Senbi, 23 Qarasha 2024
Masqara! 9510 11 pikir 13 Qyrkýiek, 2018 saghat 12:50

Kremliding «jansyzy» Baghlan Maylybaevtyng qúpiyalary

Memlekettik qúpiyany jariyalaghany ýshin sottalghan QR Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng orynbasary Baghlan Maylybaev shet memleketting ókilderimen tyghyz qarym-qatynasta bolghany barshagha mәlim. Alayda osy yntymaqtastyqtyng egjey-tegjeyin kópshilik bile bermeydi. Al dәl osy aqparat songhy jyldarda oryn alghan kóptegen oqighalardy aiqynday týser edi.

QR QK 361-babynyng 4-bóligimen jәne 185-babynyng 3-bóligimen kózdelgen qylmystardy jasaghany ýshin 2017 jyldyng mausym aiynda bes jylgha bas bostandyghynan aiyrugha sottalghannan keyin QR Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng búrynghy orynbasary Baghlan Maylybaev baspasóz nazarynan tys qaldy. Degenmen, onyng rezonansty isi әli de kónil bóluge túrarlyq, óitkeni, birinshiden, Kremliding teris reaksiyasyna qaramastan, tipti óte joghary dengeydegi qazaqstandyq memlekettik qyzmetkerlerding reseylik әriptesterimen qajetsiz baylanystaryn toqtatugha Aqordanyng qabiletin kórsetedi, jәne, ekinshiden, Qazaqstanda biylik basyndaghylarmen janjaldasudyng jaqsylyqqa aparmaytynyn rastaydy.

Osy tezisting dәleli retinde insayderlerden alynghan aqparatqa jýgineyik.

Biz Maylybaevtyng standartty emes ssenariy boyynsha ústalghanyn anyqtadyq (Baghlan Maylybaev pen onyng baghynyshty qyzmetkeri, QR Preziydenti Ákimshiligining sektor mengerushisi Nikolay Galihinning QR QK 185 «Memlekettik qúpiyany zansyz jinau, taratu, jariya etu» babynyng 1 jәne 3-bóligimen kózdelgen qylmysty jasady degen kýdik boyynsha QR Últtyq qauipsizdik komiytetining qyzmetkerlerimen  2017 jyldyng 12 qantarynda ústalghanyn eske salamyz).

Oqigha barysy mynaday bolghan. QR ÚQK tóraghasy Kәrim Mәsimov QR Preziydenti Ákimshiligi basshysy Ádilbek Jaqsybekovke jeke ózi telefon soghyp, arnayy qyzmetting joghary shendi qyzmetkerining qyzmet ghimaratyna kiruin jәne onyng Preziydent  әkimshiligi basshysynyng orynbasarymen jýzdesuin qamtamasyz etudi súraghan. Osynyng nәtiyjesinde kelgen qyzmetker Aqordagha esh kedergisiz kirip, Maylybaevtyng kabiynetine ótken jәne shamasy, oghan qamaugha alu orderin úsynghan. Sosyn, onymen birge kabiynetten shyghyp, songhysynyng «Mersedes» markaly qyzmet avtokóligimen olar birge aumaqtan ketip qalghan. Al qaqpanyng syrtynda, avtotúraqta, olardy jedel mashina kýtip túrghan, oghan Maylybaevty endi ústalghan adam retinde otyrghyzghan.

Baghlan Maylybaevtyng ózine aiyp retinde taghylghan qylmystardy jasaudaghy kinәsin moyyndaghanyna, al onyng ýiinde jýrgizilgen tintu kezinde kinәsining tolyq dәlelderi tabylghanyna qaraghanda, ol óz taghdyrynda osynday betbúrys bolady dep kýtpegen jәne tipti ózining qaghazdary men jazbalary sayasy qarsylastary men qastyq oilaushylardyng qolyna týsetinin oilamaghan. Degenmen, olardyng mazmúny Maylybaevtyng qúldyrauynyng basty sebebi bolghan siyaqty. Mәskeudegi kuratorlaryna jazghan hattarynda ol retin tauyp, Aqordadaghy barlyq negizgi túlghalar turaly, sonyng ishinde Ádilbek Jaqsybekov pen onyng aldynda bolghan basshylar, QR Parlamenti Mәjilisining spiykeri Núrlan Nyghmatulin jәne QR ÚQK tóraghasy Kәrim Mәsimov turaly jaghymsyz pikir bildirgen әri dórekilik tanytatyn sózderdi qoldanudan tartynbaghan.

Insayderlerden alynghan aqparat boyynsha, QR Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng búrynghy orynbasary kinәsi dәlelining kólemi asa qomaqty bolghany sonsha, qújattardy jәne basqa da aqparat núsqalaryn tasymaldau ýshin birneshe mikroavtobus qajet bolghan. Baghlan Maylybaevtyng qylmystyq isi qúpiya bolghanmen, al sot prosesi jabyq tәrtipte ótkenmen, aqparattyng jayylyp ketui bәribir oryn aldy. Maylybaev óz jazbalarynda Aqorda men onyng kóptegen mekendeushileri ýshin eleuli aqparatpen bóliskeni, ózine qarsy sayasy klandardyng ókilderine shaghymdanghany, olargha jaghymsyz sipattamalar bergeni  jәne olardy beytaraptandyrugha kómek súraghany anyqtaldy.

Songhysy Aqordada erekshe alandaushylyq bildiruge túrarlyq, sebebi reseylik BAQ pen internet-resurstary Qazaqstan men respublikadaghy ishki sayasy prosesterge nazaryn kóp audarmaydy. Sәikesinshe, olardyng tarapynan tym kóp kónil bólu, sonday-aq erkin týsiniktemeler beru, әdette tapsyrys beruding nәtiyjesi bolyp tabylady. Tapsyrys berushi kóbinese dәl osy Maylybaev bolyp shyqty.

Jekelep aitqanda, ol Memleket basshysy Kensesining basshysy Mahmúd Qasymbekovti Núrsúltan Nazarbaevtyng ýsteline týsetin jәne odan shyghatyn barlyq qújattargha shekteusiz qol jetkize alatyn adam retinde sipattaghan jәne ony basqa iykemdi adamgha auystyrudy úsynghan. Sonymen qatar múny Mahmúd Qasymbekovting úly Jenis Qasymbekovting bedelin týsiru arqyly jasaudy úsynghan. Búl kezende osy jas ministrge onyng júmysynyng aviasiyadan bastap avtokólik joldaryna deyingi әrtýrli salalar boyynsha aqparattyq shabuyldar jasalghanyn aita ketu kerek. Aqparattyq materialdardyng tizbegin qadaghalaytyn bolsaq, ol RIA «Novosti» qazaqstandyq burosynyng newskaz.ru saytyna әkeletini tandanarlyq. Mýmkin búl kezdeysoqtyq shyghar, biraq biz búghan kәmil senbeymiz.

Alayda, barlyq mәlimetterge qaraghanda, Baghlan Maylybaevtyng qúldyrauyna onyng Kәrim Mәsimov turaly, әsirese ol QR Preziydentining Ákimshiligin basqaryp túrghan shaghynda, sonday-aq onyng ainalasyndaghy QR Últtyq ekonomika ministrligining búrynghy ministri Quandyq Biyshimbaev sekildi adamdar turaly pikirleri sheshushi ról atqarghan.

Songhysynyng taghdyry qalay bolghanyn eske saludyng qajeti joq. Quandyq Biyshimbaevqa qatysty tergeu barysyn jariyalauda dәl osy RIA «Novosti» taghy da nelikten ekeni belgisiz, erekshe jigerlilik tanytqanyn atap ótken jón. Al Kәrim Mәsimovke kelsek, Maylybaev onyng Preziydent Ákimshiligining basshysy retinde taghayyndaluyna kónili tolmaghanyn jasyrmaghan.  Osy oryndy ózi iyemdenuge ýmittenip, ol jana basshysyna sipattama beru kezinde dórekilik tanytatyn sózderdi qoldanudan tartynbaghan.

Maylybaevqa únamaghan basqa túlghalardyng ishinen QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlyn atap ótken jón. Ony Maylybaev ózining aldyna qoyghan maqsattaryna qol jetkizu ýshin eleuli kedergi dep ataghan. Sondyqtan ol reseylik baylanystarynan ministrdi beytaraptandyru ýshin oghan qarsy sharalar qabyldaudy tezdetudi súraghan.

Búl taghy da RIA «Novosti» kýshimen aitarlyqtay jariya etilgen Mәskeudegi qyrghyz gastarbayterleri turaly mәlimdemening tónireginde bolghan janjalmen sәikes kelui tandanarlyq.  Sonymen qatar, dәl osy reseylik media «Jamanqúlov Múhamediyúlyna qarsy» aqparattyq soghysyna (erikti nemese eriksiz týrde?) qatysqan. Onda bir kezderi tanymal akter bógde adamdardyng oiynyndaghy soqyr qúral retinde әreket ete otyryp, óz mansabyndaghy jaghymsyz, mýmkin songhy rólin oinaghan bolatyn.

Búghan qosa, Baghlan Maylybaevtyng ýiinen tergeushiler tәrkilengen qújattardan onyng eng keminde QR Memlekettik hatshysy boludy ansaghany anyqtaldy. Esterinizge sala keteyik, Konstitusiyalyq tabelide búl lauazym besinshi nómirmen berilgen, yaghny qazirgi preziydent uәkilettikterin merziminen búryn toqtatsa, memleket basshysynyng mindetterin zandy týrde oryndaudaghy kezekte besinshi oryngha ie bolady. Barlyq mәlimetterge qaraghanda, Baghlan Maylybaev qolayly sәtte jәne reseylik baylanystarynyng qoldauymen «Qazaqstandaghy ishki sayasat jónindegi basshy» lauazymynan joghary sekire alatynyna ýmittengen.

Qalay bolghanda da, QR Preziydenti Ákimshiligi basshysynyng búrynghy orynbasarynyng osy jәne basqa da josparlary iske aspady, al Maylybaevtyng qaghazdary jәne onyng hattary qazaqstandyq arnayy qyzmetterding qolyna týsti jәne onyng memlekettik qyzmette lauazymgha ie bolu qúqyghynan ómir boyyna aiyrumen birge bes jylgha bas bostandyghynan aiyrugha sottaluyna negiz boldy.

Alayda, Maylybaev belsendi týrde qoldaghan reseylik BAQ qazaqstandyq «enshilesterimen» birge Aqordadan bir shaqyrymdyq qashyqtyqta júmys isteuin jalghastyruda. Olar  Maylybaev kezeninde qazaqstandyq sarapshylar alanyn iyemdengen. Al ol «sarapshylar» tranzit kezeninde yqpal jasau ýshin qoldanyluy mýmkin ekendigi taghy ras.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1486
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5517