Elbasynyng «Preziydentting bes әleumettik bastamasy» Ýndeui memleket tarapynan qashanda óz azamattarynyng mún-múqtajy men әleumettik jaghynan qorghaluyna ýzdiksiz kónil bóletindigin kórsetti. «Preziydentting bes әleumettik bastamasy» negizinde aimaq­tarda atqarylatyn isting jón-jobasy týzilip, tiyisti jospar jasalghan-dy.

«Joghary bilim aludyng qoljetimdiligi men sa­pasyn arttyryp, student jastardyng jataqhanadaghy jaghdayyn jaq­sartu» – der uaqytynda kóterilgen әleumettik mәsele. Jastar – elimizding bolashaghy. Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan biylghy Joldauynda tórtinshi ónerkәsip tónkerisining mým­kindikterin qoghamymyzdyng barlyq salasynda keninen qoldanudy tapsyrdy. Sondyqtan jastargha zaman talabyna say, bәsekege qabiletti jo­ghary sapaly bilim beruimiz kerek. Memlekettik grantty 54 myngha qosymsha 20 myng grant qosu jastargha jasalyp otyrghan zor mýmkindik der edim. Studentterge 75 myng oryndyq jana jataq­hana saludy jýzege asyru, әrbir student jastyng alansyz jan-jaqty bilim aluyna jaghday jasaydy.

Endi kóz jýgirteyik, onda, Ýshinshi bastamada ne aityldy?

Ýshinshi bastama: «Joghary bilim aludyng qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, student jastardyng jataqhanadaghy jaghdayyn jaqsartu».

Qazir elimizding joghary oqu oryndarynda 530 mynnan astam jas oqyp jatyr, olardyng 30 prosentke juyghy memleket bólgen grantpen bilim aluda.

Joghary bilim aludyng qoljetimdiligi men sapasyn arttyru ýshin tómendegidey sharalardy úsynamyn.

Qazir jyl sayyn bólinetin 54 myng grantqa qosymsha 2018-2019 oqu jylynda taghy 20 myng grant bólu kerek.

Onyng 11 myny tehnikalyq mamandyqtar boyynsha bakalavrlyq bilim beruge tiyesili bolady.

Búl tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy jana ekonomikada zor súranysqa ie bolatyn san myng jana mamandy dayarlaugha mýmkindik beredi.

Múnda eng aldymen injenerler, aqparattyq tehnologiya, robot tehnikasy, nanotehnologiya salasynyng mamandary turaly sóz bolyp otyr.

Búl da jastargha memleket qamqorlyghynyng aiqyn kórinisi.

Sonymen birge, tehnikalyq jәne auyl sharuashylyghy mamandyqtary boyynsha barlyq joghary oqu oryndary granttarynyng qúnyn últtyq joghary oqu oryndarynyng granttary dengeyine deyin kóteru kerek.

Atalghan sharalar orta mektep týlekterin joghary bilimmen neghúrlym kóbirek qamtugha mýmkindik beredi, búl – jalpy әlemdik trend.

Sonymen birge, adam resurstaryna salynatyn ýlken salym.

Biz әlemdik standarttargha say bilim beru jýiesin qalyptastyra otyryp, studentterding bilim aluyna jәne túratyn jerine jaghday jasaugha tiyisti nazar audaruymyz qajet.

Qazir joghary oqu oryndary men kolledjderding studentterin jataqhanamen qamtamasyz etu mәselesi óte ózekti.

Búl mindetti sheshu ýshin joghary oqu oryndary, kolledjder men developerlik kompaniyalar memleket pen jeke menshikting seriktestigi qaghidasymen jataqhana saludy bastauy kerek.

Memleket óz tarapynan Bilim jәne ghylym ministrligi arqyly jataqhana qúrylysyna júmsalghan investisiyalardyng belgili bir bóligi birtindep qaytaryluyna kepildik beredi.

2022 jyldyng sonyna deyin studentterge arnap keminde 75 myng oryndyq jana jataqhana saludy tapsyramyn.

Búl aldaghy jyldarda óse týsetin súranysty eskergenning ózinde jataqhana tapshylyghyn birjola sheshedi.

Bes bastamasyn jariyalau barysynda ýiinen jyraqta bilim alyp jýrgen studentterding jaghdayyna toqtalghan Elbasy: «Bәrimizge belgili, basqa qalanyng jastary qalanyng shetindegi eski ýilerdi jaldaugha mәjbýr. Osydan keyin sapaly bilim alu turaly sóz qozghau mýmkin be?», – dedi. Búl olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin Preziydent joghary oqu oryndaryna europalyq kompaniyalarmen birlesip jataqhana saludy tapsyrdy.

«Býginde kolledjder men joghary oqu oryndarynyng studentterin jataqhanamen qamtamasyz etu óte ózekti mәsele. Múny sheshu ýshin kolledjder men joghary oqu oryndary memlekettik-jekeshelik seriktestik ayasynda developerlik kompaniyalarmen jataqhana salu júmysyn jolgha qoiy kerek. Memleket óz tarapynan bilim jәne ghylym ministrligi arqyly jataqhana qúrylysyna júmsalghan investisiyanyng bir bóligin birtindep óteuge kepildik beredi. Osy orayda, 2022 jyldyng sonyna deyin studentterge arnap keminde 75 myng oryndyq jataqhana saludy tapsyramyn. Búl aldaghy jyldary óse týsetin súranysty eskergenning ózinde jataqhana tapshylyghyn birjola joyatyn bolady», – dedi Núrsúltan Nazarbaev.

Joghary oqu oryndarynyng basym bóligi studentterdi jataqhanamen qamtamasyz ete almay otyrghany jasyryn emes. Statistika komiytetining mәlimeti boyynsha, qazirgi kezde elimizding joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan 470 myng jastyng 204 myny basqa qalalardan kelgen, yaghny baspanagha múqtaj. Olardyng bir bóligi qarjylyq mýmkindikterine qaray jaldamaly baspanada túrsa, bir bóligine jataqhanadan oryn búiyrghan. Bir ghana Almatynyng ózinde 131 myng student bilim aluda. Olardyng baspana mәselesin sheshuge qaladaghy 30 myng oryndyq 94 jataqhananyng qauqary jetpesi anyq. Astanada da studentterdi jataqhanamen qamtu mәselesi ózektiligin joymay keledi. Býginde elordada 30 jataqhana bar, 2017 jyly jana 4 jataqhana salyndy. 35 kolledjding 2200 studentke ghana arnalghan 16 jataqhanasy bar. Dese de, Astana qalasy Jastar departamentining mәlimeti boyynsha 13 myng student jataqhanagha múqtaj.

Elbasy 2018-2019 jyly jyl sayyn bólinetin 54 myng grantqa qosymsha taghy 20 myng grant bóludi tapsyrdy. Yaghni, jana oqu jylynda studentterding sany artsa, jataqhanagha degen súranys ta kóbeyedi degen sóz. Demek, jergilikti әkimdikter men joghary oqu oryndary Preziydent tapsyrmasyn oryndaugha uaqyt sozdyrmay kirisui kerek.

Elbasy jýktegen mindetti qalay oryndaghaly jatqanyn alghashqylardyng biri bolyp Almaty qalasynyng әkimi Bauyrjan Baybek jariya etti. Megapolis basshysynyng aituynsha, býgingi kýni Almatyda 50 mynnan astam student jataqhanagha zәru. Osyghan oray, ótken jyly 2 myng oryndy 4 jataqhana salynghan. Qala basshysy 2020 jylgha deyin taghy 20 jataqhana salugha uәde berdi.

Al Batys Qazaqstan oblysyndaghy oqu oryndarynyng studentteri ýshin tórt jataqhana boy kótermek. Búl turaly ótken aptada oblystyq mәslihattyng kezekti HVI sessiyasyna qatysqan ónir basshysy Altay Kólginov mәlim etti. Onyng aituynsha, biyl JOO bilimgerleri qonystanatyn eki jataqhananyng qúrylysy bastalady. Sonymen qatar, Oraldaghy industrialdy kolledj janynan jataqhana salynbaq. Onyng jobalyq-smetalyq qújattamasyn jasaugha qajetti qarjy bólindi.

Elbasy bastamalary qostanaylyq studentterdi de baspanagha múqtajdyqtan aryltugha tyng serpin berdi. 2022 jylgha deyin Qostanay memlekettik pedagogikalyq uniyversiyteti janynan 344 oryndyq 4 jataqhana boy kóteredi. Ónir bilimgerlerin quantqan búl janalyqty QMPU rektory, professor Erkin Ábil ónirlik kommunikasiyalar qyzmetinde ótken jiynda jariyalady.

Kókshetauda 3 myngha juyq student jataqhanagha múqtaj. Qazir qaladaghy oqu oryndarynda 7 jataqhana ghana bar. Al barlyq studentterdi jatyn orynmen qamtu ýshin keminde taghy 8 ghimarat kerek. «Shoqan Uәlihanov atyndaghy uniyversiytetting bes birdey jataqhanasy bolghanmen, әli 1 myng student pәter jaldap jýr. Sondyqtan olargha jana jataqhanalar kerek. Oblysta 38 kolledj bar bolsa, olardyng janynda 20 shaqty jataqhana ornalasqan. Dese de, olar әzirge 5 jarym mynnan astam studentti ghana panalatugha qauqarly», – deydi oblystyq bilim basqarmasy basshysynyng orynbasary Valeriy Gamazov. Bilim basqarmasyndaghylar búl mәsele aldaghy 2-3 jyldyng ishinde tolyq sheshiletinine sendirude. Sebebi oqu oryndary Elbasy kótergen bes bastamanyng ayasynda memlekettik-jekemenshik әriptestik boyynsha jana jataqhanalar túrghyzbaq. Qazir jobalyq-smetalyq qújattar әzirlenude.

Pavlodar oblysynda da ýshinshi bastamany jýzege asyru boyynsha tiyisti júmystar qolgha alynghan. Qazirgi tanda Ertis ónirinde ýsh joghary oqu orny qyzmet etedi. Olardyng eng irisi – S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining eki jataqhanasy bar. Jeti mynnan astam student bilim alatyn oqu orny ýshin búl jataqhanalardaghy oryn jetkiliksiz. «Elimizdegi demografiyalyq jaghdaydyng jaqsaruy talapkerler men studentter qatarynyng artuyna ong septigin tiygizude. Onyng ýstine, Elbasy tapsyrmasy boyynsha tehnikalyq mamandyqtargha bólinetin granttar sany kóbeyse, kelesi jyly bilimgerler sany kóbeye týseri sózsiz. Sol sebepti jataqhana salyp, túrghylyqty oryndardy arttyru mәselesine airyqsha kónil bólu kerek. Búl jergilikti halyq ýshin ghana emes, Resey jәne Qytaydyng shekaralyq ónirlerinen keletin jastar ýshin asa manyzdy. S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetining janynda 860 oryngha shaqtalghan eki jataqhana bar. Taghy 900 student kezekte túr. Mәseleni sheshu maqsatynda jana studentter ýiining jobalyq-smetalyq qújattamasy әzirlenude», – deydi uniyversiytet rektory Gauhar Ahmetova.

Mamandardyng esepteuinshe, Elbasy bastamasy negizinde tehnikalyq mamandyqtargha qosymsha granttar bólingen jaghdayda S.Torayghyrov atyndaghy Pavlodar memlekettik uniyversiytetinde tehnikalyq bilim alatyn studentterding qatary 30 payyzgha artady. Mamandar olardyng sany 4,5 myngha jetedi dep boljauda.

Jataqhana mәselesi ónirdegi kolledj bilimgerleri ýshin de ózekti. Qazirgi tanda Pavlodar oblysynda 50 kolledj bolsa, olardyng 22-sinde ghana jataqhana bar. Studentter ýiining kóbi ótken ghasyrdyng 80-  jyldarynda salynghan. Mәselen, kólik jәne kommunikasiya kolledji janyndaghy jataqhana 60-jyldary paydalanugha berilgen. Tozyghy jetkeni óz aldyna, ol nebary 75 studentti panalata alady. «Kolledjde 200-den astam student oqidy, al jataqhanamyz 75 oryndyq. Sol sebepti studentterdi әleumettik jaghdayyna, oqu ýlgerimine qaray irikteymiz. Jataqhana bólmesine ilikpegender pәter jaldaugha mәjbýr. Búl mәsele tezirek sheshimin tapsa deymiz», – deydi Pavlodar kólik jәne kommunikasiya kolledji diyrektorynyng orynbasary Bekbolat Seyithanov. Oblystyq bilim beru basqarmasynyng bas mamany Gýlsim Sýiindikovanyng aituynsha, ónir studentterining baspana mәselesi 2022 jylgha deyin birtindep sheshimin tabady. Áueli Aqsu qara metallurgiya, Pavlodar kólik jәne kommunikasiya kolledjderi janynan әrqaysysy 200 oryn bolatyn studentter ýii salynbaq. Jer bólingen, qarjy qaraluda. Bólinetin qarajat «kóbelek kelip kóbigin, japalaq kelip jartysyn ishken» kesedegi sýtting kebin kiymey, maqsatty júmsalsa bolghany.

Erghaly Berikúly

Abai.kz