Minisrlikting tapsyruymen latyn grafikasyna negizdelgen «Qazaq әlipbiyi» tәrizdi  janadan jasalghan «Qazaq emlesining negizgi erejeleri» (2018 j.) de halyq arasynda talqylanbay jatqan joq, talqylanyp jatyr. Biraq kóz boyau týrinde ghana. Qay jerde bolsa da búl mәselege A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ókili – N.Uәly bayandama jasaydy. Onyng qasynda ylghy erip jýretin 2-3 jandayshaptary bolady. Olar әlgi bayandamanyng mәtinin jaqtap sóz sóileydi.

Bayandamada aitylghan keybir mәselelerge basqa mamandar ózderining qarsy ekendikterin aityp, aq ter, kók ter bolyp oiyn dәleldeydi. Biraq oghan mәn berip, kónil audaryp, aitylghan pikirdi kópshilikting talqysyna salyp jatqan eshkim joq. «Talqylandy. Halyq qoldady» dep óz betterinshe sheshim shygharyp, jýre beredi. Sonymen is bitti.

Sonday qarsy pikirlerding bir parasy mynanday:

«Qazaq emlesining negizgi erejelerine» (ary qaray - QENE) toqtalmas búryn eng aldymen latyn grafikasyna negizdelgen qazaq әlipbiyin týbegeyli sheship alghan jón edi. Óitkeni onda preziydentimiz N.Á.Nazarbaev aitqan: «Últtyq kod, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janaru bolmaydy» degen, qazaq til bilimining negizin qalaushy A.Baytúrsynúly jazghan: «Halyqtyng sóileu tilimen sanasu kerek» degen tújyrymdary әr uaqyt saqtalyna bermegen. Oghan dәlel:

1. Sonau 1912 jyldan bastap kýni keshege deyingi barlyq «Qazaq tili» oqulyqtarynda y/i dybystary qatar berilip, «biri – juan, ekinshisi – jinishke qysang dauysty» dep týsindirilip kelgen bolatyn. Jana әlipbiyde búlar bir-birinen jyraq latynnyng Y, i degen әripterimen tanbalanypty. Bizding úsynysymyz: Eger jana әlipbiyde qazaqtyng Y dybysyn latynnyng Y әrpimen belgileytin bolsaq, onda tilimizdegi osy dybystyng jinishke synaryn Y^’ әrpimen tanbalaghan jón.

2. Kiril grafikasynda bir-birinen әjepteuir aiyrmashylyqtary bar, biri -  úzyn I, ekinshisi -  qysqa Y-ler jana әlipbiyde latynnyng bir ghana I tanbasymen belgilenipti. Birinshiden, búlar bir dybys emes, eki dybys. Eki dybysty bir әrippen tanbalaugha bolmaydy. Ekinshiden, Y – dauyssyz dybys. Ony latynnyng i әrpimen belgileuge bolar edi. Al Y – biri juan (yi), ekinshisi jinishke (iy) qos dybystyng tirkesi. Mysaly: qyi/kiy, syi/siy, tyi/tiy t.b. Bizding oiymyzsha, búlardy latynnyng qosarly Yi, Y’i әripterimen belgilegen dúrys. Eger osylay etken bolsaq, «QENE-degi» bes birdey baptar (tarmaqtar) Ereje qúramynan shyghyp qalghan bolar edi.

3. Qazaq tili oqulyqtarynda birde dauysty, birde dauyssyz dep ýiretilip kelgen U әrpi bar. Múnyng dauystysy (su degendegi U) kirilisadaghy jogharghy Y tanbasy siyaqty qos dybystyng (úu/ýu) tirkesinen túrady. Al dauyssyzyn (sau) jeke tanbamen tanbalaugha bolady. Búl daussyz dybys (sau degendegi U) jana әlipbiyde Y' (№29) tanbasymen belgilenipti. Kórsetilgen tanbany bizding úsynysymyz boyynsha  qazaqtyn i  әrpimen belgilegen jaghdayda, dauyssyz U-dy latynnyng basqa bir әrpimen, atap aitqanda W әrpimen tanbalaugha bolar edi.

4. Qazaq tilindegi Sh dybysy latyn negizdi jana әlipbiyde SH degen qos әrippen belgilengen. Biz búl qos әripting ornyna latyn әlipbiyinde bar S әrpin paydalanghan oryndy bolady degen úsynys aitqymyz keledi. Birinshiden, SH tirkesindegi S-da, H-da jana әlipbiyde jeke dybystardyng tanbalary retinde berilgen. Ekinshiden, S әrpi kóptegen basqa tilderde Sh dybysyna tanba retinde paydalanylyp jýr. Mysaly, cina (aytyluy - shina). Ýshishiden, S degen jeke tanba. Sh dybysy qazaq tilinde jii qoldanylatyndyghyn eskerip, ony latynnyng S degen әrpimen tanbalasaq, qazaq sózderining jazylu túlghasy әjepteuir qysqarghan, yqshamdalghan bolar edi.

5. Kiril grafikasyndaghy Ch dybysy jana әlipbiyde SH әripterimen belgilenipti. Búl tanbanyng jana qazaq әlipbiyine qajeti shamaly dep esepteymiz. Óitkeni qazaq tilinde Ch degen dybys joq. Bar degen kýnning ózinde, tilimizde onyng ornyna ejelden Sh dybysy qoldanylyp kele jatqan joq pa edi?! Mysaly, Shapay, shәinek, shәshke, shek, t.b. Al Askarevich degen әkeesimin qalay jazamyz? - dep súray qalsanyz, berer jauabym: ony, eger kerek bolyp jatsa, Asqarebish dep jazugha әbden bolady.

6. Jana әlipbiyde latynnyng N әrpi kirilisadaghy h, H dybystaryn belgileuge alynypty. Bizding úsynysymyz: jana әlipbiydegi N әrpining ornyna H tanbasyn alghan dúrys bolar edi. Sebebi H da latyn grafikasynda bar. Onyng ýstine búl tanba matematika ghylymynda jii úshyrasady (h - iks, u -  iygerk t.b.). Sonymen birge, H tanbasy SH (sh), SH (ch) dybystarynyng qúramynda ekinshi ret kezdesedi. H degen búl jerlerde dybys emes, shartty tanba. Eger H tanbasy jana әlipby qúramynda osylay eki týrli mәnde (birde – dybys, birde – shartty tanba) qoldanylatyn bolsa, múny  miy әli qatyp ýlgermegen tómengi synyp oqushylaryna qalay týsindiremiz? Árip deymiz be, әlde shartty tanba deymiz be?!

Qysqasy, qisyq әlipbiymen emle týzip úshpaqqa shyqpasymyz belgili.

Bayynqol Qaliyúly, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz