QazÚU-ding rektory Mútanov poeziyasyna syn
Qolyma qaydan týskeni esimde joq, jaqynda kitap sóremnen «Aynalandy núrlandyr» degen kitapqa kózim týsti. Alyp qarasam, avtory Ghalym Mútanov degen azamat eken. Esime týse ketti. Osydan biraz jyl búryn "Qazaq әdebiyeti" gazetinde avtoryn jer-kókke sighyzbay maqtap, bireuding bir top ólenderin bergen edi. Maqtaghany bylay túrsyn, gazetting aituynsha, qalyng oqyrman qauym Ghalym Mútanovtyn jauhar jyrlaryna shóldep, әbden anqasy keuip qatalap jýrgen adamday izdep, onyng ólenderin jariyalaudy ótinip hat ta jazyp jatyr eken-mys.
Apyr-ay, búl myna gazettegiler aitqanday, keremet aqyn bolsa, neghyp kórinbey jýrgen dep әri qaray oqyp kep qalsam... Qúday basynyzgha sala kórmesin, shynymdy aitsam, mynany óleng dep jazyp, ony gazetke úsynyp otyrghan adam... bylay endi.. densaulyghy qalay ózi degendey sileyip túrdym da qaldym. Apyr-au, jaqsy ólen, ortaqol óleng (keybireuler ortaqol men ortanqoldy shatystyryp jýr), nashar óleng degen bolatyn edi. Mynau sonyng eshqaysysyna juyqtatu mýmkin emes, tipti, óleng deuge kelmeytin birnәrse ghoy, myna «Qazaq әdebiyeti» gazetine ne bolghan dep sol kezdegi bas redaktor Júmabay Shashtayúlyna telefon shalsam, almaydy. Osy jerde ýirenshikti shydamsyzdyghymnyng paydasy tiyip, birge oqyghan dosyma qonyrau shalyp "myna ólenshi Ghalym Mútanov degen kim?" desem: "KazGU-ding rektory ghoy" ,– deydi. Ári qaray qanday ayanyshty kýige týskenimdi bayandamay-aq qoyayyn. Al sol kezdegi Núrlan Orazalin basqaratyn Jazushylar Odaghynyng organy «Qazaq әdebiyetindegiler» júrt súrap otyr degen siyaqty orasholaq ótirikti qosyp, osy tektes ólenderdi jariyalaytynday ne basyna kýn tudy deymin taghy da. Al onyng myna «Aynalandy núrlandyryn» Halyqaralyq Abay kluby shygharypty. Onyng alghysózin jazghan Rollan Seysenbaev. «Ghalymnyng ólenderining aqyl kózi Abaydan bastau alghan». Sonymen birge matematikalyq dәldilik (dәldik shyghar?-M.K.), az sózge kóp oy syidyru shyghys ghúlamalarynyng Ghalymgha (Mútanovqa!-M.K.) tapsyrghan amanatynday bolyp kórinedi»,–depti. Endi sol "aqyl kózi Abaydan bastau alghan" ólenderding bireuine kóz salynyz:
Ómirden tolyq,
Qabyldau ýshin
Biluge onyn
Býge-shigesin
Ar-ojdannan órbu alady
Qanshalyqty sen
Sezinesin
Qorshaghan әlem,
Tynysyn?
Baylanysty soghan
Shyghysyng men kirisin
Kýndelikti jýrisin,
Tirliging men
Bar isin!
Mine, elimizdegi eng irgeli oqu ornynyng biri – QazÚU-ing rektory Gh.Mútanovtyng «Abaydan bastau alghan aqyl-kózinin» jetken jeri osy! Búl ne, poeziya ma? Álde, «shyghysyn», «kirisin» nege baylanysty ekeni turaly buhgalterlik zertteu me? Poeziyanyng úiqas, yrghaq, buyn, kórkemdik siyaqty qarapayym talaptarynan beyhabar adamnyng baldyr-batpaghymen poeziyany búlaysha bylghanyshqa ainaldyrghan dýniyesin kitap qyp bastyrumen qoymay ony Abaydyn, Shyghys ghúlamalarynyng danalyghymen salystyru adamnyng oiyna kele bermeytin soraqylyq emes pe? «Aqyl kózi Abaydan bastau alghan» adamgha ne túrady, ol endi bir «óleninde» «poeziyadaghy buhgalteriyamen» ainalysudy qoya salyp,
Dýniyadan ótkende súrar molda
Marqúmnyng qaryzy bar ma?
Bolsa adamnyng qaryzy eger,
Ony jaqyn tuysy óter,-dep ólgen adamnyng janazasyn ótkizu mәselesine kirisip ketedi de dereu:
Aspan asty, jer ýsti,
Arasynda bizding meken
Jibermeydi jerding kýshi,
Shyghugha búl kenistikten, - dep endi atynyng basyn fizika ghylymyna búryp onyng ataqty, tartylys zanyna sәl ayaldama jasap sosyn
Ómir ótip mezgil jetse
Ketersing osy dýniyadan, - deydi.
Ne degen ghúlamalyq filosofiya. Eger KazÚU-ning rektory osylay dep eskertpese, ómir ótkennen keyin yaghni, ólgennen keyin osy dýniyeden ketetinindi biler me edin, qúrmetti oqyrman! Álde adam balasynyng mәngi ómir sýrmeytinin, bәrimizding bir kýni óletinimizdi Ghalym Mútanov men aitpasam, ólensýier qauym bilmeui de mýmkin dep oilady ma eken? Al onyng «Últ damuynyng formulasy» degenin oqyghanda últ turaly ne aitqysy kelip otyrghanyn da týsinbek týgil onyng ne aitqysy kep otyrghanyn da týsinu mýmkin emes. Onyng aituynsha, bir últtyng damuynyng formulasy mynaday:
Ár últtyng damuy men órisi (?)
Qasiyeti men enbegining jemisi
Ne azaytar, ne kóbeyter tabyspen
Ózindik ýlesimen әr kisi
Enbek tabystyn
Toqsan toghyz payyzy
Búghan bolmas eshkimning balamasy
Jasampaz enbek
Últ damuynyn formulasy!
IYә, halqymyz «Jút jeti aghayyndy» deytin edi. Ghalym Mútanovtyng búl ólenderin oqyp otyryp óz basym sirә, "jút jeti emes, segiz aghayyndy shyghar, poeziyany osynday ne úiqasy, ne yrghaghy, ne buyny joq mazaqqa ainaldyrghan onyng segizinshi aghayyny ne myna Ghalym myrzanyn ólenderi, ony shygharghan ne Abay kluby shyghar deymin taghy da ishtey.
– Kókirekte kózing bolmasa
Qúr sózden ghibrat qúralmas
Japalaq qonyp baqshagha
Búlbúlsha sayrap túra almas
Inabatyng joq bolsa,
Bay da bolsang jarlysyn
Dәmsiz bolsa aitqanyn
Diuanaday qanghysyn, - depti ghúlama shayyr Ábubәkir Kerderi. Áuliyem-ay, kýnderding kýni bolghanda qazaqtyng tili, dili, dini, ata-baba dәstýri, aqyrynda eng kiyeli de eng qasiyetti óneri – ólen-jyr ónerining ózi osynsha qúldyrap, osynsha әjuagha týsetinin qalay boljaghan deseyshi dep terezege qarap telmirip úzaq otyryp qalghanymdy da bayqamappyn. Shynynda da on, jýz jerden ghalym bolsa da, ýlken oqu ornynyn rektory bolsa da, Abay klubynan kitaby shyqsa, taghy bireuler qansha jerden maqtap, madaqtap poeziyanyng ghazal baghyna kirgizbek bolsa da әlginde dana Ábubәkir Kerderi aitqanday «japalaqtyng baqshagha kelip qonsa da búlbúlsha sayray almaytyny» aiqyn kórinip túrady eken-au.
Osy Ghalym Mútanov ózining jazghandaryn tereng oishyldyq, filosofiya dey me qaydam endi birde:
Atqan tan, batqan kýnmen,
Ashylyp, jabylady,
Ómirding әr paraghy
Ár pende, әr kýnde
Ózi jazyp, qaldyrady
Kýndelikti tirligin
Sol paraqtar qúrastyrar
Tútas bolyp kitap,
Ár adamnyng ghúmyryn
Maqsat emes qalyndyghy,
Erekshe onyng manyzy,
Mәni menen mazmúny! – dep «tolghanady». Osy sózderi arqyly, әsirese «әr pende әr kýnde ózi jazyp qaldyrady kýndelikti tirligin» dep ózin aityp otyrghan siyaqty kórinedi de túrady maghan. Áytpese, búl óleng deuge kelmeytin әr nәrsening basyn shalghan «kýndelikti tirliktin» bir týri ghoy. Jogharyda qayran Ábubәkir Kerderi
Kókirekte kózing bolmasa
Qúr sózden ghibrat qúralmas, - degende osyndaylardy aitty emes pe?!
Osy kitap-symaqqa jazghan alghysózinde Rollan Seysenbaev «Ghalym ólenderining quaty da, qasiyeti de ar men újdannan órbu alady deydi. Ar men újdan eng әueli ózing qalap alghan mamandyghyna nemese ózing bet búrghan ónerge, әsirese, poeziyagha adaldyqtan, onyng kiyesinen qorqudan, qasiyetin qadirleuden bastalady. Al myna ólenderden sonday ar-újdandy kóre aldyq desek, onymyz da ar-újdandylyqqa jata ma? Poeziyagha eng әueli inabattylyqpen qarau kerek. Áytpese, taghy da Ábubәkir Kerderi aitqanday
Inabatyng joq bolsa
Bay da bolsang jarlysyn,
Dәmsiz bolsa aitqanyn,
Diuanaday qanghysyn, - degen sóz ras. Sóz sonynda «Aynalandy núrlandyrdyn» avtory Gh.Mútanovqa aitarymyz: QazÚU-ning basshysy tek ózi tandaghan ghylym salasynan emes, әdebiyetten de mol habary boluy kerek. Óitkeni, ol basqaryp otyrghan oqu ornynda nebir bolashaq jazushy, aqyndar ósip keledi. Olar óz basshysynyng jazghan-syzghanyna qarap otyrady. Sondyqtan ol QazÚU-ning rektory bolghanymen, onyng bas aqyny bolu onay sharua emes ekenin әrdayym este saqtap jýru kerek. Osy «Aynalandy núrlandyr» degen núry da, syry da búlynghyr dýniyeni oqyp shyqqannan keyin mynaday oy keldi: Eger adam bir salada jauapkershiligi men biligi tómenqoldau bolsa ol ómirdin, tirshiliikting ózge salalarynda da jauapkershiligi tómen jәne ózining minin angharmaytyn bola ma, qalay ózi?..
Myrzan Kenjebay, aqyn
Abai.kz