Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Dat 3980 19 pikir 23 Tamyz, 2018 saghat 09:33

Akademik Orazaly Sәbdenning El men Elbasygha arnaghan bes úsynysy

Akademik Orazaly Sәbdennin

QR Preziydenti N.Á.Nazarbaevqa,

Qazaqstan halqyna ekinshi ashyq haty

 

Akademikting birinshi  Ashyq hattaghy «Biz ózi qayda bara jatyrmyz...» degen súraqqa jauap retinde bergen

BES ÚSYNYSY

«Ózge emes ózime aitam óz jayymdy...», -  dep, aqyn Qasym Amanjolov aitqanday, aldynghy  Ashyq hatta ózekti órtegen elding ishki jaghdayyn jazyp edim. Endi elimning erteni ýshin jauabyn ózim beruge bel bayladym.

Tórtkýl әlem kýrt ózgeris kýidi airyqsha bastan keship otyrghan zamanda ómir sýrip otyrmyz. Álemdik daghdarys, aimaqtyq tolassyz soghys, klimattyng jylynuy, bosqyndardyng josyluy, asharshylyq kýidegi 1,3 mlrd. halyqtyng tragediyasy, t.b. jer sharynyng jaghdayyna kóz jibere otyryp, «biz osy qayda bara jatyrmyz?» demeske amal joq... Búl nәubetting aldyn alugha, qanday da bir shara qoldanugha  damyghan elderding ózderi dәrmensizdik tanytuda. Alpauyt AQSh-tyng kólenkesinen shygha almaytyn Birikken Últtar úiymy jay ghana qúlaq saludan artyq eshtene jasap otyrghan joq. Qysqartyp aitsaq, әlemning ózi qazir bey-jay kýy keshude, órkeniyet daghdarysta. Búl turaly oi-úsynystarymdy G7, G20 memleket basshylaryna kezinde hat arqyly joldaghan bolatynmyn.

Ótkende men bir Ashyq hat jazdym. Osy bizding qazaq elinde maqtanugha túratyn qanday jetistikterimiz bar? Eng týbegeyli mәsele, elding qal-jaghdayy, kýn-kóris dengeyining tómendigi, júmyssyzdyq, әsirese, auyldaghy júmyssyzdyq, jalaqynyng azdyghy, sóz bostandyghynyng joqtyghy, adam qúqyghynyng ayaqqa basyluy men adam ómirining qauipsizdigining syn kótermeytindigi qatty alandatady. Osy kelensizdikter tapa-tal týste, Almatynyng qaq ortasynda sport júldyzy Denis Tendi óltirip ketken kezde, qayrangha shyqqan shabaqtay ashyq kórindi. Qazir halyq kóp nәrsege narazy jәne halyqtyng búl narazylyghy negizsiz emes. Elimiz sybaylas jemqorlyqtyng shyrmauynda. 5 mln. jerlesterimiz kreditten kóz ashpay otyr. Onyng basym bóligi tóley almay, ipotekagha alghan pәterlerinen, biznesterinen airyluda. Osy jaghdayda óz-ózine qol júmsaghandar qanshama! Býginge deyin әr janúyanyng baspana saluyna mýmkindik beretin 10 sotyq jer ýlesi turaly mәsele óz sheshimin tappay otyr. Abay aitpaqshy "... qayratyna sýienip, enbegindi sau, enbek qylsang qara jerde beredi, qúry tastamaydy". Elbasynyng «5 jylgha deyin jer satylmasyn jәne sheteldikterge jalgha berilmesin» degen moratoriyi de zanmen shegelenbey, arghy jaghy kýmәndi bolyp, eldi alandatuda.  Tengening qúnsyzdanuy, sol sebepten tútynu tauarlarynyng tolassyz qymbattauynyng ayaghy kedeyshilikke aparyp soghuda. Memleket ózining әleumettik mindetterin halyq aldynda oryndamay túr. Zang men jarlyqtar kóbeygen sayyn úrlyqshylardyng da sany kóbengde. Múnyng bәri búqaramen etene júmys istemeuding saldary.

Aldaghyny aqylmen boljap biletin, kemel oily basshy bolatyn ózgeristi aldyn-ala seze otyryp,  «qazannan qaynaghan budy» der kezinde shygharmasa, qazan qaqpaghynyng atylatyny әmbege ayan. Alysqa barmayyq, múnday jaydy kórshilerden kórip, kuә boldyq emes pe.

Mine, osynday әlemdik jәne elimizde beleng alyp otyrghan kelensizdikterden keyin eriksiz súraq tuady: «Biz ózi qayda bara jatyrmyz? Bizdi qayda alyp bara jatyr? Bizde qayda bara jatqanymyzdy bilmeymiz. Alyp bara jatqandar da bilmeydi».

Qiyndyqtar jayynda әrkim de aituy mýmkin. Al odan shyghudyng joldary qanday? Dәl osy súraqqa jauap beru, tetikterin kórsetip beru –  qiynnyng qiyny. Endi «ne isteu kerek?» degen súraqqa maman retinde jauabym tómendegidey. Mәselening eng ýlkeni, isti nasyrgha shaptyrmau, kýni erteng «qolyndy mezgilinen kesh sermep» qalmau. Bir sózben aitqanda, halyq týbegeyli ózgeristi kýtedi.

Ol ýshin 5 manyzdy úsynysym bar:

Eng basty mәsele Qazaqstangha sayasi, әleumettik -ekonomikalyq zanmen shegelengen túraqty jýie jasau kerek. Býkil elimiz osy jýie boyynsha júmys jasaytyn bolady. Halyq saylaghan biylik keledi-ketedi, biraq jýie túraqty júmys istep túrady, damyghan elderdegidey... Osy jýie arqyly memleketimiz ýzilissiz-tiyimdi dambdy. Mening 5 úsynysym da, osy jýieni jasap,  qalyptastyru ýshin berilip otyr.

 

Birinshi úsynys. Qazir sayasy reformagha basymdylyq berip, Konstitusiyalyq ózgeristerden bastau kerek. Qoghamnyng sayasy qúrylymynda býkil Qazaqstan halqy saylaghan jogharghy organnyng statusyn kóteru qajet. 4 ret Parlamentting deputaty bolyp, kóp nәrsening ashy-túshysyn tatqan kәsiby maman retinde kózimning jetkeni, osy kezge deyin egemendilikti qalyptastyrdyq, irgemizdi bekittik, búny biz «el retinde damudyng birinshi kezeni» dep atayyq. Ekinshi kezende, yaghni, dәl qazir Parlamenttik Respublikagha kóshuding uaqyty keldi. Qazaq eli unitarly memleket bolghandyqtan, birpalataly Parlamentke kóshui kerek, onyng qúramynyng 50% partiyalardan saylanuy tiyis, kelesi 50% halyq jergilikti  jerden, okrugtardan óz qalaulylaryn saylasyn. Sonda halyq óz deputatyna ýndeu jasap, mindetter qoya alady. Senimdi aqtamasa, basqamen auystyrugha, rotasiya jasauy da mýmkin. Parlamentke deputattar tek taza saylaumen ótken jaghdayda ghana halyq biylikke degen senimi artady. Ókinishke oray, qazirgi jaghdayda olay bolmay túr.

El ishindegi jәne bizding jaghdayymyzdy jiti baqylap otyrghan alys-jaqyn shetelderdegi «Elbasy Núrsúltan Ábishúlynan keyin kim keledi?» degen qyzyghushylyqtyng basymdylyghy rakusynan alyp qarastyrghanda, dәl qazir bizge qajeti revolusiyalyq kýres emes, konstitusiyagha, kodeksterge, zandargha tiyisti ózgerister engizip jýieni evolusiyalyq týrde ózgertetin naqty úsynystar kerek. Biraq Memleketimizding sayasy maqsaty anyq, boljamdy, erteng bir jaghdaylargha baylanysty ózgermeytin ( AQSh-tyng Konstitusiyasy siyaqty) túraqty boluy kerek. Sonda halyq senedi de eredi.

 

Ekinshi úsynys.  Halyq qazir sayasi, biznes elitanyn, biylikting qúrsauynda typyr ete almay otyr. Búdan shyghatyn bir ghana jol bar – Últtyq kelisim arqyly shyghu. Janadan Memlekettik Últtyq kenes qúru arqyly elimizding sayasy jәne qoghamdyq damuynyng últtyq basymdylyqtaryn jasau, yntymaq birlikti, demokratiyalyq ýrdisti kýsheytu qajet. Syzdauyqtay asqynghan elding ishki kelensizdikterin sheshu ýshin Elbasynyng ózi múryndyq bolyp, halqymyzdyng arasynan maqtau-madaqtan alys, keleli oy aita alatyn, is jasay alatyn, tabanynyng býdiri bar aqylman iygi-jaqsylardy  bir dóngelek ýstel basyna jinap, aqyl-kenes qúru mәselesi uaqyt kýttirmeytin asa qajet mәsele bolyp otyrghanyn taghy da aitamyn. Atalmysh problemalardy sheshuding negizgi tetikteri qanday, memleketti jana jolgha salu ýshin ne isteu kerek, osy súraqtarynyng tónireginde Kenes qúru –  býgingining eng útymdy qadamy bolmaq. Búl Kenes – túraqty Memlekettik últtyq Kenes retinde ýnemi júmys istep túruy kerek.  Onyng zanmen shegelengen funksiyasy Konstitusiyalyq ózgeristerge, sayasiy-әleumettik, ekonomikalyq kýrdeli ózgeristerge ong yqpal etetin úsynystar berip otyru bolyp tabylady. Keneste talqylanatyn mәselelerding bәri halyqqa jariya týrde ótkiziluine mәn beru de asa manyzdy bolmaq.  Búl otyrystyng jariyaly boluy  ya ony barlyq aqparat qúraldary tegis  kórsetip otyruy asa manyzdy. Sonda kimning ishinde ne bar, kimning qanday oiy bar ekenin halyq biletin bolady. At tóbelindey az halyqpyz, maqsatymyz el men jerdi, til men dildi saqtap, keler úrpaqty baqytty etu, ózge elge jem bolmau, órkeniyetti, damyghan, demokratiyalyq el bolu! Osyny kórgen halqymyz óz uәjin el aldynda sóz aita alatyn marqasqa azamattary arqyly bildirer edi, jana zamannyng tura joly kórsetiler edi.

Memlekettik Últtyq kenes Preziydentting jarlyghymen qúrylsyn, onyng qúramynda әr oblystan 1-2 adamnan, 6 partiyadan 6 adam, qalghan 50% elding sózin aitatyn belgili túlghalar, qoghamdyq úiymdardan, kenesting 2 teng tóraghasy boluy kerek. Kenesting qúramy múqiyat qaralyp, arnayy erejemen naghyz halyq ókilderinen jasaqtaluy tiyis. Últtyq kenesting «reglamenti men erejesin» onyn. ózderi qabyldaghany dúrys. Eger Últtyq Kenes qazir qúrylmasa, onyng funksiyasynyng asa maghyzdylyghy aldaghy uaqytta bәribir soghan әkeledi. Sebebi Últtyq kenes arasy ajyrap ketken halyq pen biylik ortasynda kópir bolar edi

 

Ýshinshi úsynys. Mening oiymsha qazir әlem ýshin de, biz ýshin de óte manyzdy eki kýrdeli mәsele túr. Ol adamzat ýshin eng manyzdy onyng ruhany qúndylyghy men materialdyq qajettiligi – ómirding negizgi ózegi ekendigin týsine bilui, solardy ornymen iske qosa bilui. Ekeuining tyghyz baylanysta, bir kógende ekendigin týsine otyryp, birge qosyp sheshudi qolgha alu qajettigi – qazir óte aktualdy mәsele. Damyghan memleketter búl ekeuin birjaqty sheship, materialistik jolgha týsip, tek baidy oilap, órkeniyet jolynan shatasyp, ruhaniyattan kenje qaldy. Krizisting sebebi de osynda jatyr.  Al biz bolsaq, qyruar baylyqtyng ýstinde otyryp, jaghdayymyzdy neden bastaudy bilmey, daghdarudamyz. Bir de «ekonomika – birinshi orynda» dedik, kóp jyldar boyy iydeologiyany, tәrbiyeni, diny izgilik baghytty dúrys jolgha qoymay, endi «ruhany janghyru» deymiz. Ruhany damudy adamnyng oy sanasyn, ishki jan dýniyesin izgilendiruden, tәrbie men moralidan, Úly Abaydyng "Tolyq adamy" ilimin boygha siniruden bastau kerek. Keshe ghana «sayasy reformany bastaymyz» dep jar salsaq, kóp uaqyt ótpey ol úmyt qalady. Sanany jana bir úran dinkeleydi. Memlekettik dengeyde bir nәrsening basyn bastaymyz da, ayaghyna jetkize almay, sonynan jana bir «baghdarlamagha» auysyp ketemiz. Búrynghysy úmytylady, qyruar qarjy júmsalady.  Mysaly, 2003 j. jәne 2010-2014 jj. memlekettik innovasiyalyq baghdarlamalar ayaqsyz qalyp, tolyq oryndalghan joq. Búghan dәlel jetkilikti.

Ruhany qúndylyqqa kelsek, mening 2012 jyly tikeley joba retinde 8 mlrd. AQSh dollary túratyn barlyq esebimen jazyp berilgen Týrkistandy ruhany Astanagha ainaldyru arqyly ruhymyzdy oyatu jobasy Elbasyna jiberilgen bolatyn. Ýkimetten, mәdeniyet ministrinen búl Týrkistan jobasy ózekti, qajet joba dep qoldau kórsetilip, biraq qarjynyng tapshylyghynan sol uaqytta jýzege asyru mýmkindigining bolmaytyndyghy turaly hat alghanbyz. Býgingi tanda búl jobany jýzege asyrudyng ózektiligi artpasa, kemigen joq. Búl joba 6 ýlken klasterden túrady: Ruhany astana Týrkistan qalasyn eski naqyshta salu; Kentau tehnologiyalyq klasteri; Jana auyl klasteri;Turizm klasteri; Infraqúrylym; Logistika.  Jobada: «Týrkistandy halyqaralyq dengeyde ruhany megapolis jasau arqyly Týrki әlemine ruhany serpilis beriledi» delingen. Endigi mening oiym osylar sózbúidagha salynbay tolyqqandy iske assa degen tilek.

 

Tórtinshi úsynys. Qazaqstannyng ýdemeli damuy ýshin aqsap túrghan ghylym men bilimge serpilis beru kerek. Bilimdi halyq, bilimdi qogham bolmay bireulerding jeteginde jýrgenimiz-jýrgen.  Sovetter odaghynda fundamentalidy ghylymnyng biyik dengeyining arqasynda kosmosqa Yu. Gagarindi túnghysh ret úshyrghan ghylymdy, bilimdi biz batysqa jaltaqtap "Bolondyq prosesinin" ayaghyna taptattyq. Kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghau ghylymy kenesterin deputattar qabyldaghan zanmen jauyp tastadyq.  Qazir ghylymgha beriletin qarjy «jetim qyzdyng jasauynday» jalpy ishki ónimge shaqqanda (JIÓ)  bar bolghany 0,14% ghana. Al damyghan elderde 3-4%. Demek 20-30 ese tómen. Materialdyq-tehnikalyq baza tómen, bәri eskirip tozghan. Ghalymnyng hәli ólmes qamnyng kýni. Basqalaryn bylay qoyghanda, ghylym doktorynyng alatyn jalaqysynyng ózi iri kompaniya kýzetshisining ailyghynday-aq.  Bizge tek qatardan qalmau ýshin ghylymgha kem degende JIÓ-nen 1,5% qarajat bólinu kerek. Ádiletsiz jabylghan úly Akademik Q. Sәtpaev negizin qalaghan Últtyq Ghylym Akademiyasyn qayta janghyrtyp, Memlekettik Últtyq Ghylym Akademiyasy etip qúru óte qajet!  Múnday Akademiyalar men dissertasiyalyq ghylymy kenester bizden basqa barlyq TMD memleketterinde saqtalyp qaldy. Sonda bizding ghylymymyz Resey memleketining ghylymynan joghary bolghanyma? Ókinishke oray olay emes... Jeke ghylym ministirligin qúru qajet. Biz ruhany qúndylyqtarymyzben joghary tehnologiyalardy birge qosyp damytsaq qana jana halyqaralyq dengeyge shygha alamyz.

Bizge jana tehnologiyalardy, VI-VII tehnologiyalyq ukladtardy: nano-biotehnologiya, gendi injeneriya, kosmostyq tehnologiya, jasandy intellekt, robottandyru, atomdardy teleportasiyalau, kýn jәne sutekti energiya, magnitizm, informasiyalyq – kommunikasiyalyq tehnologiyany tez damytu qajet. Mysaly Indiya búl saladan Aziya elderinen kósh bastap túr. Ásirese bizde «kriticheskie tehnologiyany» býgin qolgha alu kerek, kóp keshigudemiz. Aldymyzda sifrly dәuirden song izgilikti qoghamnyng dәuiri kelmek.

 

Besinshi úsynys. Jogharyda aitylghandardyng barlyghynyng basyn qosatyn eng manyzdy jobam –  «Memleketti 5-tik spiralmen janasha basqaru» jobasynyn negizgi iydeyasymen tanystyrghym keledi. Olar memleket, biznes, ghylym, qogham jәne adam qajettiligi, aqparattyq jýie syndy memleketti tiyimdi basqarudyng 5 bazalyq elementterinen túrady. Ár blok boyynsha jobalar men tetikteri dayyndaldy. Olar iske qosylugha dayyn tek sayasy sheshim bolsa! Álemde analogy joq búl jobany  halyqaralyq kongreste, konferensiyada tanystyryp, bayandamalar jasadym. Eger biz osy bes blokta, bir saghattyng tetigi tәrizdi júmys istesek, tez algha ketemiz. Qazir bizde memleket jәne biznes (GChP) deydi. Keyde bәzbireuding ya  memlekettik qyzmette júmys atqaratynyn, ya ýlken biznesmen ekendigin ajyrata almay jatamyz. Tek isti bolyp, ústalyp jatqan kezinde ghana onyng ýlken lauazymdy qyzmette otyrghanyn halyq bilip jatady. HHI ghasyrda әlem kýrt ózgeris ýstinde. Biz sony sezip, der kezinde ekonomikany da, sayasatty da transformasiya jasap, basymdylyqtardy kýrt ózgertip elimizdi damytuda jana serpilis beretin dengeyge shyghuymyz kerek. Osyghan oray keyingi kezde elimizde jusap qalghan ziyaly qauymnyng ýnin shygharatyn, últtyng ruhyn kóteretin kezi keldi. Qazaq ziyalylarynyng pisip jetilmegeni, batyldyqtyng jetpegeni býgingi tanda halyqtyng da týbegeyli ózgeriske dayyn emestigin kórsetedi. 

Eldegi jana kadr sayasaty, jana sayasy jәne әleumettik, qúqyqtyq reforma tek adamnyng tynys-tirshiligine tikeley әser etkende ghana halyq biylikti qoldaydy. Sondyqtan qatelikterdi eng aldymen ózimizden, óz isimizden izdeuimiz kerek. Óz minin kóre almaghan biylik pen halyq órkeniyetke úmtyla almaydy!

Osy qiyn-qystau, taghdyrly zamanda Qazaqstandy «Otanym, jerim, tilim, dilim»  dep biletin әr azamatynyng boyynan patriottyq sezim qaulap, jaryp shyghatyn uaqyt keldi. Taghy da aitam, biz at tóbelindey az halyqpyz, óz ózimizding qadirimizdi bilmesek, onda basqalargha jem bolamyz. Qúr alaqan emespiz, tarihymyz sonau ata-tekten: saq, ghún, týrki qaghanaty, handyqtardan beri tekti halyq ekenimizdi bildiredi. Tipti bir uaqyttarda Týrki qaghanaty imperiyalyq әlemdik órkeniyet eli, Rim imperiyasy siyaqty, 6 sivilizasiyanyng biri bolghany da tarihtan belgili. Mine, sol imperiyalyq joyqyn kýshten, tarihy izgilikten bizding úrpaqqa da birer nәrse qalghan bolar. Sol genetikalyq kýshke, sanany,   últtyq, immuniytetti oyatyp, ata babalar әruaghyna syiynyp, elding birligin, keleshegin oilap evolusiyalyq ózgeristerge qaray bet týzeyik. Búl songhy mýmkindigimiz boluy mýmkin.

Shyndyghyna kelgende biz Qazaqstan, AQSh, Qytay, Reseyde emespiz, joyqyn kýshine, armiyasyna, ekonomikasyna senip kýshpen alyp ta shalyp ta jyghatyn. Al biz bolsaq tek jogharyda aitylghan tektiligimizge, adam potensiyalyna, sany az halyqty biriktiretin yntymaghymyzgha, ata- babalarymyzdyng bizge qaldyrghan jer baylyghyn aqylmen tiyimdi paydalanyp demokratiyalyq el bolu.

Qúrmetti Elbasy, qara orman Halqym, sizderdi elding erteni, úrpaqtyng keleshegi ýshin sony ózgeristerge shaqyramyn! Óz basym osy jolda riyasyz enbek etuge sóz beremin.

Osy hattaghy úsynystargha pikir alysqan son, aldaghy uaqytta qazaq halqynyng әl-auqatynyng artuyna yqpal etetin jobalarymdy úsynyp otyrmaqpyn.

Asa qúrmetpen, Orazaly Sәbden, Qazaqstan ghalymdar Odaghynyng Preziydenti, akademiyk, QR Memlekettik syilyghynyng laureaty, QR Parlamentining 4 dýrkin deputaty 

Abai.kz

19 pikir

Ýzdik materialdar