«Sybaylastyqty sylyp tastau departamentine» qarasty «Úsaq jemqorlardy irikteu» basqarmasynyng «Qolma-qol aqshamen para berushilerden týsinik alu bóliminin»  «Últtyq valutamen tútylghandardy jauapqa tartumen» ainalysatyn salasynyng bas mamanynyng orynbasary Adal Jýrekúly Bayghúsov bir-aq kýnde eldi alatayday býldirip әbigerge salyp qoydy. Áp-әdemi abyroyy bar basshylardy әurege salghan «әdirem qalmaghyr» iydeya Adal Jýrekúlynyng qaugha basyna qanghalaqtap ayaq astynan orala ketken edi.

Departamentting akt zalyndaghy kezekti jinalystyng biri-túghyn. Qúzyrly oryndardan kelgen resmy ókilder resmy tildegi bayandamalaryn ayaqtap bolysymen, salystyrular bastaldy. Statistikagha sýiene sóilegen әldebir «jaghalynyn» mәlimetine sensek, sybaylastyq, әsirese, qúrylysshylardyng arasynda órship túr eken.

«Sybaylastyqty sylyp tastau departamentine» qarasty «Úsaq jemqorlardy irikteu» basqarmasynyng «Qolma-qol aqshamen para berushilerden týsinik alu bóliminin»  «Últtyq valutamen tútylghandardy jauapqa tartumen» ainalysatyn salasynyng bas mamanynyng orynbasary Adal Jýrekúly Bayghúsov bir-aq kýnde eldi alatayday býldirip әbigerge salyp qoydy. Áp-әdemi abyroyy bar basshylardy әurege salghan «әdirem qalmaghyr» iydeya Adal Jýrekúlynyng qaugha basyna qanghalaqtap ayaq astynan orala ketken edi.

Departamentting akt zalyndaghy kezekti jinalystyng biri-túghyn. Qúzyrly oryndardan kelgen resmy ókilder resmy tildegi bayandamalaryn ayaqtap bolysymen, salystyrular bastaldy. Statistikagha sýiene sóilegen әldebir «jaghalynyn» mәlimetine sensek, sybaylastyq, әsirese, qúrylysshylardyng arasynda órship túr eken.

- «Qúrghaq qasyq auyz jyrtady» degen ghoy, mәlimetim mәnsiz bolmas ýshin myna bir derekterdi keltire keteyin, - dep sóz sabaqtady bayandamashy. - Ótken jyldyng alghashqy toghyz aiynda qúrylys obiektisine qajetti zattardy zansyz jolmen satu isine qatysty 137 fakti tirkeldi. Atap aitqanda, atalghan nysandardaghy kýzetshiler synyq kirpishterding qapshyghyn kórshilerine bir-bir shisha araqqa satyp otyrghan. Sonday-aq bir shelek (on kg) әkti jymqyrmaq bolghan әielding de qylmysy oqigha ornynda әshkerelendi. Mekemening eden juugha paydalanatyn materialyn jeke basynyng kәdesine jaratpaq bolghan zeynetkerding aram pighyly jýze aspady. Múnyng bәri bizding sybaylastyqpen kýreste syrt qalmay, pәrmendi de dәrmendi is jýrgizip jatqanymyzdy aighaqtaydy. Qysqasy, bizding újym jemqorlyqqa qatysty isterdi ashudy ótken jylmen salystyrghanda 187 prosentke arttyrdy, - dep aryndaghan resmy ókil qyzara bórtip minbeden týsip kele jatqanda, onyng bosap qalghan ornyna әldekim jyldam iyelene qoydy.

- Biz de qalyspaq emespiz, - dedi ol. - Bireuding mýlkine kóz alartu, sol arqyly qoghamgha ólsheusiz ziyan keltiru kerek deseniz, mektep oqushylary men ústazdarynyng arasynda da etek alyp barady. Biylghy oqu jylynyng alghashqy toqsanynda oqushy B-nyng partada úmyt qaldyrghan «Algebra» oqulyghyn osy pәnning múghalimi Gh. eki toqsan boyy rúqsatsyz paydalanghan. Anyqtay kelgende «Algebra» kitaby oqushy B.-nyn  1789 tengege satyp alghan jeke mýlki ekenine kóz jetkizdik...

...Mine, qorytyndylay kelsek, bizding agenttik te jemqorlyqpen kýresti 170 payyzgha arttyryp otyr, - dey bergende júrt du qol shapalaqtap jiberdi de, әlgining qay ókiletti organnyng atynan ókirektegeni estilmey qaldy.

Ne kerek, salystyrular qorytyndysy boyynsha, aghymdaghy jyldyng alghashqy toghyz aiynda toqsan segiz adam sottalypty. Barlyq qúzyrly organdar jospardy artyghymen oryndaghanda, «Sybaylastyqty sylyp tastau departamenti» sylbyrlyq tanytqan. Tikeley ózine qarata aitylghan syn departament basshysyna óte auyr tiydi. Departament basshysy baqyrayyp basqarma basshysyna, basqarma bastyghy búghaghy salbyraghan bólim bastyghyna, bólim bastyghy búghyp otyrghan bas mamangha, bas maman sala jetekshisi - jas maman Adal Jýrekúlyna iyek qaqty. Kelesi sәtte Adal Bayghúsov bezek qaghyp minbege órmelep bara jatty.

- Au, aghayyndar... Keshirinizder, qymbatty jemqorlyqtyng aldyn alushylar! Sizder aitqan syn dúrys emes, biz múnymen óte-móte kelispeymiz... Ózderiniz bilesizder, men «Sybaylastyqty sylyp tastau departamentinin» «Úsaq jemqorlardy irikteu» basqarmasynyng «Qolma-qol aqshamen para berushilerden týsinik alu bóliminin»  «Últtyq valutamen tútylghandardy jauapqa tartumen» ainalysatyn salasy bas mamanynyng orynbasarymyn. Ózderiniz aitqanday, paraqorlyq órship túr. Biraq últtyq valutamen para berushilerding arasynda emes, qúrylysshy, mektep oqushylarynyng arasynda... taghy sonday basqa jolmen ne isteytin nelerdin, iya, sonday-sonday ordaly jylandardyng ortasynda kóbeygen.

Qúrylysshylar arasynda kelensizdik beleng alsa, tenderdi útyp alghan merdigerlerden kýdikti nysandardaghy baqylaudy kýsheytudi talap etu qajet. Mýmkin, ol ýshin taghy bir jinalys ótkizermiz. Búl bólek taqyryp bolugha tiyisti.

Eger mektep múghalimderi teris minezge boy ýiretse, ol ýshin bilim departamenti basshylaryna qatynas qaghazdaryn joldau qajet, - dep «kósilip» bergen Adal Jýrekúly departament atyna aitylghan syndy «arshyp» alghasyn, tipti tógile jóneldi.

- Qúrmetti jemqorlyqpen kýresushiler! Biz pәrmendi kýres ashqaly kóptegen alayaqtar qolgha týsti, biraq sybaylastyqty sylyp tastay almay otyrmyz. Eger kirpishter satylyp jatsa, túrghyn ýiding sapasy әlsireydi. Bolashaq ýshin qalap jatqan zәulim saraylarymyz irgetasynan bastap búzylsa, keleshekte onyng qirap qalmasyna kim kepil?! Oqushynyng kitabyn paydalanghan ústaz ben oqulyghyn izdemegen shәkirtten nendey bolashaq kýtuge bolady?! Qysqasy, jemqorlyqty tyy ýshin jazalau jetkiliksiz. Bizge ýlgi kerek, ýlgi! Biraq kimdi ýlgi tútamyz?! Mine, mәsele! Biz býginnen bastap әr departamentten jemqor izdegenshe, «әuliyelerdi» izdeyik. Mysaly, parany kórse, irini syzdaghan jarany kórgendey jiyirkenetin adal basshylardy, bir de bir tuysqanyn qaramaghyna almaghan bólim bastyqtaryn tabugha tyrasayyq. Kerek deseniz, «Ádil Jýrek» qauymdastyghyn qúrayyq, Assambleyagha sonyng mýshelerin tartayyq! Olardyng suretterin kóshelerge ileyik, kense aldynda eskertkishterin qoyalyq. Mine, osynday shara ghana bizdi tyghyraqtan shyghara alady! - degende júrt du qol shapalaqtap jiberdi. Sol jinalystan song kóp úzamay qauymdastyq qúrylyp, qauly qabyldanyp, sheshimi jariya etilipti. Daurygha qol qoyyp, jabyla qoldaghan qaulynyng mәtini tómendegidey eken:

Oblystaghy memlekettik mekemeler men ýkimettik úiymdar, qauipsizdik qyzmetkerleri, qoghamdyq úiymdar men azamattyq instituttar, qarapayym JShS júmysshylary (malshylar, sauynshylar, mehanizatorlar) men ziyaly qauym ókilderinen (aqyn, jazushy, suretshi, tarihshy, әnshi, kýishi, biyshi t.s.s) birikken «Ádil Jýrek» qauymdastyghy QAULY ETEDI:

1. Osy uaqytqa deyin jospardy artyghymen oryndap, jemqorlyqpen kýresken mekemeler endi óz ortalarynan sonsha payyz kóleminde ADAL ADAMDARDY tabugha tiyisti. ADAL ADAMDARGhA qoyylatyn talaptar «Ádil Jýrek» qauymdastyghynyng jarghylarynyng 16 -17 betinde kórsetilgen).
2. ADAL ADAMDAR aptasyna bir nemese birneshe ret mektep, balabaqsha, JOO-larda, týzetu mekemelerinde, qúrylys alandarynda óz ómiri jayly ónegeli seminarlar ótkizuge MINDETTI:
3. ADAL ADAMDAR tabyla qalghan jaghdayda, ol últyna, jynysyna, nanymyna, qay partiyagha jatatyna qaramastan qoghamdyq oryndargha suretteri ilinip, ómirbayandary basylugha TIYISTI:

Resmy týrde ADAL ADAM, auyz eki tildegi «әuliyelerdi» izdeu aksiyasy kýrt bastalyp ta ketkenge úqsaydy. Qazir barlyq jer «әuliye» izdep әure desedi. Desekte, adal adamdardyng tapshylyghynan júmys shaban jýrip jatyrghan kórinedi. Ázirge qoghamdyq oryndarda ótken saylauda ótpey qalghan hәm ótip ketken deputattardyng suretinen ózge «beytanys» beyneler kózge úshyramaytyndyghy, basshylyqtar neshe jerden әbigerge týskenmen, nauqannyng әli de sylbyr jýrip jatqanyn dәleldese kerek.

(Aytpaqshy, «sylbyrdyng aty shylbyrgha sýrinedi» degen emes pe, ADAL ADAMDYQTAN ýmitker birneshe qyzmetker «shylbyrgha sýrinip», ýsterinen is qozghalypty-mys...)

«Abay-aqparat»