Aqyl-esin biletin, ong men solyn tanyghan Bodandaghy elding úlany men Keudemsoq imperiyalyq elding oghylanynyng bilim aluy, ghylym men ilimge qol jetkizui eki týrli.  Bodandaghy elding ziyalysy men Keudemsoq imperiyalyq elding oqymystysynyng óz elining ónerin, mәdeniyetin, әdebiyetin gumanitarlyq ayada zertteui ózinshe әm bir-birinen ózgeshe.

Keudemsoq Hristian imperiyalyq elderining óneri, mәdeniyeti, әdebiyeti, ilimi men bilimi Músylmandyq, Tәnirlik-Týrkilik, Buddalyq, Konfusiylik Shyghysty ózine tabyntty, tabyntyp ta keledi. Hristiandar әlemdi mәdeny qúldanu ýshin әdebiyet salasynda oilap tapqan Nobeli syilyghy (irgeli ghylymdaghylargha beriletini ýshin esh dau aitpaymyz) degening Shynghys Aytmatovqa tól mәdeniyetin tәrk etkize jazdatsa, týrik jazushysy Pamuk Orhan siyaqtylargha tipti últyna satqyndyq jasatty. Búghan deyin óz elin ayausyz satira doyyrymen qamshylaghan Áziz Nesin tap osynday әdeby әzәzildikpen Eupopagha jaghyp,  klassik atanghantyn. Ghabbas Qabyshúly aghamyz onyng shatpaghyn ana tilimizge móldiretip audarghan kezde atalghan qalamgerding óz elin ózi qalay masqara etkenin oqyp, osmanylardyng tirligi ýshin әri kýlip, әri osy masqarashylyqty oqyghanymyz ýshin betimiz qyzara úyalatynbyz. Jazushylar osylay etip jatqanda, olardy zertteytin әdebiyettanushylar da europalyq әdebiyet teoriyasynyng jalyna jabysyp, «Qútty bilik» kórkemdik әdisin – pospelovtik-timofeevtik «realizm-romantizm» әdisine jyghyp berip, bәri «Batystan shyqqan» dep qarap otyruda. Shynymen solay ma?! Europalyqtar Týrkining qasiyetti «Qútty biliginin» qúnyn bes tiyndyq etip, ónin qúbyltyp, mәjusiylik «Gotizmge» ainaldyra saldy. Biraq kalikalanghan «Qúdayattyq» saqtalynyp qaldy. Oghan týrki әleminen uәj aityp, ghylymy oy jýgirtken eshkim bola qoyghan. Búghan deyin Iassauiylik «Shyghys absurdizmi» europalyq qalpaq kiygen bolatyn. Osylaysha, shәkirti ústazynyng betin jyrtyp, ruhany tórin bylghady. Katolikter Europa elderindegi týrki әdebiyettanushylyq kitaptaryn joyyp, olardyng audarmasyn asqan ghylymy sheberlikpen óz topyraghyna beyimdep, bolghan bolmaghany belgisiz biraq býtkýl adamzat balasynyng kózin ashqan Aristotelige telidi. Ál-Faraby babamyz «ekinshi ústaz» ataghyn iyelenip, týrkiler soghan tәubә etti. Grekter babamyzdyng barlyq kitabyn arab tiline audaryp, qazaq-ózbek tilindegi kóne enbekteri «joghalghan mәtinge» ainaldy. Tek Bualo «Poetikasynda» týrki múrasyna plagiattyq jasaghanymen jana mәtinde ózi sinirgen týrkilik óleniy-traktattyq saqtalyp, bizge qolmen ústay almaytyn, kózben kóre almaytyn, bar bolsa da Vatikan kitaphanasynyng ruhaniy-mәdeny zyndanynda mәngige jatqan týrki teoriyalyq kitaptarynyng qanday bolghanyn kózimizge elestetip, oisha oqityn dәregeyge jetkize aldy. Óitkeni, Balasúghúnnyng týrki simvolizmi pash etilgen «Qútty biligi» jalghyz degenge «tyshqan k... berse senbeysin...» Al, hristiandyq ayarlyq bizdi «tyshqan k... berse senbeytinge...» әli kýnge deyin sendire bildi. Saqsha «Oghyzsoy» dep jazylyp, týrkishe «Alpamys» dep jyrlanyp, Soqyr Ghúmar degen bireu jyrlady-mys deytin grektik plagiat «Odissey» әlem әdebiyetining bastau kózinde túr. Daktilidi («Barmaqty») moyyndaghan, biraq aksentti ólendi qúp kóretin Europa «Talmudqa» negiz bolghan qonyrattyq «Oghyz qaghandy» osylaysha jyrymdady. Býtindi bólshekke ainaldyryp iyelendi. Ondaghy eki ózek «Gegelmish» pen «Oghyzsoy» (Oghyz qaghan úrpaghy//tary) jóiitter arqyly әlem tarihyndaghy әdebiyetti 180 emes, 380 gradusqa búryp jiberdi. Tarihy әdebiyettanushylyq jady adasty.

Búl jargha jyghatyn ýrdiske eng alghash әdeby baybalam salyp, әdebiy-teoriyalyq shu kótergen Qadyr Myrza Ály edi:

«Búdan on shaqty jyl búryn uniyversiytette leksiya oqyp jýrip men de bir nәrsege qatty mәn bergenmin. Óz pәnime baylanysty әdebiyet teoriyasynyng kóptegen oqulyqtarymen tanysyp shyghuyma tura keldi. Sonyng bir de bireui shyghysty auzyna almaydy. Mysaly, poeziya jәne onyng týrlerin taldaghanda sonet, romans, oda, madrigal, ballada, tersiyn... siyaqty europalyq óleng týrlerimen shekteledi. Gyotening ózi shyghystyng jeti danyshpan aqynyn bilemin, jeteui de menen myqty degen. Europa ghalymdary, eng bolmasa, úly aqynnyng osy sózine mәn bermey me?! Oilanbay ma?! Olar qanday formada jazdy eken dep tolghanbay ma?! Eger olar da Europa aqyndary sekildi romans, oda, madrigal, ballada, tersin jazghan bolsa nege mysal keltirmeydi...

Joq! Olar arzu, bәiit, ghazel, qasyda, musaddat, muhammet, murabbe, mesnevi, tahmiys, terjiybeydi, terkibbendi... tәrizdi tolyp jatqan óleng – jyrdyng shyghystyq týrlerinde enbek etken. Europalyq әdebiyettanushylar, nemene, búlardy bilmey me? Orys oqymystylaryniki ne? Olar nege búl ejelgi mәdeny әdebiyetti attap ótedi?! Týsinikti jәit: europalyq birauyzdylyq, órkókirektik.

Shynyn aitqanda. Shyghystyng ózi Orta Aziyamen shektelmeydi ghoy. Japoniya, Qytay, Ýndistan sekildi úly elderdi qayda tyghyp qoymaq?

Mening negizgi aitpaghym, әriyne, búlar emes. Biraq ilim-bilim, ghylym turaly tolghana otyryp, osy bir әlemdik әdiletsizdikti attap óte almadym.

Erte me, kesh pe múnyng bәri qalpyna týsip, әr nәrse óz ornyna kele jatar. Mәsele tek osyghan qarap túrghan joq, әitse de, kórer kózge jasalghan qiyanat adamnyng kóniline keledi. Myn-myng jyldyq tarihy, myn-myng jyldyq mәdeniyeti bar qytaylyqtar әrqily janalyqtar ashyp jatqan kezde Úlybritaniya aralynda adamdar jartylay jalanash jýrgen joq pa edi?! Endeshe, sonyng bәrin jyly jauyp qoyyp, ejelgi Shyghys, ejelgi Aziya mәdeniyetin joqqa shygharu asqan aqyldylyq emes, әriyne!» (Qadyr Myrza Áli. Jazymysh, - Almaty: Atamúra, 2004). Aqyn nazariyatshyny eshkim qostaghan da, qoshtaghan da joq. Ghylymy ortadaghy auyzdaryna europalyq las su toltyryp alghandar jaq ashpady. Óitkeni, qazaqta eshkim aitpaghandy aitsan, tura osynday kýy keshesin. Qadyr aqyn eshkim aitpaghandy birinshi bolyp aitty. Odan son, Ótejan Núrghaliyev әkemiz de óz pikirin aityp qaldy. Búl joly ghylymy orta emes, FB shulady. Kelesi kýni taghy da óli tynyshtyq ornady. Onyng sebebi, qazaq әdebiyettanushylary óz pikirin aitpaghandyqtan edi. IYә, biz eki ozyq oigha túshymdy pikir aitugha dayyn emes edik. Shyndyqty shyryldap biz ýshin Adam Mekebaev aghamyz ózi aitty. Qatty aitty. Ózining «Mistikalyq qazaq realizmining atasy» ekenin moyyndata aitty. Tek «Adasqandar» romany arqyly qazaq sentiymentalizmning atasy atanghan S.Múqanov keybir әsirebilgish әdebiyet tarihshylary men әdeby synshylar tarapynan mazaqqa ainalyp, shygharmashylyghy týkke alghysyz qylynyp synalsa, neosentiymentalizmining kóshbasshysy әm atasy Beksúltan Núrjekeúly «Áyel janynyng dәrugeri» nemese «Mahabbat jarshysy» degen shygharyp salma mәrtebemen ghana shekteldi. Ádebiyettanushylardy ghylymy arenadan shettetken әdebiyet tarihshylary men әdeby synshylar  kóbine «it joqta shoshqany osylaysha ýrgizip qoyady». Al, qalamger qauymy «it joqta shoshqa ýrgizuge» kónuden qaldy. Qarymdy qalamgerlerimiz Álemdik, Týrkilik dengeydegi tamasha tuyndylardy jazady, oghan óz qalamdastary ghana pikir bildiredi. Ghylymy orta óz oiyn bildirmese, «maghan әdeby taghdyrdyng jazghany osy shyghar!?» deydi jazushy qauym ishinen syrtqa shygharmay. Ádebiyettanushylar olardyng mәtinderindegi ghylymy janalyghy men әdeby ashylymyn auyzgha alyp jatqan joq. Keybir filologtar qalamgerding kónilin qaldyrmau ýshin jyly lepes sóz qozghay qalsa, túnyp túrghan kenestik әdeby estetikalyq digidik qasqalau ghylymy qolqany shangha qaptyrady. Basqalardyng pikirimen sanaspay, Ózin «Ádebiyettanushymyn» dep sanaytyn búnday don kihottargha ghylymy sheging týiiledi. Ádebiyet teoriyasynyng iysi de shyqpaytyn maqalalar marafony ara-kidik jastar tarapynan janasha nazariyattyq oy týiindeulerge úlasyp baryp, búrynghy jartas bir jartasqa qayyra ainalady.

Ábjid óldi dedik – ony Bauyrjan Qaraghyzúly tiriltti. Alash absurdizmin Azamat Tasqara qayyra týletti. Týrkining Europalyq jәne Aziyalyq dep bólinetin trubadurlyq jәne jaugerlik sarynyn Dәuletkerey Kәpúly neoklassikalyq japsarda týrlendirdi. Búlar endi jastar bolsa, orta buyn: ilkisi Asan qayghydan tamyr tartqan, esik asharynyng «Zar-zaman» әdebiyetinen bastau alatyn naziragóilikti (postmoderndi) әlemde birinshi ret qazaq әdebiyeti ómirge әkelgenin shygharmashylyq jadymen sezinip, «últtyq aqyrzaman elesi» motiyvine qúrylghan tamasha tuyndylaryn oqyrman qauymgha syilap ýlgerdi. Óz taraptarynan «qúldyq sana serdeldeni» tragikomikalyq obrazynyng nebir ýlgisin alash әdebiyetinde mәngige tanbalady.

Al, ghylymy orta Asan qayghy men «Zar-zaman» әdebiyetindegi bardy kózge ilmey, әdebiyet qúrydy, bitti, tozdy jastar búrynnan bar naziragóilikti tars esten shygharyp, Batystyng hristandyq sandyraghy birjaqty ghylymiy-ilimdegen «postmodernizmmen» bәrin býldirip jatyr degen әdeby baybalamgha baspay otyr. Biz әlemdik әdebiyet tarihynda postmoderndi (nazirany) birinshi bolyp ómirge әkeldik, biraq, eng әttegen-ayy, birinshi bolyp onyng teoriyalyq irgetasyn qalay almadyq.

Folikәpsany «Qyryq ótirikten» bastau alyp, týrkiden derbes «Aldar kóselik» men týrkige ortaq «Qojanasyrlyq» sikldenuge úlasatyn Últtyq kýlki «Karnavaldyqtyn» has sheberi Beyimbetten keyin qazaqy sudyrahmettik ruhta ghalamat tuyndylaryn ómirge әkele bilgen Dulat Isabekov pen Jýsipbek Qorghasbekúldarynyng aiyby Bahtinning zertteuine enbey qalghany ma?! Rable kim eshkim de emes, qazaqtyng әr auylynda kezdestin Júman qyrtynyng sózin qaghazgha týsirushi jat júrttyq әldekim ghana. Orystyng oqymystylarynyng Batys ýshin qúny bes tiyn bir enbegining әiteuir bir jerinen oqyp alyp: Oibay fransuz birinshi, nemis ekinshi degenshe, ózimizde bardy  әlemdik dengeymen salystyryp baryp oy tolghaghanymyz jón. Qazaq ghylymy әlemi bir kezderi Bahtinmen auyrdy. Bahtin birinshiden – hristiandyq, ekinshiden – eurotekti, ýshinshiden – músylman әlemi ózin moyynday tabynatynday esh dýnie jasaghan joq. Tek bir ghana iygi әseri ol aitqandardyng bәrining qazaqta búryn bolghandyghy, qayyryp janghyryp otyratyndyghy. Ári onyng hristian әlemi әdebiyetin zertteuge qoldanghandaryn músylman әdeby әlemin qarastyruda etnokәdege jaratu ersi dýnie emes. Olar (shyghysty auyzgha almay, óz ótirigine bizdi sendirushiler) bizge últtyq әr әdeby ashylymgha tól termindi qalay jasaugha bolatynyna baghdar jasady. Osyny jaqsy úghynghan mening ústazym Baqytjan Maytanov hronotopty «mekenjay» dep alyp, Bahtinnen qúday jasaushylyqtyng tamyryna alghash ret balta shapty.

Alash әdebiyettanuyndaghy Europagha, onyng hristiandyq ayar ilim-bilimine kózsiz tabynghandar Ahmet Baytúrsynnyng etnoәdebiyettanuyna 1928 jyldan bastap, әueli marksistik anysta, keyin eurtotektilik josyqta tas atushylyqtan arylmay keledi. Ózbekter búghan óz jauabyn Ya.O.Zundelovich negizin salghan Ádebiyettanudaghy aishyqty-qúrylymdyq Samarkand mektebin qúru arqyly bere aldy. Biz she?!

Biz әli gumanitarlyq salada azattyq alghan joqpyz. Latyn men Grek tilderinen ózbek, týrkimen jәne qyrghyzben aqyldasa otyryp, neoshaghataylyqpen tikeley etnotermin qabyldauda biyiliktegilerden esh qozghalys joq.  Ghylym men aqparat tili salalaryndaghy purizm qazaq, ózbek, týrkimen jәne qyrghyz tilderin bir-birinen alshaqtatyp, ghylymdaghylar men biyliktegilerding orys tilindegi terminderdi sol tildegi jazylymy boyynsha qabylday saluy tuys tilderdi jaqyndastyrady. Azattyq kezindegi parodoks pe, parodoks!?

Búghan qarsylyqty Tynyshtyqbek aghamyzdyng «Qas-Saq anqymasynan» tabamyz.

Tek bir salada ghana azattyq bar: ol – әdebiyet. Biz osyny – tanytqan  memleketten kók tiyn almasa da, últy ýshin «sausaghynyng bir japyraq eti qalghansha jazatyn» týrli jastaghy, týrli kózqarastaghy, týrli baghyttaghy alash qalamgerleri. Synshylar tekke jatpay, olardy belgili, tanymal, ataqty, ortang qol,  jergilikti, sheteldik t.s.s.s. dep jiliktep shyghady. Al, әdebiyettanushylar qauymy ghylymnan kózi ótken búrynghy marksshil payghambar bedelderdin, býgingi dәureni jýrgen eurotekti tiri qúdaylardyng kәrine shydamay, әdeby kórpesin tars býrkenip, dәuirlik úiqyda  jatyr. Bizde bar bolghany bir ghana әdebiyettanushy bar: Ol – Ahmet. Al, qalghandarymyz ne onyng qasy, ne onyng izbasarymyz. Bir aqiqat – әdebiyettanushylyqtyng birinshiligi Dana Ahannyng qúzyrynda ghana. Ekinshi, ýshinshi degen ataq ta, dәrejede joq. Tek Ahannan keyingi әdebiyet nazariyaty keri ketken dәuirdegi markstik kónin sýiretkender men Ahannan keyingi әdebiyet nazariyaty algha basqan dәuirdegi alashy janyn kýidirtkender bar.

Qazaq әdebiyettanuyna ózge tilderden últtyq әuezede termin qabylday almau ghylymy qara jamyltyp otyr. Eng bastysy qazaq әdebiyettanuynda «әdeby prosess», «әdeby әdis», «әdeby baghyt», «әdeby aghym» jәne «әdeby mektep» eshkim ayaq baspaghan bayaban. Búl bayabangha ayaq bassan, basyng pәlege qalady. Onyng sebebi Ádebiyettanu ghylymnan kózi ótken búrynghy marksshil payghambar bedelderding eshbiri osy mәseleni sayasy saqtyqpen jazbady. Atalghan dýniyelerding últtyq әdeby sipaty әm ghylymy alashy tabighaty ashylmay miylety әdebiyettanuda algha basu joq.

Jәne qazaq әdebiyettanuynyng qas jauy qazaq lingvistikasy. Olar qúrghan qaghanattyng bir qúramdas bóligi retinde qazaq әdebiyettanuy basqanyng baqshalyghynda ghylymy әngelektik iysi anqyp jatyr. Ony sezinetin ghylymy múryn joq. Sózben somdalghan suret – aidahar til bilimining alyp qúshaghyndaghy súlu boyjetken obrazynan aiyrylyp – seksendegi kempirge ainaldy. Al, sýiegi quraghan ólmeli kempirdi kimning zerttegisi keledi.  Ghylymdaghylar aqymaq emes qoy. Ásem ay didarly Suret ólip, eshkim úqpaytyn ghylymy syldyr sózben jazylghan mystany peri ajarly stili saltanat qúruda.

Qazaq qalamgerleri tirisinde de, ólisinde de últtyq әdebiyettanu ghylymynan ózine layyqty bagha ala almady. Álemdik dengeyde óz tústastarymen, óz dәurenindegi jahandyq әdeby prosespen esh baylanystyrylmady. Ary ketken de – «Orystyn: Chehovy, Tolstoyy, Sholohovy» dep әdeby mandayynan sipady. Esesine әdebiyet tarihy men әdeby syny enbekterden ghylymdaghy jastar ghylymy jetekshileri qansha zarlasa da beyil qoyyp oqymaytyn neoahmetshildik múragerlikke tosqauyl jasaytyn Qytay qorghany ómirge keldi. Onyng bizge alghyzbaytyny – últtyq әdebiyettanudyng Ahannan keyin alghan ruhany nokauttan әli kýnge deyin ghylymy onala almauy. Ári tilshilerding jana latyngha kirildik negizde últtyq әuezelik reforma jasamay әlipting artyn baghuy men ózge tilderden tikeley sóz qabyldaugha dәtteri barmauy.

Eger qazaq әdebiyettanuy tilshiler salghan reforma jasamaushylyqty jәne ózge tilderden tikeley sóz qabyldaushylyqtyng ghylymiy-sayasy tósiyin (tabuyn) attap ótetin bolsa, Ahang salghan últtyq әdebiyettanu tiriledi.  Sol mezette til men әdebiyettanu ózbek pen qazaqqa ainalyp shygha keledi. Mine, sodan keyin «Tәshken meniki» degen úly ghylymy «Qataghandyq» dýrbeleng bastalady. Bir ghylymy bauyr ekinshi ghylymy qaryndasty «alash aqyl-oy imperalizmi» men «euroúlttyq әdeby standart» teketiresinde esh ayamaydy. Negizi әdebiyet abyzdary men әdeby aqsaqaldar der kezinde basu aitpasa, búl ghylymy bólinis nemese jiktelis dinge bólingennen de qiyn bolayyn dep túr. Biz tek bas jaqqa baryspay, ghylymy parasattylyq shenberinde oy qaqtyghysyna oryn bergenimiz jón.

Búl әdebiyettanushylyq maqala euroorystyq «aqyrzaman» tughyzyp, týrkilik «jahandasu» dәuirining shymyldyghyn týru maqsatynda jazylyp otyr. Ári avtor últtyq salystyrmaly әdebiyettanudyng qara túrandyq bútaghynyng ókili retinde bireuge jaghyp, bireuge jaqpaytyn oilardy aityp jatsa,  alash balasy odan sólkettik kóre qoymas.

Bizge búny aitqyzugha әdebiyet teoriyasynan jazghan 6 audarma oqulyq enbekterimiz ben jeke bir ózimiz qúrastyrghan 7 birdey әdebiy-bәshriylik sózdikteri mýmkindik berip otyr. Áytpese, bizdi osy kýnge deyingi jabuly qazannyng qaqpaghyn kóteruge bel sheshuge dәtimiz barmas edi.

Ábil-Serik Ábilqasymúly Áliәkbar

Abai.kz