Tәnir - týrik-monghol halyqtarynyng aspandaghy qúdayynyng aty. Búl úghym hunnu dәuirinde әldeqashan ornyghyp (shamamen b.z.b III ghasyrdan erterek), sodan keyingi kóshpeli imperiyalardyng ruhany iydeologiyasyna ózek bolyp, san ghasyrlar boyy ýzilmey jalghastyq tapqany bayqalady. Hunnular biyleushisin «Tәnir tekti Shaniuy» (Mao-tun), «Aspan men jerden jaralghan, ay men kýnnen nәr alghan úly Shaniuy» (Laoshan) dep úlyqtaytyny qytay derekterinde belgilengen. Sonymen birge olar elbasshysy Týmendi «tang-ly ký-tý» (cheng-li kutu), yaghny Tәnirqúty degen mәrtebeli ataqpen qúrmettegeni turaly jazba derek bar.

Tәnir degen ataudy tuysqan altaylyqtar tengri, tengeri, shorlar tegri, hakastar tigiyr, ter, tuvalar deer, chuvashtar tura, sahalar tangara, mongholdar tenger, buryattar tengeri, tengri, qalmaqtar tenger dep úqsas qalypta ataghan.

Tәnirge qytaydyng tyani (aspan), shumerding dingir úghymdary paralleli sipatta. Alayda ghalymdar tyani úghymy qytaydyng chjou taypasyna soltýstik, soltýstik- batystaghy kórshisi hunnulardyng ruhany yqpalynyng nәtiyjesinde alghash ret ornyghyp, búl әulet qytay biyligine kelgende shamamen b.z.b II ghasyrdan bastap Shani-Ini úlysynda Tәnirge tabynu rәsimi búrynghy Shani-dy kulitimen qosarlanyp tarala bastaghanyn dәleldi derektermen anyqtaghan.

Tәnir - týrik-monghol halyqtarynyng aspandaghy qúdayynyng aty. Búl úghym hunnu dәuirinde әldeqashan ornyghyp (shamamen b.z.b III ghasyrdan erterek), sodan keyingi kóshpeli imperiyalardyng ruhany iydeologiyasyna ózek bolyp, san ghasyrlar boyy ýzilmey jalghastyq tapqany bayqalady. Hunnular biyleushisin «Tәnir tekti Shaniuy» (Mao-tun), «Aspan men jerden jaralghan, ay men kýnnen nәr alghan úly Shaniuy» (Laoshan) dep úlyqtaytyny qytay derekterinde belgilengen. Sonymen birge olar elbasshysy Týmendi «tang-ly ký-tý» (cheng-li kutu), yaghny Tәnirqúty degen mәrtebeli ataqpen qúrmettegeni turaly jazba derek bar.

Tәnir degen ataudy tuysqan altaylyqtar tengri, tengeri, shorlar tegri, hakastar tigiyr, ter, tuvalar deer, chuvashtar tura, sahalar tangara, mongholdar tenger, buryattar tengeri, tengri, qalmaqtar tenger dep úqsas qalypta ataghan.

Tәnirge qytaydyng tyani (aspan), shumerding dingir úghymdary paralleli sipatta. Alayda ghalymdar tyani úghymy qytaydyng chjou taypasyna soltýstik, soltýstik- batystaghy kórshisi hunnulardyng ruhany yqpalynyng nәtiyjesinde alghash ret ornyghyp, búl әulet qytay biyligine kelgende shamamen b.z.b II ghasyrdan bastap Shani-Ini úlysynda Tәnirge tabynu rәsimi búrynghy Shani-dy kulitimen qosarlanyp tarala bastaghanyn dәleldi derektermen anyqtaghan.

Ejelgi týrki-mongholdar aspandy kók dep ataghan, al qazaqtaghy aspan degen atau parsynyng asman degen sózinen shyqqan. Qazaqtar kýni býginge deyin eshqanday shýbәsiz Tәnir degen sózdi aspandaghy qúday dep sanaydy, kókti onyng meken-túraghy dep elestetedi. Qazirgi mongholdar, sonymen birge altay, hakas, tuvalyqtar aspandy da, kóktegi Qúdaydy da tәnir (tenger, kók tengr, tegiyr, tigiyr, teer) dep ortaq sózben ataghan. Osydan bolar  sheteldik kóptegen ghalymdar ejelgi týrki-mongholdyng Tәnir degen qúdayynyng atyn ghylymy әdebiyette keyde «Aspan», keyde «Tәnir-aspan» (Bog-nebo) dep jansaq audaryp keldi, sodan bolar kóshpeli halyqtar aspangha tabynushylar (Nebo poklonniyk) degen qate tújyrym jasaldy. Shyn mәnisinde týrik-mongholdar Tәnirdi qúday (deus, god) dep úqqan, al onyng meken-túraghy joghary әlem bolghandyqtan kókke tabynu rәsimi qabat sinkretti qalyptasqan. Jalpy, әlemdegi kóptegen halyqtar kók aspandy Tәnir-әke, tómendegi kenistikti Jer-ana dep qadirleytini uniyversal týsinik deuge bolady. «Ýste kók Tәnir jaralghanda, astyda  qara jer jaralghan. Ekeuining arasynda kisi úghyly jaralghan» dep bastalatyn kóne týrik jazuynda kóshpelilerding kosmogoniyalyq týsinigi tanbalanghan. Demek, jogharghy jaratushy Tәnir, ol basqalargha әmirshi, al adamnyng asyl nәsili Tәnir men Jer-ananyng úrpaghy bolghandyqtan kiyeli mәnge iye. Sonymen birge Tәnirding ghajayyp kórinisi - aspan deneleri Ay men Kýn de ardaqtalady.

Týrki-mongholdardyng bayyrghy úghymynda adam balasyn jaratushy, onyng ghúmyr jasyn belgileushi, kýnaharlardy jazalaushy, әdilettini qoldaushy, býkil ghalamgha tәrtip ornatushy, memleket pen onyng hanyn zandastyrushy Tәnirding ózi bolyp tabylady. Kóshpeli imperiyalardyng iydeologiyalyq negizine «Kókte - Tәnir, jerde - han iye» degen pәlsapalyq týsinik tirek bolghany belgili. Yaghny qaghan Tәnirden jaralghan, al onyng biyligi Jaratqannyng ýkimi dep memleketke qasiyetti maghyna beriledi. Mysaly, «Tәniri tekti Tәniri jaratqan Bilige qaghan sózim...» , «anam qatyndy kótergen Tәniri, el bergen Tәniri, Týrki  halqynyng ataq-danqy óshpesin dep meni sol Tәniri qaghan otyrghyzdy» degen sózder Bilige qaghan bitiginde bar.

1240 jyly Monghol imperatory Kýiikting ordasynda arnayy saparmen bolghan Hristos dindary Plano Karpiny kóshpendilerding diny nanym-senimi turaly «Olar tek qana bir qúdaygha (latynsha deus), yaghny Tәnirge ghana syiynady, ony kózge kórinetin jәne kórinbeytin dýniyening barlyghyn jaratushy, baqyt pen beynetting sebepshisi, týpki iyesi dep úghady» dep jazady. Sol kezende óz dinin nasihattap jýrgen taghy bir Hristos taquasy jihankez Viliyam Rubrukke súhbattasqan Mónke han Tәniri turaly «Biz onyng (Tәnir) arqasynda tiri jýremiz hәm onyng búiryghymen ólemiz, oghan ghana shyn jýrek-niyetimizdi arnaymyz», - dep jauap bergen. Týrik júrtyna budda dinin taratqysy kelgen biyleushilerge Tonykók «...eski saltta qala bergen dúrys, hram salsaq baghzy dәstýrden júrday bolamyz, budda, dao ilimining әserinen meyirban, momaqan kýige týsip, jauyngerlik minezinen aiyrylghan týrkilerdi Tang imperiyasy onay-aq jaulap alady» dep uәj aityp, toytarys beredi. Demek, kóshpeli elding biyleushiler quatty әlemdik dinderding missionerlerine tap kelgen jaghdayda olargha Tәnir senimining qúndylyqtaryn qarsy qoyyp, ruhany jenisterge jetip otyrghany tarihy jazbalarda naqtyly kórinis tapqan.

Tәnir senimin ghalymdardyng bir toby din dese (L.P.Potapov, M.Muller, O.Pýrev), kelesi bir top zertteushiler diny nanym (E. Mircha, V.Diosegi) dep tújyrym jasaghan. Tipti Tәnir diny nanymyn Túran halyqtarynyng ortaq dini dep pikir bildirushiler de bar. Osy erekshe qúbylystyng týrki-monghol imperiyalarynyng ruhany iydeologiyasynyng túghyryna berik negiz bolghanyn zerttegen ghalymdar (Jan-Poli Ru, Sh.Bira) ony tengerizm dep ataudy layyq sanaydy. Tәnir senimining tól bitigi (runa jazuy) bolghanymen әlemdik jazuy bar dinderdegidey qaghazgha týsken qatang kanony men dogmasy bolghan joq. Bas kitaby men payghambary bar әlemdik dinder (budda, iudey, hristian, islam) geografiyalyq túrghydan asa ystyq ólkelerde payda bolghan, olarda qasiyetti ghibadathanalary men búljytpay oryndaytyn qatang qaghida, sharttary bar. Al dala jauyngerleri týrik-mongholdardyng Tәnir senimi aua rayy qatal, qysy qaharly suyq ónirde negizi qalanghandyqtan kóshpelilerding zayyrlylyq pen erkindikti qalaytyn әskeriy-demokratiyalyq ómir-tirshiligining talaptaryna jauap beruge tiyisti boldy. Anshy-malshy kóshpeliler aua rayynyng qolaysyz qatal sәtterine ýnemi tap bolatyndyqtan olar jaratqangha qol jayyp súranyp otyrmay, tabighattyng kýshterine qarsy újymdasyp kýresu, әreket jasap qorghanu ruhynda jan baghady. Sol sebepten de Tәnir senimi adamdy jaratushygha formalyq túrghydan syrttay (belgili bir merzimde, belgili bir mekende, belgili bir qaghidamen) tabynu emes, ishki mәnine ýnemi boylau jýiesinde tәrbiyeleuge shaqyrady. Ámbesinde Tәnir seniminde osy nanymdy úiystyratyn jetekshi jeke adam - payghambar joq, ony qalyptastyrghan kóshpelilerding san ghasyrlyq ruhaniyaty men tәjiriybesi, al qaghan men baqsy dәnekershi tip qana.

Belgili dintanushy ghalym E.Mircha kóshpeli imperiyalar ydyraghannan keyin olardyng zor Tәniri de bólshektenip, ónirlik sipattaghy tabighat kýshterin belgileytin tәnir-iyelerge (bojestvo - ruh-iyelerge) ainalyp ketken degen maghynada pikir bildiredi. Foliklortanushy S.Qasqabasov týrki imperiyasy túsynda Tәnir beynesi meylinshe dәriptelip, odan keyin memleket әlsiregen jaghdayda búl úghymnyng solghyn tartqanyn atap ótedi. Demek, týrki-monghol saltynda Tәnir men qaghan (memleket) qos qanattay ýndes qúndylyq ekenin bayqaugha bolady. Tәnir senimining negizgi qaghidalaryn bylaysha tújyrymdaugha bolady:

Tәnir - bir, ol bas jaratushy, jarylqaushy, taghdyrdy belgileushi, tabighat pen adamnyng aman-saulyghyna kepildik etushi, kýnәharlardy jazalaushy.

Qaghan - Tәnirding balasy, Tәnir jarlyghyn oryndaushy, halyqtyng imany Hәm ar-namys bostandyghyn qorghaushy. Qaghan -Tәnir jarylqaghan altyn әuletten, ol - el-júrttyng qúty, kiyesi.

Ata-babalar aruaghy mәngilik qasiyetke iye, olar úrpaqqa qaldyrghan amanaty men ósiyetin kez kelgen uaqytta qadaghalay alady, aruaq pen adamdy úlastyryp túrghan - el men jerding shejiresi.

Baqsy - Tәnir men basqaday ruh-iyelerdi adam qauymymen baylanystyratyn dәnekershi, úlyq baqsy (aq qam, behi) - ordanyng sәuegey kóripkeli, júldyznamashysy, kýntizbelik saltty atqarushysy, alayda ol shyntuaytynda Tәnirge qaghanday jaqyn túlgha emes.

Týrik-mongholdar Tәnirge tabynu rәsimin «Tәnir tayy» dep ataghan. Týrikter búl saltty kóktem kelgende, naqtyraq aitqanda mausym aiynyng 5-10 kýnderi kiyeli asqar taudyng basyna shyghyp nemese Tamyr ózenining boyyna jinalyp qoy, jylqy soyyp erekshe saltanatpen ótkizetini qytay derekterinde jazylghan. Tәnir tayy rәsimin qaghan basqarghan, keyinnen úlystyng úlyq baqsysy behy (aq qam) ótkizetin búqaralyq sipattaghy meyramgha ainalghan. Bir eskertetin jayt, aq qam qaghan ýkimimen taghayyndalyp, aq kiyim kiyip, aq boz atqa minip, el aralap, ghúryptar oryndap, búqaralyq Tәnir tayy saltyn basqaratyn. Aq qamnyng kiyimin qaghan belgilep, ol halyqtyq meyramdardy ótkizetindikten qyzmeti de azamattyq sipatta edi. Al, qara qam Tәnir  tayy saltyna qatysa bermeytin, ol arnayy baqsylyq kostum - «manjakty» kiyinetin, qaterli qara magiya jasaumen ainalysyp, qara jerding astyndaghy әlemmen tildesip, ýsh kenistikti aralap, kýrdeli shamanizm salttaryn oryndaytyn. Sol sebeptende qara qamdy «manjykty qam» dep te ataytyn. Demek, kenirek maghynada qaraghanda, aq qam -memlekettik resmy qyzmette, bir sózben aitqanda dalalyq malshy taypalardyng ortasynda payda bolghan Tәnir senimining arnayy ókili, al qara qam - negizinen ormandy mekendegen anshy rulardyng arasynda qalyptasyp, damudyng klassikalyq dengeyine jetken delinetin bayyrghy shamanistik salttyng mamany deuge bolady.

Tәnirge tabynu eki týrde atqarylghan: jeke adam tarapynan nemese újymdyq. Abaqandyq hakastar 1930 jyldargha deyin «Tigir tag» degen taugha shyghyp, qasiyetti qayynnyng qasyna jinalyp, búl yrymdy qauymdasyp ótkizgenin belgili etnograf L.P.Potapov jazady.

El basyna kýn tughanda qaghan, keyde tipti óz basyna medet tilegende jeke adam Tәnirge tabynu rәsimin oryndaytyn. Mysaly, Shynghys han Burhan Haldun tauynyng basyna shyghyp, moynyna kise beldigin asyp, alaqanyn kókke jayyp, múraghyn sheship, núrly kýnge qarap, toghyz ret enkeyip taghzym etip, shashu shashyp, Tәnirden tilek tilegeni «Mongholdyng qúpiya shejiresinde» belgilengen. Shynghys han taghy birde «Tәnir iyem, qúdiret-kýshinmen әlemning ýstinde menen basqa kýshtini joq etken ózinsin, meni ýstimnen basyp túrghan tymaghymnan basqa eshtene joq», - dep múraghyn sheship, tórge qoyyp, Tәnirge yqylaspen jalbarynghany «Altyn shejire» kitabynda tanbalanghan. Qazaqtyng moynyna kógen, kise beldik asyp jaratqangha jalbarynyp, tilek tileytini búl rәsimge úqsas.

Orta Aziyadaghy týrki  halyqtary birqúdaylyq islam dinin qabyldaghannan keyin Tәnir úghymy sinkretti sipatqa ie bolyp, islam mәdeniyetine beyimdelip, sinisip ketti. Halyq Tәnirdi bir dep úghatyndyqtan monoteistik islam dinin jatsynbady, әri tez qabyldady deytin pikir de bar. Búl jayynda ghalym Sh.Uәlihanov «...qazaqtarda shamandyq salt-sana músylmandyq nanymmen miday aralasyp, ortaq - islam atty dindi qúraydy. Qazaqtar, әuelde, Múhammedti bilmey túrghanda da Alla men aruaqqa birdey tabynyp, músylman әuliyelerining basyna qúrbandyq shalyp, baqsylardyng qúdiretine de sendi, payghambar úrpaqtary - qojalardy da qúrmet tútty. Halyq otqa tabynyp, al baqsylar bolsa, jyn-perilermen qosa músylmandardyng perishtelerin de shaqyryp, Allany da madaqtady. Osylay eki dindi aralastyra tabynu eshqanday qayshylyqqa jatpaghandyqtan qazaqtar eki senimdi de qosyp ústaghan. Eki dinge birdey tabynu - osy kýnge deyin kelip jalghasty» dep qorytyndy jasaydy.

Monghol men buryattargha, Altay-Sayandy mekendeytin týrikterge kópqúdayly budda dini orasan yqpal etuine baylanysty Tәnirding san aluan týrleri men ýndi-tiybet týsinigimen budandasqan ataular payda bolady. Mәselen, aldymen buryattar, sodan keyin mongholdar «barlyghy 99 Tәnir bar, onyng 55-i ontýstikte, 44-i soltýstikte bolady» degen týzim jasady. Shyntuaytynda búl 99 Tәnir emes, tәnir-iyeler, yaghny búlardyng әrbireui belgili bir tabighat qúbylystary men jergilikti meken-ónirding ruh-iyeleri ekeni bayqalady.

Sonymen, týrki  halyqtarynyng dýniyetanymynda ejelgi zamanda sheshushi qyzmet atqarghan Tәnir, Úmay, Ótýken úghymdary býginderi úrpaqtardy babalar dәuirimen toghystyratyn mifologiyalyq syrly simvoldargha ainaldy. Búl rәmizder mәdeniyet pen ónerde janghyryp, kórkemdik tәsil retinde qoldanylyp, qaynar búlaq mindetin atqaryp otyr. Mysaly, A.Qúnanbayúly ejelgi Tәnir-әke, Jer-ana júptyq úghymyn әsemdikpen әrlep, óleninde bylaysha kórikti teneulerge ainaldyrady:

Bezendirgen jer jýzin Tәnirim sheber,

Meyirbandyq, dýniyege núryn tóger.

Anamyzday jer iyip emizgende,

Beyne әkendey ýstine aspan tóner.

Aqyn Sh.Qúdayberdiúly «Kýn - atam, anyq Jer - anam» degen óleninde bayyrghy týsiniktegi aspan men jerding nekelik qatynasyn bylaysha janghyrtady:

Jan berip jaryq, jyly núrdan,

Kýn atam jerdi buaz qylghan...

Janymyz Kýnnen kelgen núrdan,

Tәnimiz topyraq penen sudan.

Kýn - atam, anyq Jer - anam.

Biri núr berip, biri - tamaq,

Ósirgen kýtip, әlpeshtep-aq.

Aqedil Toyshanúly,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

M.O.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyn

Foliklortanu bólimining jetekshi ghylymy qyzmetkeri

«Dala men qala» gazeti 2011 jyly № 6 (386);7(387);8 (389)