Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3557 0 pikir 25 Nauryz, 2011 saghat 05:27

Qayrolla Ghabjalilov. «Jas Alash» – baba-tarih ýni

Alash  úrandy, bóri tekti - qazaqtyng ruhyn oyatqan qazaq basylymdarynyng alghashqylarynyng biri - «Jas Alash» gazeti. Basylym biyl toqsangha tolyp otyr. Búl - bir qaraghan adamgha mereytoy. Biraq «Jas Alashty» oqyp ósken úrpaq biledi: gazetting shyn baghasyn. Qogham biledi: qazaq ýshin qylghan qyzmetining qadir-qasiyetin.

«Jas Alash» aqparattyq túrghyda ghana qazaq tanymyna qyzmet qylghan joq. Ol últ ruhaniyatyna, tәuelsizdigine, ruhyna, elding eldigine kýres qyldy. Áli de kýresip keledi...

Keshegi Kýltegin qúlyptasynda qashalghan kóshpendining kýlteli sózin jalghap, Saq pen Ghún úrpaghynyng saghyn syndyrmay kele jatqan, Oghyz ben Qypshaqtyng oghlan úldarynyng dauysynday bolghan - «Jas Alash», últ ýshin keshe - maydan keshti. Býgin de ot pen sudyng ortasynda. Ata-babamyzdan jalghasqan tektilikting sózin sóilep jýr basylym. Jýzge, rugha tartpay, qara qyldy qaq jaryp jazyp jýrgen gazetting ústanymynda tughangha tartpaytyn turalyq basym. «Jas Alash» joghyn joqtaghannyng - joqtaushysy, sottan әdildik tappaghan halyqtyng - múndasy, biylikten tauy shaghylghan elding - esi bolyp keledi. Qysqasy, auyldaghy sharua men Aqordadaghy «sharuasy» shayqalghan sheneunikterge deyingi barlyq qazaqstandyqtardyng sherin jazatyn, shemenin tarqatatyn «shejiresi».

Alash  úrandy, bóri tekti - qazaqtyng ruhyn oyatqan qazaq basylymdarynyng alghashqylarynyng biri - «Jas Alash» gazeti. Basylym biyl toqsangha tolyp otyr. Búl - bir qaraghan adamgha mereytoy. Biraq «Jas Alashty» oqyp ósken úrpaq biledi: gazetting shyn baghasyn. Qogham biledi: qazaq ýshin qylghan qyzmetining qadir-qasiyetin.

«Jas Alash» aqparattyq túrghyda ghana qazaq tanymyna qyzmet qylghan joq. Ol últ ruhaniyatyna, tәuelsizdigine, ruhyna, elding eldigine kýres qyldy. Áli de kýresip keledi...

Keshegi Kýltegin qúlyptasynda qashalghan kóshpendining kýlteli sózin jalghap, Saq pen Ghún úrpaghynyng saghyn syndyrmay kele jatqan, Oghyz ben Qypshaqtyng oghlan úldarynyng dauysynday bolghan - «Jas Alash», últ ýshin keshe - maydan keshti. Býgin de ot pen sudyng ortasynda. Ata-babamyzdan jalghasqan tektilikting sózin sóilep jýr basylym. Jýzge, rugha tartpay, qara qyldy qaq jaryp jazyp jýrgen gazetting ústanymynda tughangha tartpaytyn turalyq basym. «Jas Alash» joghyn joqtaghannyng - joqtaushysy, sottan әdildik tappaghan halyqtyng - múndasy, biylikten tauy shaghylghan elding - esi bolyp keledi. Qysqasy, auyldaghy sharua men Aqordadaghy «sharuasy» shayqalghan sheneunikterge deyingi barlyq qazaqstandyqtardyng sherin jazatyn, shemenin tarqatatyn «shejiresi».

«Halyqtyng kózi, qúlaghy, hәm tili» bolyp jýrgen qazaq baspasózining aiqasqasy - «Jas Alashtyn» toqsan jasyna jetken de, jetpegen de bar. Dәl býgingidey demokratiyany qoldan «jasap» otyrghan el ýshin tәuelsiz gazetting tәumeni shaghylmay halyqqa jetui erlikke balansa kerek.

Baba-tarihymyzdaghy danalar sózin, jyraular ýnin býginge, Alash úrpaghyna qaymaghyn búzbay jetkizip, әdilet ýshin alaman salyp jýrgen «Jas Alashtyn» jazary kóp. Jazyp jatqandarynyng ózi bir memleket istey almaytyn, ýlken institut jaza almaytyn ruhany dýniye. Tәuelsiz ýn. Ashy shyndyq! Ádemi aqiqat!..

Keshegi Kenes ýkimetining qabyrghasyn qaq aiyrghan, tәuelsizdikti jan-tәnderimen qalaghan 1986 jyldyng jastarynyng boyynda erkindik - «Jas Alash» sinirgen ruh. IYә, basylymdy úzaq jyldar boyy oqyp, toqyp ósken qazaqtyng oyanuy. Jeltoqsandaghy bas kóteru týrennen salghan jol emes. Óitkeni kóshpendi ruhyn, Alty alashtyng jauyngerlik qaharmandyghyn saf altynday saqtaghan qazaq halqynyng tәuelsiz sózi osy basylym boldy. Bizge basylymnyng ótken tarihy tanys. Kenes ýkimetining ózinde ózge baspasózden «Jas Alashtyn» boyy biyik túrdy. Qylyshynan qan tamghan sol jyldardyng ózinde basylym últtyn, ruhtyng joghyn aitty, jazdy. Áli de baghytynan tanbay keledi. Jasyratyny joq, qazir kez kelgen qazaqstandyq qogham beynesin «Jas Alashpen» ólsheydi. Gazet betintegi aqiqatpen baghalaydy.

«Alash» degen ýlken atty arqalaghan «Jas Alash» gazetine jәne újymdaghy barlyq jurnalisterge mereytoy túsynda, jazarlarynyz kóp, qalamdarynyz quatty, sózderiniz ótimdi bolsyn demekpin!

Qayrolla Ghabjalilov, «Alash» tarihy zertteu ortalyghynyng preziydenti

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5618