ASTANA.  15 nauryz.   QazAqparat  -  Japoniyadaghy  joyqyn zilzala    jana  múz basu  dәuirining bastaluyna sebep  boluy   mýmkin.

Fiziyk-teoretik Michio Kakudyn  aituynsha,   apattan keyin  Tynyq múhitynyng astyndaghy   tektonikalyq   taqtashalardyng arasynda   eni 400 shaqyrymgha  jetetin  jaryq   payda  bolyp,  jer  qabatynyn   auqymdy bóligi sol jaryqqa  týsip   ketti.  «Osynyn  saldarynan    tәulik merzimi  qysqardy jәne  Jer kindigi   jyljydy,   nәtiyjesinde  Jerdin  ainalu  jyldamdyghy    artty»,  deydi  ghalym. Búl turaly Utro.ru sayty  habarlaydy.

Jerding ainalu   jyldamdyghynyng artuy  tikeley  saldargha әkelmegenimen,   búl qúbylys    kýnning suytuyna soqtyruy yqtimal,  dep eskertedi fiziyk. «Múz basu dәuirine    ne sebep bolghany  turaly ghylymy jaryssózder jýrip jatqaly  qashan. Negizgi  teoriya,   jer kindiginin  az-azdap  jylju ýrdisi  bar,    osy  ýderis   birtindep qordalana beredi.  Dәl osy ýderister, Jer kindiginin     terbelisteri     múzdyqtar dәuirine   sebep   boluy yqtimal  degenge sayady», -  deydi ghalym.

Degenmen   ghalym,  әr   jýz jylda  jer   sharynyn   әr týkpirinde    birneshe   ýlken jer  silkinisteri  bolyp  túratynyn  aitady. Sondyqtan da,    búl jolghy  zilzalanyng klimattyn  ózgeruine  qanshalyqty әser etetinin baghalau  qiyndau,  deydi   fiziyk.

ASTANA.  15 nauryz.   QazAqparat  -  Japoniyadaghy  joyqyn zilzala    jana  múz basu  dәuirining bastaluyna sebep  boluy   mýmkin.

Fiziyk-teoretik Michio Kakudyn  aituynsha,   apattan keyin  Tynyq múhitynyng astyndaghy   tektonikalyq   taqtashalardyng arasynda   eni 400 shaqyrymgha  jetetin  jaryq   payda  bolyp,  jer  qabatynyn   auqymdy bóligi sol jaryqqa  týsip   ketti.  «Osynyn  saldarynan    tәulik merzimi  qysqardy jәne  Jer kindigi   jyljydy,   nәtiyjesinde  Jerdin  ainalu  jyldamdyghy    artty»,  deydi  ghalym. Búl turaly Utro.ru sayty  habarlaydy.

Jerding ainalu   jyldamdyghynyng artuy  tikeley  saldargha әkelmegenimen,   búl qúbylys    kýnning suytuyna soqtyruy yqtimal,  dep eskertedi fiziyk. «Múz basu dәuirine    ne sebep bolghany  turaly ghylymy jaryssózder jýrip jatqaly  qashan. Negizgi  teoriya,   jer kindiginin  az-azdap  jylju ýrdisi  bar,    osy  ýderis   birtindep qordalana beredi.  Dәl osy ýderister, Jer kindiginin     terbelisteri     múzdyqtar dәuirine   sebep   boluy yqtimal  degenge sayady», -  deydi ghalym.

Degenmen   ghalym,  әr   jýz jylda  jer   sharynyn   әr týkpirinde    birneshe   ýlken jer  silkinisteri  bolyp  túratynyn  aitady. Sondyqtan da,    búl jolghy  zilzalanyng klimattyn  ózgeruine  qanshalyqty әser etetinin baghalau  qiyndau,  deydi   fiziyk.

Resey ghalymdary,    Japoniyadaghy zilzalanyn  jaqynda Kýnning betinde  bolghan     ýlken jarylyspen baylanystylyghy  turaly  boljam úsynyp  otyr.   Olardyng pikirinshe,   kýn betindegi   prosester  jer qabatynda  bolyp jatqan   ýderisterge  «shýrippe»  boluy yqtimal.   Kórgender bolsa, Gollivudtyng atyshuly «2012»   filimine   dәl osy  gipoteza    arqau bolghan.