Qazaqstannyng ken-baytaq dalasy baylyqqa toly. Baytaq jer-ana jalpy júrtshylyqty qúshaghyna alyp, ózegin taldyrmay ósiruge dayyn. Elbasy Qazaqstan halqyna әrkez tynbay enbek etken adamnyng túrmysy jaqsy bolatynyn aityp keledi. Jastar júmys joq dep qol qusyryp qarap otyrmay qay jerde mýmkindik bolsa sonda baryp, elding damuyna at salysqany jón. Osy maqsatta 2015 jyldan beri qolgha alynyp istelip jatqan ontýstik halqyn soltýstikke kóshiru baghdarlamasy týstik ónirdegi artyq enbekkýshterdi elimizding teristigine jeteledi.

Teoriyalyq túrghyda migrasiyanyng týrleri kóp. Oghan kóshi-qonnyng týp sebebi, merzimi, baghyty men mazmúnyna oray klassifikasiya jasalady. Mysaly, mazmúnyna say, kóshi-qon erikti jәne mәjbýrli týrde boluy mýmkin. Merzimine qaray, úzaqqa sozylatyn jәne uaqytsha dep anyqtalady. Sebepteri boyynsha taldasaq, onyng sayasi, ekonomikalyq, diny jәne әskery týrleri bar. Al baghytyna baylanysty ishki jәne syrtqy kóshi-qon bolatyny onsyz da belgili. Endeshe, bizdi ekonomikalyq maqsatta úzaq merzimge erikti  týrde jasalatyn ishki migrasiyanyng jay-japsary qyzyqtyrugha tiyis. Búl mәseleni memlekettik túrghyda basqaru últtyq ekonomikanyng damuyn qamtamasyz etudi, barlyq aimaqtardyng birdey órkendeuine jaghday jasaudy jәne enbek naryghynyng súranysyna oray júmys kýshterining ornalasuyn retteudi kózdeydi.

Al biz sóz etip otyrghan kóshi-qon eldegi jastardy erikti týrde ken-baytaq soltýsik ónirdegi mol mýmkindikti iygeruge jigerlendiru bolyp tabylady. Jalpy, ishki kóshi-qon mәselesi elding damuyna ong әser eteri sózsiz. Ontýstik túrghyndary jana qonysqa tez beyimdelip jәne olar múnda óz isin әri qaray da jalghastyryp kete alsa kózdegen maqsattyng oryndalghany. Halqy siyrek soltýstik túrghyndarynyng sanyn arttyrugha ýlken ýles qosatyn bolady. Shyny kerek, әdette, ontýstikting halqy soltýstikting yzgharly ayazyna beyimdele almaymyz dep qorqa beredi. Degenmen tózimdi halyq múny da enseretini sózsiz. Búl túrghyda qystan aman-esen shyghuyna erte kóktemnen әreket jasaghan jergilikti biylik pen jauapty adamdar soltýstikke kóshushilerdi qatty otynmen de qamtyghanyn aitady. Atalghan kóshi-qonnyng alghashqy legin kýtip alyp, ornalasuyna at salysqan deputat Janabay Moldabayúly jerlesterining onda qol qusyryp otyrmaghanyn rizashylyqpen aityp berdi.

«Memleket tarapynan kóship-qonuyna dep berilgen subsidiyany ondaghylardyng kóbisi mal alugha júmsady. Memleket tarapynan әrbir otaghasyna 50 ailyq eseptik kórsetkish, yaghny 106 myng tenge berilse, otbasy mýshelerining әrqaysysyna 35 eseptik kórsetkish esebindegi, yaghny 74 myng tengeden tólenedi. Mәselen, esimde qalghan Aybýbi apa turaly aitsam, aq jaulyqty ana ol qarjygha sauyn siyr men on shaqty qoy alyp, aulasynda baghyp otyr. Ol sonday-aq auyldyq kafeni de jalgha alghan. Alqaterek auylyna qonystanghan Altynbek esimdi azamat 3 million tenge kóleminde nesie alugha qújattaryn ótkizgen. Ol da mal sharuashylyghymen ainalyspaq. Onyng júbayy auyldaghy mektepke júmysqa ornalasypty. Kóship barghandardyng arasynda jas júbaylar da bar. Olar ataqonysynda ýilenu toyyn ótkizip, Soltýstik Qazaqstanda jana ómirin bastaudy úigharghan, - deydi halyq qalaulysy. Onyng ýstine kóship barghandargha ol jaqtan 7 myng gektar kóleminde jer telimi berilgen.

Ontýstikten soltýstikke kóship barghandar men kóship barghysy keletinderge jogharda kórsetilgen әleumettik kómekterden bólek taghy qanday jaghday jasaluy kerek degen zandy súraqqa Filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor, әleumettanushy Raushanbek Ábsattarov jauap berdi.

– Ol ónirlerge negizinen jaghdayy ortasha, túraqty júmysy yaky baspanasy joq otbasylar kóship jatyr deuge negiz bar. Mening biluimshe, kóp bóligi auyl túrghyndary. Olargha qazirgi kýni basty sheshuge tiyis dýnie baspana mәselesi. Soltýstikte auyldy jerlerde baspana arzan. Olardy infraqúrylymy qiraghan, bolashaghy búlynghy auyldargha emes, audan ortalyqtaryna jaqyn, mýmkin bolsa óz súranystaryna say eldimekenderge ornalastyrudy nazardan shygharmaghan jón. Jergilikti biylik múny biz aitpasaq ta istep jatqan shyghar dep ýmittenemin.

Soltýstik ónirlerinde kókóniske súranys joghary. Kóship barghandardy baramyz dedi eken dep sýirey jónelmey, qayta oqytu baghdarlamasymen oqytyp, qanday mamandyq qajet ekenin týsindirip, dayyndyqpen kóshuge ýgitteu kerek. Aytalyq, Ontýstikte, әsirese Týrkistan oblysynda jylyjay salu jaghy jaqsy damyghan. Saryaghash jaqta halyq aulalaryna jylyjay salyp, sonymen otbasyn asyrap otyr. Osyny Soltýstikte jergilikti jerding klimatyna say iske asyrugha әbden bolady. Kóship barghan otbasynyng kiris kózi túraqty bolsa, ol ainalasyna ózge tuysqandaryn, kórshilerin shaqyrady. Birte-birte búl mehanizm tabighy proseske ainala bastaydy. Búl bir oi. Jylyjaydan bólek, taghy qanday mehanizm bar. Sonyng bәrin qarau kerek.

Kóship baratyndardyng deni auyl halqy bolghandyqtan, olar eginshilikpen, mal baghumen mindetti týrde ainalysady. Jer berilip, egin egildi delik, al ekken eginderin satyp alugha belgili bir jenildikter qarastyrylghany dúrys bolar. Áriyne, bara salyp, jýzdegen gektar jerge egin salmasa da, ishinde qarjylyq jaghdayy barlar bolsa, barynsha qoldau lazym. Ontýstikte 10-20 gektar jerge egin egip jýrgen fermerlerdi zerttep, solardy kóshirer bolsa, olargha jer berip, astyghyn uaqytyly jinaugha, satyp alugha limit qarastyrylsa, búl baghdarlama ózin ózi aqtar edi. Eger 10 gektargha egin egip jýrgen fermerge bizge baryp 100 gektargha ek, subsidiyandy alasyn, tehnika jaghynan kómektesemiz, barlyq jaghday jasalady dese, meninshe, barugha ketary bolmaydy. Búl ekinshi úsynys.

Ýshinshisi, Soltýstikte halyqqa qyzmet kórsetu jaghynda kóptegen kemshilik bar. Basqasyn aitpayyq, qarapayym ashanada servis damymaghan. Týski saghat 11-de barsanyz, tamaghy dayyn bolmaydy. Audan ortalyghyn aitpaymyn, oblys ortalyqtarynda sonday. Ontýstikte, әsirese, Týrkistan oblysynda búl jaghy erekshe bәsekege qabiletti. Biz shaghyn ashana ashyp, tәjiriybe jinaqtaghan, biraq mardymdy kiris kózin tappaghan kәsipkerlerdi shaqyryp, oblys, audan ortalyqtarynan biznes bastaugha qoljetimdi, óte tómen payyzben nesy berip, bazar, avtobeket, vokzal sekildi ortalyqtardan oryn tabuyna shart-jaghday jasasaq, múnyng ózi baghdarlamagha qan qúyar edi. Ózbek halqyna tandanasyn. Álemning qay eline barsang da ózbek palauyn satatyn ashanalardy tabugha bolady. Biz óz elimizding ishinde sonday servisti nege qalyptastyra almaymyz. Búl qolymyzdan keletin sharua. Osy sekildi, әrqanday әleumettik manyzy bar salalardy qamtu arqyly kóshting tabighy ýrdisin qalyptastyrugha bolady.

Taghy bir quantarlyghy ontýstik jastaryp soltýstikte oqytu boyynsha «Serpin» baghdarlamasy qolgha alynyp, osy baghdarlama ayasynda myndaghan jas bilim aldy. Múny aqyldy adamdardyng bastamasy deu kerek. Soltýstiktegi JOO-lar jandanady. Student – memleketting damu potensiyalyn aiqyndaytyn kýsh. Qay qalada student kóp bolsa, sol qalanyng bolashaghy zor. «Serpinnen» bitirgen jastardyng kemi 50 payyzy sol ónirlerde qalsa, ýmitting aqtalghany. Olardy oqytqanda, bolashaqta júmyssyz qalmaytyn, sol ónirge asa qajetti mamandyqtar boyynsha oqytqan dúrys».

Osy atqarylghan júmystardyng arqasynda býginge deyin soltýstik ónir­ler­­ding mәlimetine sәikes res­pub­lika boyynsha 119 otbasy qo­nys audarsa, onyng 99-y (262 ot­­basy mýshelerimen) Týrkistan (Ontýstik Qazaqstan) oblysynan (Qostanay – 7, Pavlodar – 13, Soltýstik Qa­zaqstan – 44, Shyghys Qazaqstan – 35) ózge ónir­lerge kóshpek. Onyng ishinde 64 ot­basy naqty kvota alu ýshin qújat­taryn (Saryaghash audanynan – 11, Maqtaaral audanynan – 3, Shardara audanynan – 2, Sayram audanynan – 12, Týlkibas au­danynan – 3, Ordabasy audany­nan – 3, Týrkistan qalasynan – 2, Shymkent qalasynan – 28 otbasy) tapsyrdy. Áriyne, múnday manyzdy iste qonys audaru prosesin jyldamdatu, tuyndaghan mәselelerdi je­del sheshu, kóshuge niyet bil­­dir­gen­der­ge jaghday jasau ýshin sol­týstik ónir­­lerding ókil­deri ke­zen-kezenmen atalghan oblysta bolyp, týsindiru jú­mys­­ta­ryn jýrgizdi. Búl qua­nar­lyq jaghday. Talpynys tabys әke­ledi. Nәtiyjesinde erikti týrde qo­­nys audarugha 618 mýshesi bar 177 otbasynyng tizimi qalyp­tas­ty­­ryl­dy.

Erlan Ábikenúly

Abai.kz