týsti. Atalmysh kitapta S.Aqqúlúly Á.Bókeyhannyng 1866 jyly tuylghandyghyn túshymdy derekpen dәleldegen. Naqtyraq aitsaq, Álekeng atylar kýni toltyrghan "tútqyn anketasynda" ózining 1866 jyldyng 5 nauryzynda dýniyege kelgenin jazady. Osyny eskere kele S.Aqqúlúly: "Búdan bylay "Alashtyng Álihanynyn" tughan kýni men jyly retinde mine osy datanyng qabyldanghany әdil bolar edi!" - dep eskertedi. Sonday-aq "Álihan Bókeyhan ýkim shygharylghan kýni-aq atylghan" degen kezekti maqalasynda avtor Alash arysynyng 72 jasynda atylghanyn aitady. Mәselen: "Ýkim shygharar aldynda beriletin songhy sózde ózin kinәli etip, jazagha kesetinderine kýmәni bolmaghan Álihan Bókeyhan eshqanday ókinishti de, ayaushylyq súraudy da bildirmeytin qysqa, biraq maghynasy tereng aqtyq sózin aitty: "Men sovettik biylikti jaqsy kórgen emespin, biraq moyyndadym!" Osy sózdi aitqan sәtte ol 72 jasta edi" degen tyng derekti keltiredi.

Alashorda últtyq avtonomiyaly ýkimetining tóraghasy, qogham jәne memleket qayratkeri Álihan Bókeyhannyng dýniyege kelgen jyly turaly býginde ýsh birdey derek kórsetilip jýr. Anyghynda Alashtyng Álihany qay jyly dýniyege keldi? 1870 jyly ma, әlde 1866 jyldyng nauryzynda ma? Tipti ózining tughan inisi Smahan tóre aghasynyng 1865 jyly dýniyege kelgenin aitady.

Juyrda belgili alashtanushy Súltanhan Aqqúlúly qúrastyrghan Á.Bókeyhannyng tolyq shygharmalar jinaghynyng alghashqy eki tomdyghy qolgha týsti. Atalmysh kitapta S.Aqqúlúly Á.Bókeyhannyng 1866 jyly tuylghandyghyn túshymdy derekpen dәleldegen. Naqtyraq aitsaq, Álekeng atylar kýni toltyrghan "tútqyn anketasynda" ózining 1866 jyldyng 5 nauryzynda dýniyege kelgenin jazady. Osyny eskere kele S.Aqqúlúly: "Búdan bylay "Alashtyng Álihanynyn" tughan kýni men jyly retinde mine osy datanyng qabyldanghany әdil bolar edi!" - dep eskertedi. Sonday-aq "Álihan Bókeyhan ýkim shygharylghan kýni-aq atylghan" degen kezekti maqalasynda avtor Alash arysynyng 72 jasynda atylghanyn aitady. Mәselen: "Ýkim shygharar aldynda beriletin songhy sózde ózin kinәli etip, jazagha kesetinderine kýmәni bolmaghan Álihan Bókeyhan eshqanday ókinishti de, ayaushylyq súraudy da bildirmeytin qysqa, biraq maghynasy tereng aqtyq sózin aitty: "Men sovettik biylikti jaqsy kórgen emespin, biraq moyyndadym!" Osy sózdi aitqan sәtte ol 72 jasta edi" degen tyng derekti keltiredi.
Al Túrsyn Júrtbay anketalyq anyqtamagha sýiene otyryp Álekenning 1866 jyly dýniyege kelgenin, әitse de "Á.Bókeyhanovtyng ómiri men shygharmashylyq jolyn tiyanaqty zerttegen S.Aqqúlúly 1870 jyl dep dәleldeydi" deydi "Úranym alash!.." enbeginde. Alashtanushy Smahan tóre Núrmúhamedúly kórsetken 1865 jyldy da nazardan tys qaldyrmaghan jón dep esepteydi. "Qansha degenmen aghasynyng ózinen neshe jas ýlken ekenin Smahan tóre bilse kerek" degen pikirdi algha tartady T.Júrtbay. Al búl turasynda Aqqúlúlynyng óz aitary bar. Ol: "Eskertetin bir manyzdy mәsele - Álekenning tughan jyly, qara tanyghan bastauysh mektepten bastap, S.-Peterbordaghy jogharghy oqu mekemesin bitirgen kezenderin nemese Alash serkesining ómirlik joly men qayratkerlik qyzmetining san-saqty sәtterining naqty jyl mezgilderine kelgende, Smahan tóre azyn-aulaq qatelesken. Oghan bir ghana mysal, avtor Álekendi "Qyzylqaynarda 1865-shi jyly..." tughan dep jazady" dey kele, "Áytse de estelikter odan ózining qúndylyghyn bir eli de joghaltpaydy" dep tújyrymdaydy. Al Alashorda basshysynyng 1870 jyly dýniyege kelgendigin S.Aqqúlúly ilgeride jazghan bolatyn. Demek alashtanushynyng songhy pikirin, naqtyraq aitsaq 1866 jyldyng 5 nauryzy degendi "qabyldaghan әdil bolar edi!".
Sonday-aq juyrda "Abay.kz" aqparattyq portaly: "Biyl - Alash ardaqtysy, qazaqtyng jana zamana memlekettiligining tór basynda túrghan airyqsha, eren túlghasy, alghyr sayasatker, "Alashorda" últtyq territoriyalyq ýkimetining tóraghasy, "Alash" qozghalysynyng tu ústaghan bastaushysy, eki dýniyedegi Alashtyng ayauly úly Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng 145 jyldyghy" dep jazdy.
Úzyn sózding qysqasy, biyl el tәuelsizdigining 20 jyldyghymen qatar Á.Bókeyhannyng 145 jyldyq mereytoyy túspa-tús kelip otyr. Sonday-aq Alashtyng ayauly azamattary Jaqyp Aqbaevtyng tuylghanyna - 135 jyl bolsa, Álimhan Ermekovting dýniyege kelgenine - 120 jyl. Songhy ret jogharyda aty atalghan ýsh arysqa 1992 jyldyng tamyzynda Aqtoghay audanynda úlan-asyr as berilgen eken. Arada jiyrma jylgha juyq uaqyt ótse de, olardyng esimi joghary jaqtan elep-eskerilmey keledi. Oghan dәlel 2006 jyly Álihan Bókeyhannyng 140 jyldyghyna eshkim mәn bergen joq. Al "Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn" degen Álekenning mereytoyyn qalay atap ótse de oryndy emes pe edi? "Ezilgen eli ýshin amalsyzdan... qara júmystyng kirine bylghanyp, sayasattyng sandalyna týsuge" mәjbýr bolghan Álekeng turaly Qoshke Kemengerúly: "Ýkimetting qara qughyn jasaghan kýnderinde, aidauyna da, abaqtysyna da shydap, el ýshin basyn qúrban qylghan at tóbelindey ghana azamat toby boldy. Búl topty baulyghan Álihan. Álihannyng qazaq eline istegen tarihy qyzmeti: әdeby til tuuyna sebep boldy, ózine ergen topty diny fanatizmge qarsy tәrbiyeledi. Búdan baryp tatardan irgesin aulaq salghan qazaq últy tudy" dey kele: "Basqa júrttyng basshylary tym-tyraqay bolyp shet patshalyqtargha shyghyp ketkende, Álihannyng qonys audarmay qaluy da - elin sýigendikke dәlel" degen ystyq yqylasyn bildiredi.

Halqymyzdyng týsiniginde eleusizdeu toy-jiyndy "jetim qyzdyng toyynday ótti" deushi edi. Ókinishke qaray, Álekenning 145 jyldyghy "jetim qyzdyng toyynday da" atalyp ótilmeytin siyaqty. Býginde iysi Qazaqqa ortaq azamattyng mereytoyy ózining tughan ólekesinde ghana atalyp ótuge tiyis degendey qisynsyz kózqaras qalyptasqan. Osy qasang qaghidamen qaraytyn bolsaq, Álekenning mereytoyyn Qaraghandy oblysy atap ótuge tiyis edi. Amal ne, nebәri jiyrma bes kýnen keyin 145 jasqa tolatyn Alash ardaqtysynyng mereytoyy atalmysh oblysta da atalyp ótilmeytin tәrizdi.

«Týrkistan» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406