Alashtyng balasy osy joly bolmasa,

jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek memleket bolar

Álihan Bókeyhan

Jýz jyl ótipti. Jýz jyl!

Býgin jetinshi qyrkýiek, erteng segizi.

8 qyrkýiek – tarihta «Ufa mәjilisi» degen atpen qalghan, sheshushi, sol kezdegi qazaqtyn, dýiim qazaqtyng bolmasa da, avtonomiya jariyalasaq dep jel ótinde jýrgen esti azamattardyng ýmitin qayta jaqqan jiynnyng bastalghan kýni.

1918 jyldyng jaz toqsanynda Edilding boyynan Sibir ólkesine deyingi aimaq Reseyding demokratiyaly aidyny sanaldy. Mausym aiynda Chehoslovak әskerining kómegimen Samara men Ombynyng arasyndaghy iri qalalardyng týgelinde derlik bolishevikter biylikten ketti. Onyng ekpini qazaq jerine de jetken edi. «Alashorda Alash qalasynda iske kiristi», «Alash avtonomiyasynyng territoriyasyn Alashorda oblystyq jәne uezdik kenester arqyly basqarady», «Alash avtonomiyasy territoriyasynda sovettik biylik shygharghan barlyq dekret jaramsyz sanalsyn» dep, Á.Bókeyhan, M.Tynyshbaev, H.Ghabbasov qol qoyyp, birneshe qauly shygharatyny osy kez.

«Barlyq biylik Qúryltay jinalysyna berilsin!» degen úran transparanttar men gazetterding birinshi betine qayta shyqty. Petrograd pen Mәskeudegi ózimbilemdikten kónili qalghan eserler men kadetter, soldaty ózine jón ýiretip sorlaghan generaldar, patshany taqtan taydyrghan aqpan tónkerisining jemisin uysynan shygharyp alghan kósemder jazdyng sonyna qaray bir jútym bostandyq auasyn izdegendey Sibirdi betke ústady.

***

Ufa – bashqúrt qalasy. Aq Edilding jaghasynda, kókjelekti, әdemi, guberndik shahar. Bashqúrttar ózderi Ófó deydi. Ghúmar Qarash Ýpi, «Abay» jurnaly Ófe dep keltiredi. Maghjan oqyghan «Ghaliya» medresesi, Kәrimovtar baspasy osy qalada. O kezde jan basy eki milliongha jetpegen bashqúrt erte otyryqshy bolsa da, oryspen erte aralassa da, dәstýr-saltyn, tilin, minezin, er minezin joghaltpaghan halyq. Bes millionnan asqan qazaqtan Jahansha eki myng milisiya, Semeydegi kapitan Toqtamyshev ýsh jýz elu atty әsker jasaqtaghanda, bashqúrttar bolishevikterge qarsy túrugha eki diviziya shygharypty. «Áskerimiz eki diviziya boldy» dep Zәky Uәlidy jazady.

Bashqúrttyng sol Ufasy 8 qyrkýiekte sayasy orkestrli sahnagha ainaldy. Tanerteng sap týzegen salt attylar sherui ótti. Odan song saltanatty miting. Delegattyng bәri «Sibir» qonaq ýiine týsken, onda gu-gu әngime. Aqpan tónkerisinen keyingi Petrogradtaghy eyforiyalyq ahual «Sibirdin» vestivuline auysqan. Syrtta múzday qarulanghan qarauyl.

Memlekettik mәjilis qonaqýiding ýlken zalynda keshki saghat altyda bastaldy. Mәjilisti Breshko-Breshkovskaya ashty. Mәjilis tóraghasy N.Avksentiev. Chelyabide kelisilgen aldyn ala úigharym boyynsha memlekettik jiyngha 23 delegasiya qatysty. Býkilreseylik Qúryltay jinalysy mýshelerining Samara Komiyteti (Komuch), Sibir Uaqytsha ýkimeti (Omby), Oral oblystyq ýkimeti (Ekaterinburg), Orynbor kazak ýkimeti, Oral kazak ýkimeti, Sibir, Irkutsk, Jetisu, Eniysey, Astrahani kazak әskerlerining ókilderi, Bashqúrt ýkimeti, Alashorda, Týrkistan ýkimeti, Ishki Resey men Sibirding týrki-tatar últtyq basqarmasy, Eston uaqytsha ýkimeti, sosial-revolusionerler (Eser), Resey sosial-demokrat júmysshy partiyasy (menishevikter), Halyqtyq-sosialistik Enbek partiyasy, Halyq bostandyghy partiyasy (Kadet), «Edinstvo» Býkilreseylik sosial-demokratiyalyq úiymy, Sibir, Oral jәne Edil boyy zemstvolary men qalalar sezi ókilderi, «Reseyding qayta janghyru odaghy», Sibir oblystyq dumasy siyaqty úiymdardan 200-den astam adam kelipti. Mәjiliske qatysqan 157 delegattyng naqty aty-jóni belgili. Delegattardyng birining jazuynsha, «kireberiste hatshylar úsynghan paraqqa keybir azamattar qol qoydy asa qajet sanamaghan». Tizim sodan tolyq emes.

Memlekettik mәjiliske shetel delegasiyalary da qúrmetti qonaq retinde qatysty. Olardyng ishinde AQSh konsuldyghynyng hatshysy R.Shneyder, fransuz әskery missiyasynyng ókilderi A.Gine men L.Jano, Chehoslovak últtyq kenesining ókilderi Dundochek, Svoboda, Pateydeli bar.

«Sibir» qonaq ýii bolghan ghimarat búzylmapty, Ufanyng ortalyghynda әli túr. Esigi syqyrlap auyr ashylady, temir jiyekti baspaldaqtary patsha zamanynda som temirden qúiylghan siyaqty. Syrt poshymy da ózgermegen, aq kerishting ýstine alqyzyl arzanqoldau boyau jaghyp qana keleli kenes ótken ýiding salmaqty beynesin joghaltyp alypty. Búl ýiding neghylghan ýy ekenin biletin tiri pende joq.

***

Reseydegi janashyl kýshter HH ghasyr basyndaghy memleket sipatyn mýlde basqasha elestetti. Monarhiyalyq biylik, eldi patshanyng rapaysyz basqaruy eskirdi dep eseptedi. Reseyding memlekettik formasyn halyq «Uchrediytelinoe sobraniye» – Qúryltay jinalysy arqyly ózi tandauy kerek degen iydeya sayasy orta men ziyalylar arasynda keminde on-jiyrma jyl aitylyp kele jatqan. Tipti Nikolay patsha taqtan bas tartyp, biylikti knyazi inisine úsynghanda, Mihail Romanov búl oryngha ózin layyq kórmey, Resey taghdyryn Qúryltay jinalysy sheshsin dep, býkil ókilettiligin Uaqytsha ýkimetke beredi.

Qúryltay jinalysyn – qoghamnyng mýddesin tanytatyn zandy talqyny ótkizu Resey sayasy elitasynyng armany. Reseyding patshalyq monarhiya qalpyn saqtauy nemese demokratiyaly respublika boluy; federasiya nemese unitarly boluy; parlamenttik, ya bolmasa preziydenttik biylik ornauy; menshik, qúqyq siyaqty halyqtyng oiy men erkin bildiretin konstitusiyalyq mәseleler Qúryltayda sheshiluge tiyis. Romanov aitsyn, aitpasyn, Uaqytsha ýkimet eng birinshi osy jinalysty ótkizuge mýddeli. Aldymen knyazi Livov, keyinnen Kerenskiy basqarghan Uaqytsha ýkimetting ózi Qúryltay jinalysyna deyin qyzmet atqaruy tiyis uaqytsha biylik bolatyn.

***

Minsk maydanynda qara júmysta jýrgen qazaq jastaryna qorghan bop barghan Álihan men Mirjaqyp bastaghan azamattar patsha taqtan bas tartty degen habardy estigen bette qazaq dalasynyng týkpir-týkpirine: «Chernyaevtaghy Tynyshbaevqa, Petropavldaghy Kósemesovqa, Tileulinge, Ombydaghy Túrlybaevqa, Pavlodardaghy Sәtbaevqa, Semeydegi Mәrsekovke, Túraghúlgha; Qarqaralydaghy Jaqypqa, Smahangha, Hasenge, Zaysandaghy Boshtaevqa, Qaraótkeldegi Rayymbekovke, Súltan Abylaevqa, Atbasardaghy Seyilbek Janaydarovqa, Syzdyq Miyshenbaevqa, Sovenkedegi Shahangerey Bókeevke, Baqytgerey Qúlmanovqa, Jәnibektegi Orash Shambalovqa, Krasnyy Yardaghy Orash Sholtyrovqa, Krasnyy kuttaghy advokat Niyazovqa, Oiyldaghy Halelge, Uraliskidegi Ghabidollagha, Perovskidegi Bekqojagha, Hoja Ahmedke, Yusufbekke, Yrghyzdaghy Shonanovqa, Týrkistandaghy Ótegenovke, Qoqandaghy Aqaevqa, Skobelevtegi Ghabdyrahman Orazaevqa, Tashkenttegi vrach Kótibarovqa, Ándijandaghy Qojyqovqa, Qapaldaghy Túrysbekovtargha, Aqtóbedegi Qasym Arghynghaziyevqa, Torghaydaghy Almasovqa, Qaraldinge, Toqtabaevqa.

Uchrediytelinyy sobranie saylaularyna qazaq bolyp qamdanu kerek. Jaramdy, jaqsy adamdaryn auyzgha ala beru kerek. Biz qalaytyn patshalyq týri – demokraticheskiy respublika», - dep arnayy hat jiberedi. Bir japyraq qana hattyng ózi Qúryltay jinalysynan kóp ýmit kýtken kónil kýidi anghartatynday. 1917 jylghy aqpan tónkerisi kezindegi sol kýnderde Mirjaqyptyng Petrogradta «Milletlerge múhtariat!», «Samoopredelenie nasii» degen transparant ústap shyghuy – qazaq qayratkerlerining әu bastan avtonomiya aludy oilaghanyn kórsetedi.

Reseyde kadet, eser, menisheviyk, bolishevik siyaqty partiya kóp. Biraq olardyng eshqaysysy qazaq halqynyng mýddesine tolyq say kelmeydi. Ásirese, Qúryltayda últtargha avtonomiya әpereyik degen eshkimning oiynda joq. Sol sebepti Álihan «Alash» partiyasyn qúryp, dauysty shashyratpau ýshin Qúryltay saylauyna sol partiyanyng tiziminen ghana týsudi úsynady. Orynbordaghy I qazaq sezinde osy úsynysqa say «Bir oblysta bir spisoktan artyq bolmasyn, saylauda kandidat spisogin «Alash» partiyasynyng spisogi dep jýrgizuleri kerek» degen uaghdagha toqtalady bәri.

Álihandy tyndaghan er de bar, tyndamaghan el de bar. Oral, Torghay, Aqmola, Semey oblysy saylaugha jalghyz tizim úsynady. Semey oblysynda Múhtar Áuezov, Qanysh Sәtbaev siyaqty jastar «Alash» partiyasynyng ýgitin jýrgizgen. Biraq, alaqanday ghana Bókey ordasy eki tizim úsynypty: birinshi tizim – U.Tanashev, B.Qúlmanov; ekinshi tizim – Q.Sarmolliyn, S.Núralyhanov. Jetisu oblysy qazaqtary da M. Tynyshbaev toby men Y.Jaynaqov tobyna bólinip eki tizim beripti.

Bir qynqyl Torghaydan shyghypty. Torghay oblysy qazaqtary atynan saylaugha týsetin deputattar tizimining eng basynda Ahmet Baytúrsynúly, Ahmet Birimjanov, Mirjaqyp Dulatov túrghan. «Ýsh kisi ýsheui de arghyn, ýsheui de bir uezden degen sóz shyghypty, arghyndy azaytayyn, eng bastysy Torghay oblysy jalghyz tizimnen týskeni» dep, Mirjaqyp Dulatov deputattyqtan bas tartady.

Qazaq sezining qaulysyna qaramastan, Syrdariya oblysynda Serәli Lapin men Sadyq Qoja ishan sezd úiymdastyryp, jana tizim týzipti. Tizimde sayasatqa aralaspaghan ishandar basym ekenin kórip, «Birlik tuy» gazeti «Olar Petrogradqa Nikolaydyng janazasyn shygharugha barmasa, Uchrediytelinoe sobranie sekildi topqa týsuge jaraytyn adamdar emes», - dep jazady.

***

Aqpanda biylikke kelgen jana ýkimet ýsh aida ótkizedi degen Qúryltay saylauy әuelgide 1917 jyldyng 17 qyrkýiegine josparlanyp, odan song qarashanyng 12-sine belgilenedi. Biraq, 25 qazanda uaqytsha ýkimetti qaruly kýshpen taratyp, zansyz jolmen biylikke Lenin bastaghan bolishevikter keldi. «Alashtyn» ýmitine osy kezde bir kólenke týsedi.

Saylau jónimen ótken joq. Qazaq jerining keybir jerinde mýlde saylau bolmady. Soghan qaramastan «Alash» partiyasy búl saylauda eng kóp dauys jinaghan partiyalar qatarynda boldy.

Qúryltayda eng kóp dauysty sosial-revolusioner – eser partiyasy aldy. Saylaugha qatysqan halyqtyng 40,4 payyzy eserge dauys bergen. Bolishevikter 24,0 payyz. Ukraina eserleri 7,7; kadetter 4,7; menishevikter 2,6; Gruziya menishevikteri, Ázirbayjannyng «Musavaty», Armeniyanyng «Dashnaksutuny», solshyl eserler jәne «Alash» partiyasynyng әrqaysysy bir payyzdan kóp dauys jinaghan. Saylauda kóp dauys jinaghan on partiya osylar.

Bir payyz az siyaqty. Shyn mәninde az emes. Búl saylaudyng býkilreseylik saylau ekenin, qazaq halqynyng ýles salmaghyn, jerding shalghaylyghy men elding túrmysyn, Jetisu ónirindegi ashtyqty, Syrdariya oblysynda saylaudyng mýldem ótpey qalghanyn eskerseniz, bir payyzdan asu ýlken jetistik. Álihan Bókeyhan saylau aldynda jazghan «Qazaq deputattary» atty maqalasynda 5 million 249 myng qazaqtyng 1 million 21 myny Syrdariya oblysynda túrady, 5 deputat osy oblystan saylanugha mýmkindik bar dep jazady. I sezd qaulysynda Syrdariya oblysynyng tizimin Mústafa Shoqay men Sanjar Asfendiyarov bastap túr edi. 200-250 myng adamnan bir deputat saylanady degen saylau turaly qaulygha sýienip, Álihan qazaq deputattarynyng sany 22-26 bolugha tiyis dep boljaydy.

Bir payyz tónireginde ghana kóringenimen, «Alash» partiyasy saylau ótken oblystardyng týgelge derliginde jeniske jetti. Ásirese qazaq tútas qonghan jerlerde «Alash» tizimine dauys bermegen adam kemde-kem. Jetisu oblysynda 57,5, Torghay men Oral oblystarynda «Alash» 75 payyz dauys alypty. Búl qazaq halqynyng «Alashty» naq qoldauy. Torghay oblysynyng Yrghyz uezinde «Alash» 51351 dauys, eser 181 jәne esdek 193 dauys alghan. Torghay  uezinde «Alash» 54978, eser 110, al Áliby Jangeldin bastaghan esdek partiyasy nebәri 41 dauys jinapty.

Semey oblysynyng Semey uezinde «Alash» 14 partiyanyng ishinen eng kóp 85,6% (58331 adam) dauys jinaydy. Odan keyin túrghan eserler nebәri 5 payyz iyelengen. Kazaktar 4,6% bolsa, bolishevikter 2,8%. Semey qalasynda «Alash» partiyasy 3304 dauys alsa, Kólbay Tógisovting «Ýsh jýz» partiyasyna bir-aq adam dauys bergen.

Qúryltay deputattaryna saylanghan azamattardyng naqty tizimin jasaumen ainalysqan reseylik zertteushi L.Protasov qazaq deputattarynyng sanyn 12 adam dep kórsetedi. Álihannyng qazaqtan keminde 22 deputat saylanuy tiyis degen boljamy men Syrdariya oblysynda saylau ótpey bes orynnan qazaq qúr qalghandyghyn eskersek, 12 adam (800-ding 1,5 payyzy) az emes. Ári zertteushining saylau nәtiyjeleri turaly jergilikti múraghat pen sol kezdegi qazaq baspasózin oqymaghany taghy bar.

***

Qúryltay jinalysy Petrogradta 1918 jyldyng 5 qantarynda bastaldy. Bastalghan bette jabyldy. Lenin qaruly soldattargha «delegattar syrtqa shyqqan son, Tavriya sarayynyng esigin jauyp, eshkimdi kirgizbender» degen tapsyrma beredi. Óitkeni, Qúryltay delegattary bolishevikter biyligi zansyz ekenin jariyalap ýlgergen edi. Lenin biylikke kelgen son, «Alash» partiyasynyng Qúryltaydan avtonomiya súraymyz degeni saghymgha ainalghanyn bilgen son, qazaq sezi Alashorda ýkimetin qúrdy. Sezde Alash avtonomiyasy jariyalanbady. Álihan avtonomiyany legitimdi týrde jariyalau kerek degen pozisiya ústandy. Legitimdi jariyalaudyng ýmitin Ufa mәjilisi qayta jaqqan.

***

Ufadaghy Memlekettik mәjilis eng әueli býkilreseylik ortalyq biylik jasaqtaudy qolgha aldy. Ol biylik Qúryltay jinalysyn qayta ótkize me, әlde Qúryltay jinalysyn jana saylau arqyly ótkize me degen mәsele de mәjilisting negizgi pikirtalasyna ainaldy.

Jiyrmadan astam delegasiyanyng qay-qaysysy bolsyn mәjiliske tastýiin dayyndyqpen kelgen. Ár toptyng oiynda ózinshe qalyptaghan biylik modeli bar. Talqy alghashqy kýni bastala qoymady. Keshki altyda ashylghan jiyn birinen song biri minberge shyqqan delegattardyng qúttyqtauymen, ýmitti sózderimen, Reseyding týkpir-týkpirinen kelgen jedelhattardy oqumen ótti. Tóralqa odaqtas el basshylary: AQSh preziydentine, Úlybritaniya, Italiya, Fransiya, Japoniya ýkimeti tóraghalaryna jәne Chehoslavakiya últtyq kenesining tóraghasyna yntymaqtastyq sәlemin Joldaudy úsyndy.

Mәjilisting ekinshi otyrysy aragha bir kýn salyp, 10 qyrkýiekte ótti. Osy otyrysta qúramyna barlyq delegasiya ókilderi kiretin kelisim komissiyasy qúryldy. Reseyding ortalyq biyligin qúrudyng prinsipti mәselelerin talqylaytyn komissiya júmysy Ufa Memlekettik mәjilisining eng mýddeli isi edi. Komissiya qúramyna Týrkistan ýkimetinen Mústafa Shoqay, Alashorda tóraghasy Álihan Bókeyhan, Bashqúrt ýkimeti atynan Zәky Uәlidi, Sibir músylmandarynan  Súltanbek Mamleev kiredi.

***

Ufadaghy Memlekettik mәjiliske Alashorda, Týrkistan, Bashqúrt ýkimeti men týrki-tatar basqarmasynan sayasy iske jetik azamattar kóp kelgen edi. Týrkistan Múhtariaty uaqytsha ýkimetinen Mústafa Shoqaymen qosa, Ábdirahman Orazaev mәjiliske ókil retinde qatysqan. Qazaq azamattarynyng keybiri jiyndargha Alashorda atynan qatyssa, endi bir bóligi Qúryltay jinalysynyng mýshesi retinde atalady. Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsynov, Ahmet Birimjanov, Sәlimgerey Jantóriyn, Jahansha Dosmúhamedov, Halel Dosmúhamedov, Múhametjan Tynyshbaev, Álimhan Ermekov, Uәlithan Tanashev, Ghúbaydolla Álibekov, Núrghaly Ipmaghanbetov, Saghyndyq Dosjanov, Imam Álimbekov, Ábdrahman Baydildin siyaqty azamattar sol kezde Ufada boldy. Tipti, Alashorda ýkimeti qúrylghannan beri onyng on bes mýshesining kóp bolyp basy qosylghany tek osy joly ghana. Orynbordaghy Alashorda qúramy anyqtalghan sezge de onyng nebәri jeti mýshesi qatysqan. Búl joly Álihan Bókeyhan, Mústafa Shoqay, Jahansha Dosmúhamedov, Halel Dosmúhamedov, Uәlithan Tanashev, Múhamedjan Tynyshbaev, Álimhan Ermekov, Ahmet Birimjanov – Alashordanyng segiz mýshesi Ufada edi.

Alashordanyng jeti mýshesi 11 qyrkýiekte ýkimet otyrysyn ótkizedi. Álihannyng kelisim komissiyasyndaghy ústanymy osy otyrysta talqylanuy әbden mýmkin. Ózin Týrkistan ýkimetining ókili (tóraghasy) eseptegen M.Shoqay búl jiyngha qatyspaghan. Premier-ministr hәm ministr shenindegi túlghalardyng basqosuy Oiyl uәlayatyn taratyp, Alash avtonomiyasynyng batys bólimin qúrumen ayaqtaldy. Búl qazaq jerin bólshektemey, birtútas territoriya retinde qorghaugha, II sezding zandy qaulysy – Alash avtonomiyasyn qúru turaly strategiyany jýzege asyrugha kerek manyzdy sheshim edi.

***

Kelisim komissiyasyna әr delegasiyadan bir-bir ghana mýshe kirgenimen, әr túlgha ózining ýkimetinin, sayasy úiymy men partiyasynyng prinsipti pozisiyasyn kórsetti. Búl komissiya Reseyding sol kezdegi sayasy hәm әskery elitasy men isteblishmentining jyldar boyy sýzgiden ótip qalyptasqan memleket qúrylysy jәne onyng biyligi turaly iydeyalaryn pikirtalasqa saldy. Ár delegattyng sózinde salmaghy zil-batpan oi.

Komissiya otyrysynyng alghashqy kýni – 12 qyrkýiekte Álihan Bókeyhan sóz sóiledi. Álihan imperiyalyq sanany synap, ýkimetten teng qúqyq súraydy: «Azamattar! Men múnda osyndaghy Qúryltay Mәjilisining músylman mýshelerining jәne Týrkistan, Bashqúrtstan, Alashorda avtonomiyalyq oblystarynyng ýkimetteri jәne Ishki Resey men Sibirding Týrki-Tatar últtyq Basqarmasy atynan kelip otyrmyn... Oblystyq ýkimetterding qúryluyn keybireuler seperatizm sanaghysy keledi; múnda eshqanday seperatizm joq... Seperatizm jasady dep esepteytinder samoderjaviyelik Reseyde ózge últtardy qúl, al úly Reseyding ókilderi qúl iyelenushi dep oilaugha ýirengen... Biraq, búnday oidan endi bas tartu kerek.

Biz Reseyding jogharghy biyligi Qúryltay Mәjilisining osy shaqyrylymynda boluy kerek dep esepteymiz! Al koalisiyalyq biylik osynda qatysyp otyrghan úiymdardyng ókilderinen qúryluy tiyis. Býkilreseylik Qúryltay Mijilisinen tórt ókil, Sibir Ýkimetinen – bir ókil, qatysyp otyrghan kazak әskerlerinen – bir ókil, Týrkistan, Bashqúrtstan, Alashorda avtonomiyalyq ýkimetterinen – bir ókil boluy kerek»

Áu bastan komissiyada memleket biyligi bir ghana adamnyng nemese birneshe adamnyng qolynda boluy kerek pe, ýkimet partiyalyq negizde qúryla ma, әlde koalisiyalyq sipatta bola ma degen mәseleler talqylaugha týsti. Áu bastan-aq komissiya halyqtyq biylikti qoldaytyndar men ashyq aitpasa da әskery diktatura ornatqysy keletinder bolyp ekige jaryldy. Halyqtyq biylikti qoldaytyndardyng eng salmaqtysy Komuch, diktatura ornatudy kókseytin kazak atamandaryna sýiengen Sibir ýkimeti.

Týrki-músylman júrtshylyghynyng mýddesin birge qorghaugha uaghdalasqan tórt delegasiya ýshin partiyalyq negizdegi ýkimet qolay emes – tórt delegasiyanyng tórteui de partiya atynan kelip otyrghan joq. Áskery diktaturanyng da pighyly belgili – Deseydi federasiya emes, qaytadan imperiya retinde qúrghysy keledi. Sondyqtan olar últtyq mýddeni qorghaugha baryn salady.

Komissiya mýsheleri últtyq-territoriyaly avtonomiya degenge qatty shýiligedi. Búl «Músylmandar delegasiyasy» ýshin eng auyr soqqy bolady. Eser Gendeliman: «avtonomiya Qúryltay jinalasynyng mәselesi dep, ortalyq biylikting avtonomiyalarmen qarym-qatynasy turaly әngimeni mýlde qozghamaudy súraydy. Al, Á.Bókeyhan, M.Shoqay, Z.Uәlidy «últtyq territoriyaly avtonomiyanyng Resey federativti ýkimetine qaraytyn óz ýkimeti bolady. Ol ýkimet Syrtqy ister, әsker, temirjol mәselelerinen ózge isting bәrin óz territoriyasy shenberinde ózi sheshedi» degen ústanymdy barynsha qorghap týsindiredi.

Oral ýkimetining ókili Voytov «Reseyde federasiya joq, ortalyq biylik federativti qúrylysty kýsheytumen ainalyspaydy» deydi. Búghan Z.Uәlidy qarsy shyghyp, «qazirgi bar bostandyq qysqarmauy kerek» dep shyryldaydy.

Mústafa Shoqay janadan qúrylatyn ýkimet jer zanyna Qúryltay jinalysynyng 1918 jylghy 5 qantardaghy qaulysyn alatyn bolsa, últtyq sayasatqa qatysty da sol kezdegi memleket qúrylysynyng formasy normalary alynuyn talap etedi. Ol forma «federaldy demokratiyalyq respublika» bolatyn deydi M.Shoqay.

Komissiyada «biylik diktatura qolynda emes, halyqtyq ýkimette boluy kerek», - dep esepteytinderding sany kóbirek bolsa da, salmaq birte-birte Sibir ýkimeti jaghyna auady. Sibir ýkimeti manyna toptasqandardyng oiy – imperiyany qayta qalpyna keltiru, diktatura biyligi. Halyqshyldar oppozisiyasynyng talabymen ghana olar diktaturanyng kóp kisilik formasy – diyrektoriyany tandaydy.

Kýnara talqylauy týn jarymyna deyin sozylatyn komissiya otyrysy ekinshi aptagha jalghasady. Býkilreseylik biylik partiyalar nemese koalisiyalar qúraytyn ýkimet emes, diyrektoriya bolady degenge barlyghy lajsyz kelisken. Endi «músylman delegasiyasy» Álihan aitqanday, Alashorda, Týrkistan, Bashqúrt avtonomiyalyq ýkimetterinen ortaq bir ókil diyrektoriya mýshesi bolsyn degenge kýsh salady. Biraq, búl úmtylys ta birden qarsylyqqa úshyraydy.

Sosial-demokratiyalyq enbek partiyasynyng ókili Kibriyk: «Ár últ ókili ýkimetke mýshe úsynsa, Resey birikpeydi, bólshektenedi» deydi. Kadet Kroli: «Mýmkin búlardy ministrliktegi stats-hatshy funksiyasy qanaghattandyrady» dep kemsite sóileydi. Z.Uәlidy stats-hatshylyq bizdi qanaghattandyrmaydy dep kesip týsedi. Sosialist Markov «Ár últtan mýshe tandasa, kisi kóbeyedi» dep, diyrektoriya qúramyn ýsh-aq adam jasaudy úsynady. Ony eston ýkimetining tóraghasy qoldaydy. Aqyry M.Shoqay «Biz adam úsynghanda últtyq mәselening ótkirligin eskerdik. Ol adam qalayda músylman bolsyn demedik. Eger últtyq mәselelerdi tolyq sheshe alatyn bolsa, mýddemizdi qorghaudy orys últynan shyqqan ókilge de senip tapsyra alamyz» dep óz toptarynyng kelisimin bildiredi. Á.Bókeyhan da ýkimetke býkil elge belgili túlghalar saylanady degen ýmitpen óz ókilderin úsynu turaly oiynan bas tartatynyn mәlimdeydi.

Kóp kóptigin isteydi. Memlekettik mәjilis N.Avksentiev, N.Astrov, V.Boldyrev, P.Vologodskiy, N.Chaykovskiy – bes adamnan túratyn Diyrektoriya saylap, 23 qyrkýiekte ayaqtaldy. Býkilreseylik uaqytsha ýkimet – Diyrektoriya turaly aktte avtonomiyalar qúziretin anyqtaudy Býkilreseylik ýkimetting danyshpandyghyna (mudrosti) tapsyrdy. Búl aktke jarty aigha sozylghan mәjiliske sonyna deyin qatysqan 106 azamattyng ishinde  Á.Bókeyhan, M.Shoqay, A.Baytúrsynov, Á.Orazaev, IY.Álimbekov, A.Birimjanov, S.Dosjanov, N.Ipmaghambetov te qol qoyghan. Avtonomiya mәselesin týpkilikti sheshu taghy da Qúryltay jinalysyna qaldyryldy. Qúryltay jinalysy 1919 jyldyng 1 qantary kýni bastalady dep josparlandy. Ufa mәjilisi ayaqtalghanda Diyrektoriya mýshelerimen qatar túryp suretke týsken qazaqtyng ayauly perzentteri Álihan men Mústafa bir-birin songhy ret osy qalada kórdi.

***

Diyrektoriya 1918 jyldyng 4 qarashasy kýni Alashordany taratu turaly búiryq shyghardy. 18 qarashada biylikke Kolchak kelip, Diyrektoriyanyng ózin taratyp jiberdi. Kolchak әskeri Ekaterinburgte M.Shoqaydy, Ombyda Á.Bókeyhandy tútqyndady.

Alash avtonomiyasy 1918 jyly da jariyalanghan joq.

Bolat Mýrsәlim

Abai.kz