Parlament Senatynda memlekettik qaryz ben memleket kepildendirilgen borysh, kvaziymemlekettik sektordyng qaryzy mәseleleri boyynsha Qarjy ministrligining basshylyghymen kezdesu boldy.

Senattyng Qarjy jәne budjet komiytetining tóraghasy Oliga Perepechina sharany asha kelip, Memleket basshysy kvaziymemlekettik sektordyng ishki jәne syrtqy qaryzdaryna monitoring jәne baqylau jýrgizu jýiesin qúru turaly tapsyrma bergenin eske saldy. Ýkimet óz kezeginde, kvaziymemlekettik sektor subektilerinin, jergilikti biylik organdarynyng syrtqy qaryzdar kólemin kelisu, olardyng ishki jәne syrtqy qaryzyna monitoring jýrgizu men baqylau jóninde sharalar qabyldaghan bolatyn.

Sonymen birge, O. Perepechina atap ótkendey, «qabyldanghan sharalargha qaramastan, shynayy týrde de, salystyrmaly týrde de memlekettik qaryzdyng ósu dinamikasy men oghan qyzmet etuding budjettik shyghyndary alandatyp otyr». Onyng sózinde qaryz boyynsha qyzmet kórsetuding shegin ústanu men ony budjet kirisinen jabu qatynasy Últtyq qordyng transferti esebinen qamtamasyz etilip otyrghany aityldy. Senatordyng aituynsha, «dәl osy mәsele negizgi әri naqty bolyp otyr – Últtyq qordaghy nemese Ishki jalpy ónim kólemindegi qaryzdyng mólsheri shartty týrde sәikes kelmeydi, әitpese, qaryz boyynsha qyzmet kórsetuge kóp qarjy shygharghan sayyn basqa budjet múqtajdaryna qarjy az qalatyn bolady».

O. Perepechina osy shyghystardyng somasy kóp bolghan sayyn, qaryz da kóbeye týsetinin atap kórsetti, óitkeni, búrynghy emissiya jana qaryzdyq mindetter esebinen jabylady, yaghni, qaryzdardyng ósimtaldyghy payda boldy. Sondyqtan, Senat komiytetining basshysy atap ótkendey, «qaryz ben Ishki jalpy ónimning qatynasy әlemdik esepteuler boyynsha óte ýlken bolmasa da tayau uaqytta qaryz mәselesi basty mәselege ainaluy mýmkin».

Qarjy ministrining orynbasary Ruslan Beketaevtyng bayandamasynda memlekettik qaryz ben kvaziymemlekettik sektordyng bereshegi turaly mәlimetter aityldy. Atap aitqanda, 2018 jylghy 1 shildeden memlekettik qaryzy 14 208,5 mlrd tenge nemese JIÓ-ning 24,8 payyzyn qúrady, 2018 jyldyng basynan bastap 704,3 mlrd tengege óskeni atap ótildi. Memlekettik qaryzdyng 73,3 payyzyn Ýkimetting qaryzy, 25,7 payyzyn Últtyq Bank pen jergilikti atqarushy organdardyng qaryzdary qúraydy.

2018 jyldyng 1 shildesinen beri kvaziymemlekettik qaryz 14 195,2 mlrd tenge nemese JIÓ-ge shaqqanda 81,8 mlrd tengege úlghayyp, 24,8 payyzyn qúrady, onyng ishinde syrtqy qaryz - 8 246,8 mlrd tenge (jalpy kólemning 58 payyzy) jәne ishki qaryz - 5 948,4 mlrd.tenge (42 payyzy) boldy.

R.Beketaev memlekettik qaryzdy qauipsiz dengeyde ústap túru jóninde qabyldanghan sharalar turaly bayandady. Eng manyzdy mindetterining biri –budjet defisiytin 2019-2020 jyldary JIÓ-ning 1,5 payyzyna deyin tómen dengeyde ústap túru Ýkimetting qaryzyn 2020 jylgha JIÓ-ning 25,0 payyzy dengeyinde jәne memlekettik qaryzdyng JIÓ-ning 27 payyzy dengeyinde saqtaugha mýmkindik beredi. Budjet tapshylyghyn 1,5 payyzdan kóp etpey ústap túru jәne kvazy sektordyng qaryzdaryn baqylau jýrgizu jalghasatyn bolady. Memlekettik qaryz ben kvaziysektordyng jalpy qaryzy birte-birte tómendeytini kýtilip otyr. Ol orta merzimi uaqytta – JIÓ-ning 49,7 payyzynan 2024 jyly 40,1 payyzgha azayy tiyis.

Bayandamashy sonday-aq songhy jyldary ýkimettik qaryz alu sayasaty, negizinen ishki naryqta jәne últtyq valutada qaryz alugha baghyttalghanyn atap ótti.

Senat deputattary Dәuren Ádilbekov, Ály Bektaev, Baqtybay Shelpekov, Sergey Plotnikov, Ghúmar Dýisembaev, Nariman Tóreghaliyev jәne Núrlan Qylyshbaev memlekettik qaryzdy qalyptastyru jәne oghan qyzmet kórsetu, kvaziymemlekettik sektordyng qaryzdarynyng ózekti mәseleleri boyynsha birqatar úsynystar men syn eskertpeler aitty.

Talqylaugha últtyq ekonomika ministrliginin, Últtyq bankinin, Respublikalyq budjetting atqaryluyn baqylau jónindegi esep komiytetinin, «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qorynyn, «Bәiterek» jәne «QazAgro» últtyq basqaru holdingterining ókilderi qatysty.

Abai.kz