Qazaq ónerden kende emes. Biraq sirk ónerining sonyna týsken qandastarymyzdyng qatary da tym siyrek. Búl bir jaghynan týsinikti de. Sebebi, sirk óneri jalyqpay jattyghudy qajet etedi jәne oghan memleket tarapynan qamqorlyq qajet. Alayda býginde sirk salasyna qyzyghushylyq tanytyp otyrghan janashyr әkimger joq. Osynyng әserinen el ishinde «buynsyz adam» atalyp ketken Aydos Toqtarbaev aldaghy uaqytta shetelge ketui mýmkin.

- Aydos, sening erekshe qabilette­ring tua bitken qasiyet pe, әlde tynymsyz jattyghulardyng nәtiyjesi me?

- Men Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Ýrjar audanynyng Qarabúlaq auylynyng tumasymyn. Kishkentay kýnimnen «buynsyz bala» degen atym boldy. Naghashylarym sal-seri, sayatshy, qúsbegi bolghan. Sheshem - halyq emin jaqsy bilgen kisi. Shiyetteyimnen túzdy sugha kóp týsi­ripti. Sodan ba, nәreste kýnimnen denem jas shybyqtay mayysa beredi eken. Qylysh jútyp, deneme biz tyqsam da auyrsynbaymyn. Mashina sýireymin. 2004-2006 jyldary qazaqstandyq Rekordtar kitabyna eki mәrte yaghny «Buynsyz adam» jәne «Sauyt adam» degen atpen rekord jasap endim. Deneme temir tesip kirse de, auyrsynbaytyn qasiyetim bar. Bizde denesin tiguden rekord jasa­ghan adam joq, kóbi - jәshikke kirip mayysatyndar. Sonday-aq terimning kez kelgen jerin tigip tastay alamyn, qylysh júta alamyn. Osynday ónerimning arqasynda kóptegen bayqaudyng jenimpazy boldym.

Qazaq ónerden kende emes. Biraq sirk ónerining sonyna týsken qandastarymyzdyng qatary da tym siyrek. Búl bir jaghynan týsinikti de. Sebebi, sirk óneri jalyqpay jattyghudy qajet etedi jәne oghan memleket tarapynan qamqorlyq qajet. Alayda býginde sirk salasyna qyzyghushylyq tanytyp otyrghan janashyr әkimger joq. Osynyng әserinen el ishinde «buynsyz adam» atalyp ketken Aydos Toqtarbaev aldaghy uaqytta shetelge ketui mýmkin.

- Aydos, sening erekshe qabilette­ring tua bitken qasiyet pe, әlde tynymsyz jattyghulardyng nәtiyjesi me?

- Men Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Ýrjar audanynyng Qarabúlaq auylynyng tumasymyn. Kishkentay kýnimnen «buynsyz bala» degen atym boldy. Naghashylarym sal-seri, sayatshy, qúsbegi bolghan. Sheshem - halyq emin jaqsy bilgen kisi. Shiyetteyimnen túzdy sugha kóp týsi­ripti. Sodan ba, nәreste kýnimnen denem jas shybyqtay mayysa beredi eken. Qylysh jútyp, deneme biz tyqsam da auyrsynbaymyn. Mashina sýireymin. 2004-2006 jyldary qazaqstandyq Rekordtar kitabyna eki mәrte yaghny «Buynsyz adam» jәne «Sauyt adam» degen atpen rekord jasap endim. Deneme temir tesip kirse de, auyrsynbaytyn qasiyetim bar. Bizde denesin tiguden rekord jasa­ghan adam joq, kóbi - jәshikke kirip mayysatyndar. Sonday-aq terimning kez kelgen jerin tigip tastay alamyn, qylysh júta alamyn. Osynday ónerimning arqasynda kóptegen bayqaudyng jenimpazy boldym.

- Qazaq sirk ónerining damu tarihy bar. Degenmen býginde elimizdegi osy óner salasynyng nasihaty qalay?

- Sirk óneri kenjelep qaldy. Áytpese Qazaqstannyng sirk óneri kópti moyyndatyp edi bir kezde. Baltabek (marqúm) pen Raisa Júmaghúlovtardyng óneri kezinde keremet dәrejede kóringen edi. Odan keyin sirk ónerin damytyp jatqan adamdy kórmey jýrmin. Jas daryndar Dәulet pen Mәdina Dosbatyrovtardyng óneri qazir joghary dengeyde kórinude. Onyng sebebi sirk ónerining qiyndyghynda jatyr. Mәselen, bir әndi jazdyryp alyp, myng kýn aitatyn әnshi­lermen salystyrghanda, sirk óneri - mashaqaty da mol sala. Ár nómirdi әn siyaq­ty satyp ala almaysyn. Bir trukting ózin jasau ýshin qanshama enbek kerek, al sol maqsat jolynda zaqym­danyp jatqandar qanshama?! Telearnalarda әiteuir әrtýrli bayqaular bolyp jatady, әn aitylyp jatady, festivalidar ótip jatady, al sirk jayly bir baghdarlama kórdiniz be? Olardyng ornyna sporttyng bir týri sanalatyn osy óner nege nasihattalmaydy? Al shetelde bәri basqasha. Kezinde Koreya, Ispaniya siyaqty birneshe memleketten úsynys týsken. Anau dep, mynau dep jýrip, qoldaghy mýmkindikti ózim jiberip aldym. «Baqty Alla bir ret beredi, ekinshi ret berui ekitalay» deydi ghoy. Al men sol baqty qolymnan úshyryp alghan adammyn. Ol kezde Qazaqstanda jýrip-aq kóte­rilem dep oiladym. Qatelesippin. Endi qazir shetelden bireu kelip, kelisim-shartqa otyr dese, qúp aludan úyalmay­myn.

- Nege? Kimge ókpelisin? «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degen bar emes pe?

- Bary bar ghoy, biraq men sharshadym. Sirk ónerining bizding elimizde kóteril­meytinine kózim jetti. Adam bolghannan keyin ómir sýru kerek. Onyng ýstine, ónerimdi shyndaghym keledi. Al bizde oghan mýmkindik joq. Kezinde bizdegi sirkterde ang tәrbiyeleytinder ashtyq jariyalaytyn bolyp shulaghan. Nege? Óitkeni jaghday joq. Qazir de jetisip otyrghandary shamaly. 20-25 myng tenge jalaqy degen masqara emes pe? Tipti Qazaqstangha enbegi singen әrtister de sol kólemning ar-jaq ber jaghynda ghana ailyq alady.

- Ónerindi baghalaghan, qoldau kórsetken jandar kezikpedi me?

- Onday adamdy osy uaqytqa deyin kórgen joqpyn. Al qolynda biyligi bar nemese kәsipkerlikpen ainalysatyn qalta­ly azamattar, eng qúrsa, basymnan sipamady. Isaghaly degen bir azamatqa әlem­dik arenagha shygharatyn derekti filim týsirmek oiymdy aitqanmyn. Basynda únatqanday kóringen. Qarjylay kómekte­suge de sóz bergen. Aynyp qala ma, joq sózinde túryp demeushilik jasay ma, ony aldaghy uaqyt kórsetedi.

- Ótken jyly taghy bir rekord jasamaq oiyng bar ekenin aitqan edin. Sonda búl josparyng da jýzege aspay qaluy mýmkin be?

- Mening aityp otyrghanym, mine, sol joba turaly. Alakólde Araltóbe degen jer bar. Ekeuining arasy - 20 shaqyrym. Áueden tikúshaqtan arqan týsiredi. Aralda túrghan men denemdi temirmen tigip, sol arqangha ilem de, Alakólge deyin salbyrap úshyp baramyn. Mine, soghan aqsha kerek. Jýzege asa ma, aspay ma, búl әzirge belgisiz. Búdan bólek mashina da sýirey­min, әlem júrtyn tanghaldyratyn truk­terim jeterlik. Biluimshe, bizdegi ónermen salystyrghanda, Amerika eli aqshany qajetinshe shashyp, jarnamany jaqsy jasaydy. Shyntuaytynda, bizge qara­ghanda, oiyndary týkke de túrmaydy. Biz nege әlemdik dengeyge shygha almaymyz? Óitkeni bizding ónerimiz bar, biraq aqshamyz joq. Solay toqtap túrmyz. Qazaqstannyng atyn әlemge tanytsam deu­men qanshama jyl tyrashtanyp kele­min. «Ónerime qoldau kórset­seniz...» - dep, talay esikting tabaldy­ryghyn tozdyrdym. «Búl ónerinnen bizge payda týse me?» - degen jauapty estuden әbden sharshadym. Músylmandar ýshin meshit salu, jol salu, kópir salu ýlken sauapty is sanalady. Shirkin, bizding qaltalylar ónerdi qoldaugha da osynday niyet tanytsa ghoy. Biraq mening endi baylardan ýmitim joq. Senetinim - halyq qana. Búiyrghan kýni shetelge ketemin.

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy

«D»