Senbi, 23 Qarasha 2024
Bәrekeldi! 4732 0 pikir 18 Qyrkýiek, 2018 saghat 14:55

Sarqan halqy serpilgen kýn

Sonau HI ghasyrdaghy Qarlúq qaghanatynyng astanasy Qoylyq qalasynyng tarihynan tamyr alyp, 900 jyldyq tarihnamany ishine býkken Sarqan jeri audannyng 90 jyldyq merekelik toyyn Alty Alashqa sauyn aityp, dýbirletip atap ótti. Audan basshylary Abai.kz aqparattyq portalyna arnayy shaqyrtu jibergendikten, biz de sol toydyng kuәgeri bolyp qayttyq. 

Áruaqqa taghzym

Dýbirli toy qazaqtyng birtuar úly Múhametjan Tynyshbaev pen Ábdiqadyr Bolsambekovting eskertkishterine gýl shoqtaryn qongdan bastaldy. Qazaqtyng túnghysh temirjolshysy Múhametjan Tynyshbaevty tanymaytyn qazaq joq. Al, zapastaghy general-mayor Ábdiqadyr Bolsambekovti jalpy Alash asa bile qoymaghanymen, ol - Sarqan ónirine óte tanymal túlgha. Ekinshi dýniyejýzilik soghysqa jәne Japoniya men KSRO arasyndaghy jauyngerlik qaqtyghystargha qatysyp, aty anyzgha ainalghan adam. Japoniyamen bolghan soghysta «SMERSh» baqylaushy barlau vzvodynyng komandiyri bolghanyn, Soltýstik Qytayda Port-Artur men Daliniy portyna japondyqtargha toytarys bergenin qart tarih úmyta qoymaydy.

Audan toyy osy eki túlghanyng әruaghyna taghzym jasaudan bastaldy. Sosyn Ekiasha auylynda Kenester Odaghynyng batyry V.D.Belenkonyng jәne Ekinshi dýniyejýzilik soghys aradegerlerining eskertkishine gýl shoqtary qoyyldy.

Ekiashadaghy konferensiya hәm aitys

Ekiasha auyldyq mәdeniyet ýiinde ghalymdardyng atsalysuymen ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Sarqan jerining ghasyrlar qoynauyndaghy tarihy arshylyp, osy audannan shyqqan myqty azamattardyng ómir-tarihy sóz boldy. Sarqan jerining baylyghy, bolashaghy da nazardan tys qalmady. Tipti, key azamattar Sarqan audanynda KSRO kósemi Leninning atynda әli kýnge mektep bar ekenin aityp, bolashaqta ózgertudi úsyndy.

Konferensiya sony aitysqa úlasty. Jetisuding jýirik aqyndary tarihy tereng Sarqan elining jetistigin jyrgha qosty. Jetisudyng belgili aityskeri Aytaqyn Búlghaqov  baptaghan jas aqyndar qalyng kópshilikti bir serpiltip tastady. Aydana Qaysarbekqyzy, Qazybek Jenishan, Qanat Boqan syndy jýirikter aitys qortyndysynda jenimpaz dep tanyldy.

Kókparshy jigitter "Qyrghyzdarmen biz kókpar tartsaq, jener edik" dedi

Amanbókter aspany әnge bólendi

Jonghar Alatauynyng súlu mekenderining biri - Amanbókter jaylauy. Sarqannan bastalyp,  Ekiashada jalghasqan toy jyljyp otyryp, Amanbókterding baurayyna taban tiredi.

Ramazan Stamghaziyev bastap, Sarqannyng tól tumasy Serikbol Saylaubek qoshtaghan merekelik kesh týnning bir uaghyna deyin jalghasty.

"Toy dese qu bas domalaydy"

Toydyng ekinshi kýni de kónildi bastaldy. Sarqan audanynyng jetistikterin kórsetetin kórme ashylyp, kelgen qonaqtardy bir serpiltip tastady. Kórmeden keyin negizgi merekelik shara bastaldy.

Merekelik sharany Almaty oblysy әkimining birinshi orynbasary Lazzat Túrlashov sóz sóilep ashty. Ol Elbasynyng «Ruhany janghyru: bolashaqqa baghdar» maqalasyna baylanysty audanda kóptegen isting atqarylghanyn aita kele, oblys әkimi Amandyq Batalovtyng qúttyqtauyn jetkizdi. Odan keyin sóz alghan audan әkimi Erghazy Qoshanbekov aituly ónirde Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng tapsyrmalary qalay jýzege asyp jatqany jayynda bayandama jasady. Bayandamadan keyin el men jerge enbegi singen otyzgha juyq azamatty "Sarqan audanynyng Qúrmetti azamaty" belgisimen marapattady.

"Birjan sal" filimindegi Birjannyng aghasy Núrjan (Sayat Merekeúly) endi - Sarqan audanynyng Qúrmetti azamaty

51 jyl boyy ústazdyq etuden qajymaghan Myrzahan Qabasovty jurnalister arnayy qúttyqtady

"Sarqan audanynyng Qúrmetti azamaty" ataghyn belgili kәsipker Serikqaly Jamanbaliyn, Qazaqstan Respublikasyna enbek sinirgen qayratker, belgili akter Sayat Merekeúly, 51 jyl boyy ústazdyq etip kele jatqan Myrzahan Qabasov syndy azamattar alghanyn aita ketu kerek.

Merekelik sharanyng sony teatrlanghan qoyylymmen jalghasty. As berildi, Últtyq sport oiyndarynan týrli sayystar ótti.

Osylay Jetisudyng bir púshpaghynda jatqan Sarqan eli bir serpildi.

Týiin

"Bastauyn Alataudan alghan Sarqan, Ekpini jaqpar tasty jarghan Sarqan" dep aqyndar jyrgha qosqan Sarqan eli jýz jyldyq mereytoyyn Qoylyq qalasy manynda ótkizse degen ótinishimiz bar. Kenestik kezendegi audandardyng qúryluyn úmytyp, Qarlúq hany Aryslannyng myng jyldyghyn toylap jatsaq, aiyp pa? Bizding bar aitpaghymyz osy.

Qanat Birlikúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5489