Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 8323 0 pikir 9 Shilde, 2018 saghat 11:45

Sәule Dosjan. Keler úrpaqtyng qarny toq, sanasy joq bolsa – jahandanu jútyp qoyady...

Sәule apay, aru Astananyng 20 jyldyq mereytoyyna oray ótkizilgen Respublkalyq jyr mýshәirasynan I oryn alghan ekensiz, qútty bolsyn! Bәigening aldyn bermey, basqa baq synaushylardan oq boyy ozyp kelgen jýldeli shygharmanyz turaly aityp berseniz. Jalpy, jýldeli bolghanynyzdy estigen kezdegi әseriniz qanday boldy?

Men Astanadan óz baqytyn tapqan adammyn

- 2000 jyly ghasyr almasyp jatqanda jalghyz ózim poyyzgha otyryp Aqmolagha keldim. Otbasym Almatyda qaldy. Nege jalghyz kelgenim jatqan syr....

Sodan bastap mening taghdyrym  men shygharmashylyghym jana qalamen birge ósip jatty. Astananyng 10 jyldyq mereytoyyna arnalghan mýshayrada ýshinshi oryndy iyelendim,  15 jyldyghynda «Astana suretteri» degen jyr toptamammen ekinshi oryngha shyqtym. Sol jyly «Arman qala» atty jyr jinaghym «Qazyghúrt» baspasynan jaryq kórdi.

Astana ósip keledi balaqanday,

Mәpeleydi Otany alaqanda.

Ghimarattar jarysyp zengir kókke,

Bәiterekting symbaty dara qanday.

 

Qazaghymnyng basyna baq ornady,

Saryarqagha qayta han taghy ornady.

Jaghasyna el qonyp, esi ketip,

Esil orap aghady Aq Ordany.

 

Kókshil әinek ýilerin kórkemdeydi,

Ásem qala ay sayyn órkendeydi.

Parijdy emes, búl kýni europalyq

«Astanany bir kórip ólsem!» - deydi, - dep jýrek sózimdi arnadym.

Endi, biyl «Astananyng 20 jyldyghyna arnalghan mýshayrada  birinshi oryndy iyemdendi» dep jazyp jatqanyn BAQ kózderinen estip-bilip jatyrmyz. Búl aituly merekege syiym bolsyn dep, «Sәlem saghan, Astana!» degen tolghau úsynghanmyn. Enbegimdi, Astanagha degen mahabbatymdy baghalaghan әdilqazylargha rahmet!  Ayta ketu kerek, Ayjan, ishinde ózing de barsyn, qazirgi jas aqyndar óte myqty! Ekpinderi qatty. «Endi mýshayragha qatyspaymyn» dep jýrgem. Aqynnyng aitys degende qozyp ketetin delebesi bolady ghoy, sol Astanany jyrlau degende meni otyrghyzbady ghoy. Tolghau keldi, tógip-tógip jiberdim. Sýiikti qalama degen ystyq mahabbatym jýrekten shyqqan son, jýrekke jetken shyghar...

- Qazaqtyng qabyrghaly aqyny Túmanbay Moldaghaliyev kezinde jana órken jayghan balausa jyrlarynyzdy qúmnan shygha kelgen oimaqtay oaziske balap, «tynysty keneytetin, ómir dәmin sezdirtin jyrlar» dep bagha berse, Farizaday poeziya padishasy «Aq jelken» jurnalynyng bas redaktory bolyp túrghan uaqytynda, kabiynetining esigin «asa úyandyqpen ashyp, ishke kýlimsirey kirgen biday óndi, taldyrmash kelgen, әdemishe qyz bala» turaly asa әserli jazady. Sol joly redaksiya esigin iymene ashqan balghyn qyz – óziniz ekensiz, Sәule apay. Sol bir sýikimdi beyneniz Fariza apamyzdyng jadynda saqtalyp qalghan eken, ólenderinizdi keyinnen gazet-jurnal betterinen kezdestirmey ketken son, «qyz balanyng taghdyry onay emes, balaly-shaghaly bolyp, tirlikting tauqymetimen ólendi birjolata qoyghan shyghar, onyng ýstine, әiel zatynyng ónerin, oi-parasatyn mensingisi kelmeytin dókeyleu kýieu tap boldy ma – kim bilsin», - dep oilap jýredi eken. Órimdey ólenderiniz qos birdey asqar tauday aqyndy kezinde nesimen sonshalyqty tәnti etkeni myna bizdi, artynyzdan ergen ini-sinililerinizdi óte qyzyqtyratyny ras.

- Sonau Hantәnirining bauyryndaghy Aqtam degen auyldan jurnalist bolamyn dep QazMU-ge kelip, oqugha týstim. Ólen, әngime jazudy on tórt jasymnan bastaghanmyn. Auyldaghy ýide mynnan astam kitabym, tek qazaq әdebiyetinen túratyn kitaphanam boldy. Ony ózimshe «Túmanbay Moldaghaliyev atyndaghy kitaphana» dep, ýlken portretin tórime ilip qoyghanmyn. Iztay Mәmbetov, Qasym Amanjolov, Júban Moldaghaliyev, Syrbay aqyn, Múqaghaly men Qadyr,  Múhtar men Túmanbay aghalarymnyn, Kýlәsh pen Fariza, Qanipa Búghybaeva, Rza Qunaqova apaylardyng jyrlaryn jatqa oqitynmyn. Kórkemsózding sol zamandaghy keremetterining bәrin oqydym, poshta arqyly seriyalarmen jazdyryp alatynmyn.

Sodan mektep bitirip Almatygha kelgende, aldymen, Fariza apam men Túmanbay aghamdy izdep keldim. Tanystym. Jyrlarymdy jurnaldaryna basty. Sol dostyq olar ómirden ótkenshe ýzilmedi.

Ayjantay, ainalayyn! Sizdermen salystyrghanda bizding tolqynnyng bir baqyty – aldymyzdaghy qalam ústaghan agha-apalarymyz bizge ýlken qamqorlyqpen qaraytyn. Jylt etken nәrsemiz bolsa pikirlerin aita jýretin. Ol bizdi qanattandyratyn.  Sol kezde «Jiger» degen jas aqyn-jazushylardyng festivali bolatyn. Sonda baghymyzdy synaytynbyz. Sol «Jiger»  qanattandyrghan Ghalym Jaylybay, Bauyrjan Jaqyp, Qasymhan Begimanov, Shәmshiya Júbatova degen myqty aqyndar býginde qazaq poeziyasynda óz biyikterinen kórinip keledi.

- «Mening jalghyz serigim» óleninizde:

Ay siyaqty suyq, kórkem jan edim,

Ashqyzbaytyn júmbaghy mol әlemin, - depsiz.

Qarapayym әdemilik, qonyr keshtegi tabighattyng túnghiyq ýnsizdigindey jan suyratyn múng bar. Búl erekshelikti tek sizge tәn aqyndyq bolmystyng kórinisi-au dep qabyldadyq. Sol siyaqty, dәl osy ólende:

Jer siyaqty mening jalghyz serigim,

Maghan bastap alyp keldi seni kim? - degen joldar bar eken. 

Áyel – Ay. Jer – lirikalyq keyipkerding serttesken jary bolar?! Ne degenmen, arada myqty tartylys kýshi baryn әserli jetkizgensiz. Olar mәngilik bir-birine telingen. Álde, odan da biyigirek alayyq, búl – Mәrtebeli Poeziyanyng dәl ózi me eken?

- Mening qyz kezimdegi tegim – Qojahmetova bolatyn. Alghashqy kitabym da kesh shyqty, talantymdy uaqytynda kórsete almasam –  ol ózimning kinәm. Mening taghdyrym oily-qyrly, auyrlau boldy.

«Ay siyaqty suyq, kórkem jan edim,

Ashqyzbaytyn júmbaghy mol әlemin, - degenim sondyqtan.

«Mening jalghyz serigim»,- degen ýshinshi jyr jinaghym, «Dәstýr» baspasynan 2015 jyly shyqqan bolatyn.

Siz keltirgen shumaqtar «Qyryq kýnde qyryq óleng arnadym», - degen joqtau jyrlardan alynyp otyr. Búl jyrlar toptamasy –qazaq әielining óz otbasynyng iyesin, balalarynyng әkesin býgingi zamanda qalay joqtauy mýmkin degennen tuylghan jyrlar. Auyz әdebiyetinde joqtaudyng nebir atalary qalghan. Talay su aqty, zaman auysty, zang janardy degendey. Jiyrma birinshi ghasyrdyng әieli qalay joqtar edi? Men aqyn bolghannan keyin manayymda bolyp jatqan jaghdaylardy jyrmen tógemin. Ózimdi jarynan airylghan, balalardy әkesinen aiyrylghan jetim dep qabyldaghan kezde tughan jyrlar. Búl jyrlardy tek qana mening jan-dýniyemdegi qúlazu, jalghyzdyq, joqtau dep qabyldaudyng qajeti joq. Siz dúrys aitasyz búl – Mәrtebeli Poeziya.

- Siz jastyq shaqta ólenge ghashyq pa ediniz? Ólenning sizge degen yqylasy qanday edi?

- Men proza men poeziyany ózimning egiz balalarym siyaqty kóremin. Ólendi tórt joldy toltyryp, shumaq quyp, janymdy qinap jazyp otyrmaymyn.

Naghyz aqyn syrqyratsa sýiekti,

Naghyz óleng jaryp shyghar jýrekti.

 

Shyn aqynnyng jýregi atsha tulaydy,

Shyn ólende shyn sezimder shulaydy.

 

Naghyz aqyn nashar úiqas qumaydy,

Naghyz óleng jayshylyqta tumaydy.

 

Men ólendi tuamyn! Óleng jaryqtyq óte qasiyetti. Ol tuylady. Tenizding tolqynynday, keyde dauylday, jauynday, tipti tolghaqtay bolyp keledi. Sonda tógip-tógip tastaymyn. Bir poemany eki kýn úiyqtamay shygharghan kezim de bolghan. Óleng maghan ózi keledi, kýy tandamaymyn. Kelip qalghanda kýlli sharuamdy toqtatyp qoyyp qaghazgha týsire qoyamyn. Óleng – mening alghashqy mahabbatym! Bala kezimnen ghashyqpyn. Ony izdegendey, ony sýigendey men eshkimdi izdep, sýigen emespin. Songhy aqshama jyr kitabyn satyp alamyn.

- Sәule Dosjanday qalamger songhy kezde proza janrynda óndirtip jazyp jýrgenin bilemiz. Osy janrda airyqsha enbekqorlyghynyz bayqalady. Búl sizding poeziyadan alystaghanynyzdy bildire me? Prozagha yqylasynyz qashan, qalay oyandy?

- «Men proza men poeziyany ózimning egiz balalarym siyaqty kóremin», - dedim. IYә, songhy kezde proza jazamyn. Kóp izdenip, kóp oqimyn, kóp kóremin, kóp tyndaymyn. Sonyng bәrin jýregime sinirip, miyma qúiyp alamyn. Qúdaygha shýkir, jazuyma kelgende este saqtau qabiletim jaqsy. Kórgenim kinodaghyday elestep, eske týse qoyady. Oiymdy búzyp almau ýshin ólendi mólt etkizip, qaghazgha qalamsappen týsiremin. Al proza qalamsappen de, kompiuter, noutbukpen de jazyla beredi.

Fariza apam: «qyz balanyng taghdyry onay emes, balaly-shaghaly bolyp, tirlikting tauqymetimen ólendi birjolata qoyghan shyghar, onyng ýstine, әiel zatynyng ónerin, oi-parasatyn mensingisi kelmeytin dókeyleu kýieu tap boldy ma – kim bilsin», - dep oilap jýredi eken dep Siz dúrys aitasyz. Meni ol kisi beker izdegen joq, bir kezderi әdebiyet әleminde kórinbey ketkenim ras. Bir kýni oida joqta kezdesip qaldyq. «Sen ólendi qoyyp ketkenbisin?» - dedi Fariza apam. Men jazyp jýrgenimdi, biraq esh jerde jaryq kórmeytinin, otbasylyq jaghdayymdy týsindirdim. «Jazghandaryndy jinap maghan әkel», - dedi. Sol kezde jazyp bergen pikiri ghoy. Qoljazbasy mende әli saqtauly. Sonyng nәtiyjesinde «Jyr tәj» degen túnghysh jinaghym 2011 jyly, «Atamúra» baspasynan qyryqtan asqan shaghymda jaryq kórdi.

Ayjan ainalayyn, osy súhbatyng arqyly sen mening sherimdi qozghadyn... «Jaman syryn aitam dep shynyn aitypty» degendey bolyp túr. Aytpayyn desem, oqyrmanym men turaly shyndyqtan habardar bolsa dep oilaymyn. Sebebi, proza jazuyma qatang shek qoyylghan kezderdi de bastan ótkizgenim ras. Sondyqtan bolar, men qazir prozany ashqaraqtana jazyp jýrmin, ómir boyy oqyp, kórip, tyndap, estip, syr sandyghymda saqtap jighan baylyghymdy endi shygharyp jatyrmyn desem bolady. Men prozany on tórt jasymnan jazyp kelemin, biraq shygharmalarymnyng uaqytynda jaryq kóruge qúqy bolmady. Olar mening arhiyvimde shang basyp jatty. Olargha jaryq dýniyeni kórsetu ýshin Sirat kópirinen ótkendey, myqty synaqtan ótuge tura keldi... «Ol qanday synaqtar edi?», - dep tang qalyp otyrghan shygharsyn? Búl synaqtar bizding otbasymyzgha qatysty edi....

Men shiyrek ghasyrdan astam uaqyt qazaqtyng klassik jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri Dýkenbay Dosjannyn, marqúm, ol kisi ómirden ótkenshe zandy nekeli jary boldym. Menen jurnalister súraytyn: «Eki birdey qalamgerge bir otbasynda túrghan qiyn ba?», - dep. Men barlyq qazaq әieli siyaqty shyndyqty aitpay, «bizde bәri keremet, ol – jazady, men –  korrektorymyn, redaktorymyn. Men jazsam, ol oiyn qosady», - dep jauyrdy jaba toqyp, әdemilep jauap beretinmin. Shyghys әieline tәn qasiyetpen otbasylyq qúpiya syrtqa shyqpaytyn. Ol kisi de men turaly: «jaza almadym dep armanda, men nege jaryqqa shyqpaymyn dep menimen renjisedi» dep, meni jamandaghan emes. Biraq ýiimizde shygharmashylyq maydany bolyp qalatyn.

Negizi, mening minezim qiyn. Eshteneden qaytpaymyn. Bir nәrseni maqsat etip qoysam, ayaghyna jetpey tynbaymyn. Áytpese, Dýkenbay Dosjanday adamgha óz talabymdy oryndatu onay ma! Ol kisining jaratylysyn bәri de biledi.

Aldymen,  «ólenindi jazyp tynysh jýr, proza qatynnyng qoly emes», - dedi. Men qoymay, jazghanymdy «Qazaq әdebiyeti» gazetine berip, onda myng bolghyr, bas redaktory Júmabay Shashtayúly aghamyz gazetke basyp túrdy. Júrt oqyp, jaqsy pikirler aita bastady. Dýkeng birde:  «jazghysh bolyp bara jatsang bizding otbasy turaly jaz, kóreyin. Mening saghan jazghan hattarymdy, enenmen qalay túrghanyndy, mening shygharmashylyq azaptarymdy jaz, mening kózimning tirisinde. Kóreyin sening sheberligindi. Aqshasyn tólep, kitap etip shygharyp berem. Sony júrt qabyldasa ghana saghan proza jazugha batamdy berem», - dedi.

Sonymen, Dýkeng talap etken kitap jazylyp, «QAZAQPARAT» baspasynan «Ýshinshi esikting qúpiyasy», - degen atpen shyqty. Júrt talasyp oqydy, tipti ol kisining tughan Janaqorghan audanynyng kitaphanasynda oqyrmandar tólqújattaryn kepilge qoyyp oqypty. Ári ol kitapta jazushy Dýkenbay Dosjannyng shygharmashylyq jolyndaghy shytyrman oqighalary bolghan song da shyghar, halyq qyzygha oqyp, ol kisining adamy jәne jazushylyq taghdyrynyng týp-tórkinin týsindi.

Dýkeng riza boldy.  Biraq «búl – epistolyarlyq janr, kórkem shygharma degen qúdiret, ol әiel kóteretin jýk emes. Ólenindi jazyp tynysh jýr. Men seni ózimmen jaghalasyp jazushy bolady dep algham joq», - dep jyryn qayta bastady. Osy arada Aynúr degen qyzymyzdan keyin dýniyege kelgen Iliyas degen úlymyz tua salyp, kóp túrmay shetinep ketti. Soghan baylanysty da arada týsinispeushilikter boldy. Men jazudan armanda bolghanmen, otbasynda jaqsy jar boldym. Balalar da jaqsy oqyp, elimizding belgili azamattary qataryna qosyldy. Barlyq jaghynan Dýkenning bir jaghyna shyghyp, «Sәule maghan – әulet, dәulet, sәulet

jasady», - dep, ózi aitqanday ómir sýrdik. Tek osy jazudyng derti meni ishtey jedi. Oryndalmas armangha ainaldy. Jazbayyn desem, úiyqtatpaydy. Jaqsy qyzmetterde de boldym, olar da meni aldandyrmady. Aurugha ainaldym...

Maghan shyghugha rúqsat bolmaghan son, Dýkene kómektesip, jana shygharmalaryna materialdar jinap berip, iydeya qosyp, korrekturasyn qarasyp, «baryp kel, alyp kelimen» jýrip,  onyng jazu lobarotoriyasynan  jazushylyqtyng qyr-syryn ýirene berdim. Býginde jazudan, izdenuden óz enbegimdi kórsetip kele jatsam –  sol Dýkennen ýirengenim. Aldy jaryq bolsyn, óte rizashylyqpen aityp otyramyn.

- Dýkenbay aghamyz ýlken jazushy, anyz adam ekeni ras. Ol kisiden qalghan jazushylyq múra – ortaymas qazyna, orny bólek әngime. Alayda, sizding «Eki kýieuli kelinshek», «Qyzmet qamaqtaghy әiel», «Ýlken ýidegi ýrey» hikayattarynyz, «Shashtaraz әielding mahabbaty», t.b. әngimelerinizden qalyptasqan stili, naqty iydeya aiqyn kórinedi. Siz óz shygharmalarynyzda qazaq әielining minez-bolmysyn, qogham men otbasyndaghy ornyn naqty kórsetip beresiz. Tipti belili bir iydealdy algha tartatyn siyaqty kórindiniz. Siz qazirding ózinde birneshe  prozalyq kitaptardyng avtorysyz. Aytynyzshy, shynynda, proza tilimen neni aitqynyz keledi?

- Jazugha kelgende ashqaraq ekenimdi jogharyda aittym. Úzaq jylghy memlekettik qyzmetten keyin byltyr zeynetke shyqtym. Qazir barlyq uaqytymdy el-jer kórumen, kitap oqumen, solardan jinaghanymdy, ómirden toqyghanymdy jazumen ótkizip jatyrmyn. Alla qanday oy salady – sony aitamyn! Jazghanym oqyrmandaryma jetse degen maqsatym bar. Onymen әdeby agentterim ainalysady. Shet elde jazushylar kitabyn bizdegidey ózderi shygharyp, ózderi nasihattap, ózderi satpaydy eken. Onday sharuamen әdeby agentteri ainalysady. Qazaqstanda da  túnghysh ret әdeby agenttik qúryldy. Jetekshisi – Baqtygýl Mahanbetova hanym. Býginde ol agenttik bizding birqatar aqyn-jazushylarymyzdy europa elderine tanytyp, elimizding ishindegi baspalarmen júmys jasap jýr. Men sol agenttikting qyzmetin paydalanamyn. Songhy kezderi Anar Kabdullina degen jas qyz әdeby agent retinde qyzmetin úsyndy, ol TMD elderimen jaqsy júmys jasauda. Qazir Anar hanymmen osynday baylanystamyn. Agenttikterding júmys nәtiyjesi sol, býginde mening enbegimdi Europa men TMD kólemindegi oqyrmandar oqyp, pikirlerin bildirude. Kitaptarym alys elderde basylyp jatyr. Sol agenttikterding qyzmetin jazushylar jaqsy qabyldap, isteri ilgeri bolyp tól әdebiyetimizdi әlem tanysa eken degen armanym bar.

- Aytyp otyrghanynyz ras, «Qyzmet qamaqtaghy әiel» hikayatynyz reseyding tanymal «ngnosti» jurnalyna shyqty. Áleumettik jeli degen jyldam әri asa tiyimdi aqparat alany payda bolghaly kóp nәrseden lezde habardar bolyp otyramyz ghoy. Dәl osy hikayatynyzdy Resey synshylary jyly qabyldap, pikir bildirgenderin de sol jerden oqyp, bilip otyrmyz. Mәskeulik әdebiyettanushy Marianna Dudareva búl hikayat turaly «qyzmettegi әiel ómiri búryndary kóp qozghalmaghan tyng taqyryp» dep atap ótti. Sәule apay, osy bir erekshe tuyndynyz turaly aityp ótseniz.

- Búl – memlekettik qyzmette jýrgen әielderding kýndelikti ómirin beyneleytin hikayat. Mening bir әriptesim óz júmysynyng men bilmeytin qyrlaryn, taghdyryna әserin әngimelep berdi. Ózim de jiyrma jyldan artyq memlekettik qyzmet atqardym. Kýnderding bir kýninde Asem men Dayyr Kәmenúly syndy keyipkerlerim dýniyege keldi de, jazbasyma qoymady...

- Sәule apay, oqyrman qauym joghary baghalaghan, synshylar jaqsy pikir bildirgen taghy bir shygharmanyz –  «Kórdemshening qasireti» dep atalady eken. Taqyryby erekshe búl tuyndynyz úmyt qalyp bara jatqan últtyq salt-sanagha silkinis әkeldi desek artyq aitpaymyz, sonymen qatar, búl shygharma qazaqy salt-dәstýrimiz tereng jarastyq tapqan otbasy qúndylyqtaryn da nasihattaydy. Qalay oilaysyz, jahandanu iydeyasyn ýzdiksiz boyyna sinirip jatqan býgingi qazaq qoghamy osy shygharmada óziniz asa dәripteytin últtyq salt-dәstýrimizben ajyramastay, qaytara  tereng qauyshuy mýmkin nәrse me? Búl ýshin ne isteu kerek?

- Biz jahandanu dýmpuin qalasaq ta, qalamasaq ta, ol kýndelikti ómir saltymyzgha, boyymyzgha sinisip, ertengi keler úrpaghymyzben birge jasasatyn bolady. Biz odan eshqayda qashyp qútyla almaymyz. Ony «qabyldamaymyz» deu aqylgha syimas edi. Búl bizding keleshek taghdyrymyz. Árqaysymyz qoghamda, otbasymyzda, óz boyymyzda últymyzdyng salt-dәstýrin, әdet-ghúrpyn saqtay otyryp, ghylym men tehnika jetistigin mengerip, tehnologiyalyq damulardy iygeruge úmtylghanymyz dúrys. Jahandanudyng ortasynda ómir sýre otyryp, týp-tamyrymyzdan qol ýzbey, qazynaly qasiyetterin odan әrmen dәriptey, úrpaq boyyna qanmen sinire biluimiz kerek. Jas úrpaq mýmkindiginshe aldynghy tolqynnyng jibergen qatelikterin qaytalamaugha tyrysyp, últtyq asyl qasiyetterimizdi órkendetuge kýsh salsa, biz eshqashan últ retinde joyylyp ketpeymiz. Qazaq býginde baqytty últ bolsa, onyng basty tiregi –Tәuelsizdikte! Qazaqtyng óz Otany, Kók Tuy, Elordasy bar! Bizden sany on ese kóp últtar Otansyz jýr. Eng qauipti nәrse – Tudyng jyghylyp, Tilding joghalyp, Tәuelsizdikten aiyrylyp qalu. Qúday sodan saqtasyn! Árqaysymyz sol ýshin ishtey kýresuimiz kerek. Sonyng bir bóligi –otbasy qúndylyghyn nasihattau. Ákening abyroyyn asqaqtata otyryp, Anany ardaqtau. Úrpaqty ósire otyryp, últty saqtau. Qazaq endi ashtyqtan qyrylmaydy, biraq úrpaghynyng qarny toq, sanasy joq bolsa – jahandanu jútyp qoyady. Men «Kórdemshening qasiretinde» otbasylyq qúndylyqtarymyzdy eske salyp, jastarymyzdyng boyynda kezdesetin jat minezdi ashyp kórsete otyryp,  sol qateni týzetip, san ghasyr qan tazalyghyn saqtap kelgen babalar dәstýrining óz jalghastyghy ýzilmeuin armandadym. Al, armandar mindetti týrde oryndalady!

- Sәule apay, әdeby kenistikte enbeginiz elenip, jýlde alghan kezderiniz az emes, mýshәiralardyng aldyn bermediniz dese de bolady. Kitaptarynyz shyghyp jatyr, óz oqyrmandarynyz bar. Endi Sizge songhy súraq: enbeginiz memlekettik dәrejede baghalanyp jýr me?

- Kitabymdy talasa oqyp jatqan elime, oqyrmandaryma alghysym sheksiz. Enbegim memlekettik dәrejede de baghalanbay jatqan joq. Ony ghalamtordaghy mening ómirbayandyq paraqshamnan da kóruge bolady.

Eng jogharghy baghalanghany, Qazaqstan medisinasynyng zamanuy jetistikteri turaly  jazylghan «Ógey jýrek» kitabym ýshin 2015 jyly,  Elbasy Jarlyghymen «Qazaqstan Respublikasynyng Enbek sinirgen qayratkeri» ataghy berildi. Búl bayaghydaghy «Halyq jazushysy» ataghynyng ekinshi atauy dese de bolady. Enbegimning osynday dәrejede baghalanghany maghan shabyt syilap, sodan keyin de bolar, qazir óndirip, kóp  jazyp jýrmin. Qúdaygha shýkir, baspagerler ózderi tapsyrys berip, enbekterimdi shygharyp jatyr.

- Maghynaly súhbatynyz ýshin kóp rahmet, Sәule apay! Sizge shygharmashylyqtabys, sarqylmas shabyt tileymin!

Súhbattasqan Ayjan Tabarakqyzy

Abai.kz

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377