Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Qúiylsyn kóshing 7283 5 pikir 12 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:00

Tәuelsizdikten keyingi demografiyalyq jetistikterimiz qanday?

Últtyq statistika agenttigi saytynyng 2018 jyldyng qyrkýiek aiyna deyingi esebi boyynsha, elimizdegi halyq sany 18 329800 adamgha jetken. Alghashqy jarty jyldyq ishki kóshi-qon statistikasyna sýiensek, 2017 jyldyng alghashqy jarty jyldyghymen salystyrghanda 24 payyzgha azayghan. Áriyne, búl oblys ortalyqtaryna yaky iri qalalargha qonys audarushylardyng naqty mәlimeti deuge erterek. Auyldan qalagha kóshu prosesi әli toqtaghan joq.

Ishki kóshi-qon jayly aitqanda Elbasynyng tapsyrmasymen elde jýrip jatqan ontýstikting halqyn soltýsikke kóshiru jobasyn aitpay ketu mýmkin emes. Atap aitqanda, «Júmyspen qamtu - 2020 jol kartasy» baghdarlamasy ayasynda «júmys kýshine tapshy» aimaqtargha «júmys kýshi artyq» oblystardan mamandardy shaqyru mәselesi qolgha alynyp otyr. Yaghni, halqy tyghyz ornalasqan ónirden Soltýstik aimaqqa halyqtyng qonys audaruyn úiymdastyru jóninde arnayy bólim bar.

Tәuelsizdik kezenindegi kórsetkishterge kóz salsaq, elimizding Ontýstik ónirlerinde halyq sany kóbeyse, kerisinshe Soltýstik aimaqtarda halyq sany edәuir azayghan. Aytalyq, SQO-da 2004-2014 jyldar aralyghynda 100 myng adamgha azayghany resmy derekterde kórsetilgen.

Týrkistan oblysy, Almaty oblysy, Jambyl oblysy, Manghystau oblystarynda bala tuu kórsetkishi 1000 adamgha shaqqanda shamamen 24-26 baladan tura kelse, Soltýstik ónirlerde 13-15 bala mólsherinde qalyp otyr. Osy mysaldan-aq Ontýstik ónir halqynyng ósu barysy bayqalsa kerek. Degenmen, búl oblystarda halyq sanynyng artuyna múnan basqa da faktorlar týrtki bolyp otyr.

Filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor, әleumettanushy Raushanbek Ábsattarov Q.Danabekke bergen súhbatynda Ontýstik ónirlerde halyq sanynyng artuyna auarayynyng qolaylylyghy jәne eldegi magistraldy joldardyn, shaghyn jәne orta biznesting damuy sebep degen oy aitqan bolatyn. Ol Soltýstikting halyq sanyn arttyru - memlekettik asa manyzdy sayasat bolu kerek dep sanaydy.

Eng negizgi sebebi, sol ónirlerdegi slavyan tekti jәne ózge de úlys ókilderining ózining týp mekenderine – Resey, Belorussiya, Ukraina, Grmaniya, taghy basqa elderge kóshuinde bolyp otyr. Búl ýderis sonau 1990 jyldardan bastalghan. Tipti, sol kezde SQO, Pavlodar, Qostanay oblystaryndaghy keybir auyldar týgelge juyq kóship ketken. Búryn 100 nemese 200 otbasy bar auyldarda, býginderi 20-30 otbasy ghana qalghan. Mektepter jabylghan yaky jabylu aldynda túr. Jol, qúrylys nysandary janarmaghan. Negizgi sebep osy dep oilaymyn. Qazaqstannan alys-jaqyn shetelderge aghyla kóshudi myna statistikadan anyq angharugha bolady. 1989 jylghy halyq sanaghy boyynsha elimizding jan sany 16 million 199 myng 200 adam delinse, 1999 jylghy sanaqta 12 million 461 myng adamgha azayghan. 10 jyl boyy óspegen, 4 milliongha juyq adamgha kemigen. Búl statistika jagha ústatarlyq jaghday edi. Shetelge kóshu prosesi әli toqtaghan joq. Qazir 18 milliongha jettik. Demek, biz jedel ósu ýstindegi elmiz. Demografiyalyq jaghdayymyzgha sýisinuimizge bolady. Songhy 19 jylda 5 millionnan artyq adamgha óskenbiz. Búl demografiyalyq sayasatymyzdyng ondy baghytta ekenin kórsetedi.

Búdan syrt, Soltýstik aimaqtarda ishki kóshi-qon prosesi edәuir jýrdi deuge bolady. Oblys ortalyqtaryna, shaghyn qalalargha, alys aimaqtargha, Almaty men Astanagha qonystanushylar da bar. Kópshiligi júmys izdep, jan baghu qamymen kóshti.

Ótken jylghy, yaghni, 2017 jylghy statistikalyq mәlimetterge sýiensek, 1000 adamgha shaqqandaghy eng jogharghy kórsetkish Manghystau oblysynda 29,74, Astanada 28,23, Týrkistan oblysynda 27,20 sәbiyden tura kelse, eng tómengi kórsetkish SQO-da tirkelgen. Búl ónirde 13,17. Búl óte tómen kórsetkish. Pavlodar men ShQO-da 15,91 de 15,98. Demek, Soltýstiktegi aimaqtarda tabighy ósimning ózi mardymsyz. Múnyng birneshe sebebi bar.

Birinshiden, osy ónirlerde halyqtyng әl-auqaty nashar. Ony ashyq moyyndaugha tiyispiz. Áleumettik jaghdayy tómen jәne infraqúrylym damymaghan. IYә, statistika boyynsha halyqtyng túrmys jaghdayy Ontýstiktegi keybir aimaqtargha qaraghanda salystyrmaly týrde jaqsy dep baghalanady. Búl osy oblystardaghy iri ken oryndarynda júmys isteytin az mólsherdgi halyqtyng kýn kórisimen, tau-ken óndirisi, týsti metall, iri óndiris oshaqtarynyng aimaqtyng ekonomikasyna qúiyp otyrghan qarjylyq mýmkindigimen, iri sharua qojalyqtarynyng jetistikterimen ólshenedi. Al qarapayym halyqtyng túrmys-kýii, ózin ózi júmyspen qamtyp otyrghandar sanatyna jatatyn, shyn mәninde júmyssyz halyqtyng kóptigi eskerile bermeydi.

Ekinshiden, búl ónirlerde ózge últ ókilderi, әsirese slavyan tekti otandastarymyzdyng sany әli de mol. Olar kóp balaly bolugha qúlyqsyz. Reseyding halqy jyl sanap tabighy týrde azayyp bara jatqany әlemge ayan.

Ýshinshiden, búl ólkelerge barushylargha qaraghanda, ol jaqtan kóship ketushilerding sany basym. Múnday jaghday belgili dәrejede júrtshylyq sanasyna keri әserin tiygizedi. Búl da bala tuu kórsetkishin bayaulatady.

elimizding demografiyalyq sayasaty ong baghytta deuge bolady. Múny jogharydaghy mysaldan bayqaghan bolarsyz. Bala tuu kórsetkishin jaqsartugha yntalandyru dúrys. Bizde onyng ózindik mehanizmi bar. Jórgekpúl búrynghygha qaraghanda artqan. Kóp balaly analargha beriletin jәrdemaqy da bar. Áriyne, kóp emes, joqtan jaqsy. Reseyde ýshinshi balagha 9 myng dollar mólsherinde bir jolghy kómek beriledi. Osynday auqymdy tәjiriybeni bizge de qoldansa bolar edi.

Negizgi mәsele tek әleumettik jaghdaygha tirelip túrghan joq. Halyqtyng sanasy ózgeru kerek. Europa elderinde halyqtyng balaly boluyna bar jaghday jasalghanyna qaramastan, olar jyl sayyn azayyp barady. Bizding qazaqqa da búl «dert» júgha bastady. Qazir 4-5 balaly otbasyny kórsek tanyrqaytyn boldyq. Sana ózgermey, eshtene ózgermeydi.

Demografiyalyq sayasat – elimizding eng negizgi sayasaty bolu kerek. Soltýstikti qazaqylandyru – Nazarbaev sayasatynyng airyqsha bóligi. Múny Preziydent aighaylamay, óte úrymtal әri batyl qadam arqyly jasady. Astanany Aqmolagha kóshiru – aitqyzbay týsindiru edi. Sol asyl múratty jýzege asyruda orasan zor enbek isteldi. Astana halqy 1 millionnan asty. Aldaghy jyldary 2 milliongha jetedi degen boljam bar. Áriyne, el ortalyghy bolghasyn kóptigi eshtene etpeydi. Degenmen, Astanagha jaqyn Soltýstik oblystardy úmyt qaldyrmau kerek. Ásirese, Soltýstik Qazaqstan oblysy men Pavlodar oblysyndaghy halyq sanyn qaperge alyp, ondaghy demografiyalyq ahualdy nazarda ústamasaq, kýnderding kýninde opynatyn bolamyz. Ontýstikting halqyn soltýstikke kóshiru baghdarlamasy kesh bolsa da ondy oimen qolgha alynghan jaqsy bastama. Soltýstikke kóshiru baghdarlamasyn sholyp shyqtym. Ótken jyly 288 otbasyn kóshiru josparlanghanymen, 248 otbasy qonys audarypty. Búl, әriyne, memlekettik baghdarlama ayasynda iske asyrylghany. Óz erkimen kóship barghandary taghy bar boluy mýmkin. Meninshe, iydeya dúrys bolghanymen, iske asyru tetigi ontayly emes sekildi. Kóship barghandargha bir jolghy kómek qarajaty jan basyna 80 myng tenge eken, ýy jaldap túrugha bir jyldyq kómek qarjysy taghy bar. Soltýstikte bosap qalghan auyldar kóp. Olargha egindik jәne jayylymdyq jerler tegin beriledi. IYgere alsa kóp jer alugha bolady.

Kenes odaghy «Tyng iygeru» jyldary milliondaghan halyqty Qazaqstangha aghyltqan joq pa. Biz «Soltýstikti iygeru» degen memlekettik úzaq merzimdi baghdarlama ashyp, auyl-sharuashylyq jerlerin tolyqtay iygerudin, odan shyqqan ónimdi sol jerde óndeuding naqty mehanizmin jasasaq qúba-qúp. Azyq-týlik, astyq ónimderine әlemde súranys artpasa, kemimeydi. Qazaqstannyng Soltýstik aimaqtary – dәndi daqyldardyng ortalyghy. Búl ólkelerde auyl-sharuashylyq jәne mal sharuashylyq klasterin qazirgiden on ese arttyrugha tolyq mýmkindik bar. Qytay – azyq-týlik jәne astyq ónimderine qolayly ýlken naryq. Biz nege kórshi elding osy mýmkindigin orayly paydalanbaymyz? Múny alyp kompaniyalardyng sheksiz payda tabu, dayyn astyqty satu qúralyna emes, myndaghan halyqtyng kýnkórisine ainaldyra alsaq, bolashaqta Soltýstiktegi ólkelerding jalpyhalyqtyq dengeyde auqaty artady. Astyq eksporty qazirding ózinde mardymsyz jýrip jatyr. Qytay tarapy dәndi daqyldarymyzgha qanshalyqty qyzyqqanymen, bizdegi biurokratiya oghan jol berer emes. Qytaygha astyghyn qarapayym jәne orta sharua qojalyqtary sata alatyn myqty mehanizm jasasaq jaqsy bolar edi.

Soltýstikti iygeru – úran emes, istin, naqty júmystyng nәtiyjesi boluy kerek.

Erlan Ábikenúly

Abai.kz

5 pikir