Senbi, 23 Qarasha 2024
Janayqay 8852 14 pikir 17 Qazan, 2018 saghat 10:43

Kitapty men jazam, avtory nege Nasohova boluy kerek, Satybaldiyev myrza?!

Men búl taqyrypqa oralmaymyn dep ýshinshi bir tarapqa uәde bergen edim, biraq shartym bolghan. Shartqa sәikes, osy maqalada dәleldeuge tiyisti avtorlyq qúqyghyma belgili bir adamdar qol súqpaghan jaghdayda, men jabuly qazandy jabuly kýide qaldyrghym kelgen. Ókinishke oray, bәri kerisinshe boldy.

Ángimeni retimen aitar bolsam, osy 2018 jyldyng mamyr aiynyng 2 júldyzynda «Abay.kz» portalynda jaryq kórgen « Mektep» baspasynyng diyrektory E. Satybaldiyev avtorlardy oiynshyq kóre me?» atty maqalamda 2017 jyldyng tamyzynan bastap 2018 jyldyng nauryz aiyna deyin birneshe saraptamadan jәne eksperiymenttik mektepterde synaqtan (aprobasiyadan), osy jyldyng aqpan aiynda Respublikalyq arnayy komissiyadan ótip, 2017 jyldyng qarasha aiynda Respublika kólemine tanystyrylghan jәne  2018-2019 oqu jylyna úsynylghan Fizika-8 oqulyghynyng jobasyn jasaushy avtorlarynyng biri ekenimdi, biraq oqulyqty jobagha mýlde qatysy joq adamnyn, yaghny baspanyng bas redaktory Baspaqovanyng qúrbysy  (!) Nasohovanyng atynan basugha dayyndap jatqanyn jazghanmyn. Maqalagha baspa nemese Bilim jәne ghylym ministrligi, nemese  «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghy tarapynan jauap kelmegen song songhy atalghan ortalyqtyng diyrektory B. Kәrimovanyng atyna zang búzushylyqqa jәne әdiletsizdikke jol bermeuin súrap hat jazghanmyn. Jauap bolmady.

Maghan baylanysqa tikeley eshkim shyqpaghanmen, «jauapqa» úqsas әreketter boldy. Dәlirek aitsam, osy bir tuyndaghan mәselege qatysy joq ýshinshi, tórtinshi taraptar arqyly mening Satybaldiyevke qarsy túruym mýmkin emestigin, ol kisining ministrlikke yqpaly zor jәne meni júmystan shygharuy, qysym kórsetui mýmkin ekenin týsindiruge úqsas júmystar jýrdi. Sonday-aq, búl taraptar atalghan maqalanyng әleumettik jelilerge salynbauyn súrady. IYә, men әleumettik jeli arqyly shu kótermedim, kópshilikting qoldauyn súramadym. Sebebi E.Á.Satybaldiyevtyng parasatyna, azamattyghyna, әdilettiligine, zandy qúrmetteu dengeyine senim arttym, synadym. Ókinishtisi sol,  Satybaldiyev men oilaghanday parasattylyq kórsete almady. Negizi búl iske «tektilik» te kórsetuding qajeti joq edi. Tek osy iske qatysy bar adamdar zandy, әdiletti, óz ar-úyatyn attamasa, ozbyrlyq kórsetpese bolghany.

Men osy maqalada Ghylym jәne bilim ministrligi janynda oqulyqqa qatysty jasalap jatqan júmystardyng kelensiz jaghdaylarynyng birine, yaghny ózimning tikeley kuә bolyp, bastan keship otyrghan  «Mektep» baspasynyng zansyz әreketine toqtalamyn.

«Vremya» gazetining (10.08.2018) saytynda jariyalanghan súhbatta «Oqulyq» ghylymiy-praktikalyk ortalyghynyng diyrektory B. Kәrimova «... biyl janalyqtar engizdik. Solardyng biri - barlyq oqulyqtar bayqau, synaqtan (aprobasiya) ótti. 2017 jyldyng qarasha aiynda oqulyq avtorlary elimizding barlyq regionyn aralap shyghyp, múghalimdermen kezdesti, oqulyqtyng konsepsiyasymen tanystyrdy, oqulyqpen qalay júmys isteu keregin týsindirdi»  degen eken. Ras solay boldy. Mening de oqulyghym osy Kәrimova atap ótken barlyq kezenderden ótti. Oghan dәlelder keltireyin:

2017 jyldyng tamyz aiynan bastap janartylghan mazmúndaghy baghdarlamagha sәikes dayyndalyp úsynylghan 3,6,8-synyp oqulyqtarynyng jobalary «Oqulyq» Respublikalyq ghylymiy-praktikalyq ortalyghynyng saytyna ilingen. 2018 jyldyng 6 mamyrynda týsirilgen suretter mening jobamnyng barlyq kezenderden ótkenin aighaqtaydy. Tómengi suretterde oqulyqtyng múqabasynda titul men ekinshi titulda mening tegim, sol jaq jogharghy búryshta baspanyng aty men «Oqulyq» ortalyghynyng elektrondy adresi kórinip túr (1,2,3-suretter).

1-suret

2-suret

3-suret

Oqulyq jobasynyng basylymyndaghy ekinshi titulda (oborot titul) QR Azamattyq kodeksining 976-babynyng 1-punktine sәikes joba avtorlaryna aiyryqsha avtorlyq qúqyq berilgeni jәne barlyq qúqyqtardyng qorghalghany kórsetilgen (2-suret, tómengi ong jaq búryshta, qorshaugha alynghan latynsha «S» әrpi). Osy baptyng 2-punktinde «Eger ózge dәlel bolmasa, qorghau belgisinde kórsetilgen adam aiyryqsha avtorlyq qúqyqtyng iyesi bolyp sanalady» delingen.

Oqulyq jobasy QR Bilim jәne ghylym ministrining búiryghyna sәikes 2017-2018 oqu jylynda bayqaudan ótkizuge pilottyq mektepterge taratu jәne 2017 jyldyng qarasha aiynda barlyq oblys ortalyqtarynda múghalimderge tanystyru ýshin 2017 jyldng 10 qazanynda «Mektep» baspasy diyrektorynyng búiryghymen 373 dana qazaq, 312 dana orys tilinde basylyp shygharylyp, taratyldy jәne barlyq oblys ortalyqtarynda múghalimderge, demek Qazaqstan kólemi boyynsha basqa oqulyqtarmen birge QR Azamattyq kodeksining 971-babynyng 1-punktine sәikes tanystyryldy. 2017 jyldyng qarasha aiynda jobany men ózim ontýstik jәne batys oblystarda tanystyrdym, al shyghys jәne soltýstik oblystaryna baspa ókili tanystyrylym jasady.

Myna suret tanystyrylymgha qatysqan múghalimdermen týsken suretterding biri. Ol jerdegi okulyqta da mening tegim jazuly túr.

23 aqpan 2018 jylghy uatsap hatynyng suretinde kórip otyrghanymyzday, Krongart «...otrabotati po zamechaniyam ekspertov» dep jazady. Demek, oqulyqtyng jobasy qantar aiynyng sonynda jiberilgen Respublikalyq arnayy komissiyadan ótip, basylymgha úsynylghan. Komissiyadan ótkennen keyin aqpan aiynda oqulyqtyng «Magnittik qúbylystar» dep atalatyn 6-tarauyn baspa әkimshiligining tapsyrysymen soavtor B.A. Krongarttyng ózgertip jatqanyna naqty aighaq ta osy. Búl әreket 977-baptyng 1- tarmaghynyng 3-punktine sәikes tuyndygha qol súqpaushylyq qúqyghynyng búzylghanyn kórsetedi. Komissiyagha oqulyqtyng barlyq saraptama kezenderinnen 7 ay boyy ótip, bayqau mektepterinde synalghan núsqasy bardy (1,2,3-suretter), biraq mektepke saraptamadan da, bayqaudan da ótpegen basqa bir núsqa taratyldy. Vatsap hatynda búl qúqyq búzushylyqty Krongart baspanyng (әkimshiliktin) inisiativasy dep basa jazady.

Mening tamyz- qantar ailarynda jasaghan júmysyma berilgen saraptamashylar men múghalimderding jәne qoghamdyq baqylaudyng saraptama nәtiyjeleri qolymda túr (4-suret).

Onyng bәleli mine!

Sonday qújatty Baspaqovanyng qúrbysy Nasohova hanym kórsete ala ma? Joq. Sebebi ol búl jobagha basynan bastap qatysqan emes. Ol dayyn asqa týk qasyq boldy.

Men oqulyqty qazaq tilinde jazdym. Ony orys tiline N.I. Temirqúlova audardy. Temirqúlovanyng qolynda 2017 jyldyng mamyr aiynan bastap jiberilgen oqulyqtyng qoljazbalary saqtalghan. Ol qoljazbalardy baspanyng avtorlar mektebi bólimi elektrondy poshta arqyly jiberip   otyrdy. Baspanyng avtorlar mektebi bólimining elektrondy  poshtasyn da qaraghan adamnyng da (eger óshirip tastamasa) búl shyndyqqa kózi jetedi. Búl da jobany dayyndaghan Nasohova emes ekenin dәleldeydi.

Jobany dayyndaugha jasalghan kelisimshart negizinde baspa gonarar da tóledi. Búl da mening oqulyq jobasynyng zandy avtory ekenimdi dәleldeydi.

Mening qolymda qoljazba núsqalary bar. Soghan sәikes oqulyqtyng bayqau núsqasy da bar. Bayqau núsqadaghy materialdar men mektepke  taratylghan núsqany salystyra otyryp, Nasohovanyn  plagiat dayyndaghanyn  dәleldeu  qiyn  emes.

Endi myna fotogha nazar audarsanyzdar, «Mektep» baspasynyng saytynda «Katalog produksiy -TOO, ehpert mektep. kz» jazuyn kóresiz (06.05.18j týsirilgen suret). Búl mening núsqam. Al tura 1 ay 12 kýnnen song 18.06.18. kýni Krongart jәne Nasohovanyng atymen oqulyqty shygharugha Satybaldiyev qol qoyghan. Týsinip kór.

2017 jyly informBURO -gha bergen súhbatynda Satybaliyev «Bizding avtorlargha efirde, internette layyqsyz til tiygizetini kónilime tiyedi... . Kez kelgen orta sekildi oqu-pedagogikalyq ortanyng (saraptamashylardy aitady) da qalyptasqan mektebi, óz oi-pikiri bar. Bizding búl oqulyq konkurstan ótti» deydi Z.Sәbitovanyng shu tughyzyp, qayta basylghan 7-synyp orys tili oqulyghy jayly. Jurnalister Satybaldiyevtyng búl shudyng arnayy oilastyrylghanyna menzeydi dep jazghan eken.

Diyrektor Satybaldiyev, aitynyzshy, ózinizding senimizdi aqtap, saraptamadan, konkurstan, tendrden ótetin oqulyq jazyp bergen Badanovanyng enbegin Nasohovanyng paydalanyp ketkeni sizding kónilinizge tiymey me? Búl әdiletsizdik, zansyzdyq siz basqaratyn «Mektep» baspasynda oryn aldy. Sizding oiynyzsha, mening qúqyghymnyn, namysymnyng taptaluyn da bireu әdeyi úiymdastyrdy ma? Solay bolsa, ol adamnyng kim boluy mýmkin?

Áriyne Satybaldiyevte búl súraqtargha jauap joq. Ol «jana avtorlardyn» jana oqulyq jazghanyna senimdi shyghar. Biraq men  oqulyqtyng mektepterge taratylghan núsqasynda mening materialdarymnyng paydalanylghanyn, iydeyanyng úrlanghanyn dәleldeymin. Áriyne azdap ózgertu engizgenmen iydeya jәne materialdyng tandaluy, jazylu stiyli sol qalpynda qalghan dese bolady. Sonymen qatar saraptamashylar, múghalimderding qatysuymen 1 jyl boyy júmys jasalghan mening jobanyng artyqshylyqtaryn kórsetuge tyrysamyn.  Mektepterge taratylghan núsqada jana avtordyng júmysy bayqalmaydy, tek búrynghy tondy teris ainaldyryp kiygizgen, keybir tonnyng astaryn ghana ózgertken. Dәlel keltireyin.

1,2,7- taraulardy óndeu barysynda Nasohova men qúrastyrghan tapsyrmalardy (Tapsyrmalar sóresin) alyp tastaghan, biraq keybirin sol qalpynda, keybirin ónin ózgertip paydalanghan. Al teoriyalyq materialdar ne óndelgen, ne ózgerissiz qoldanylghan, ne tapsyrma retinde paydalanylghan.

Múghalimderge osy «Tapsyrmalar sóresi» aidarynyng únaghanyn bayqaysyzdar. Sebebi ol jerge men kiriktirilgen  taqyryptardy, pәn aralyq baylanystardy t.b. eskerip, tapsyrmalardy bir-birin qaytalamaytyn jәne oy tughyzatyn etip qúrastyrdym. Olarda «anau ne, mynany ne dep ataydy?» dep qoyylyp, jauaby mәtinen jattap aitylatyn dәstýrli súraqtar joq (Nasohovanyng súraqtarynday). Men dayyndaghan súraqtargha fizika zandaryn, prosesterdi qoldanyp jauap beru kerek jәne tapsyrmalar bir saryndy emes. Kiriktirilgen taqyryptargha arnalghan tapsyrmalar múghalimderding kónilinen shyqqan edi. Sol tapsyrmalardy avtorymen qosa laqtyryp tastaytynyn bilgendey keybir múghalimder suretke týsirip alghan. Sol tapsyrmalardyng keybirine toqtalayyn.

Mysaly, 1-paragraf, diffuziya qúbylysyn qarastyrayyq. Myna surette kórip otyrghandarynyzday men «Diffuziya jәne qorshaghan orta» aidarymen tapsyrma qúrastyryp, ekologiyalyq mәsele kóterdim (saytta qazaq núsqasy ashylmady). Osy tapsyrmany kórgende múghalimder: «Balalargha súraq qoymasang da jauabyn aityp otyratyn tapsyrma eken. Birden aghash syndyrugha bolmaydy jәne qoqys, temekining ziyany jayly oy týiedi eken adam» degen. Men ýshin búdan joghary bagha joq. Múnday tapsyrmalardyng súraqtaryna jauap izdep qana qoymay, balalar әlemdik problemalardy sheshu joldaryn, óz әdisterin úsynady. Búl mening tәjiriybemde synalghan tәsilder. Múnday tapsyrmalar әr taqyrypqa berilgen. Onyng ishinde tariyh, әdebiyet, poeziya, geografiya, biologiya, suret pen sәulet óneri t.b. salalar da qarastyrylghan.

 

Al Krongart pen Nasohova ne istegen? Myna suretti jogharyda túrghan suretpen salystyrynyz. Ekeui bir paragraf. Nasohovanyng núsqasynda berilgen plashkadaghy (kók fondaghy) tapsyrmany men óz núsqamda mәtinning ishine problema tudyratyn tapsyrma retinde broundyq qozghalysqa jәne jylulyq qozghalystyng qarqyndylyghynyng temperaturagha tәueldiligine shyghu ýshin qúrastyryp, qoldanghan edim. Onyng mәnin, logikasyn týsinbegen «jana avtor»  basqa tapsyrma qúrastyrudyng ornyna dayyn tapsyrmanyng suretin alyp tastap, mәtindi qoya salghan. Men qúqyghy taptalyp, әdiletsizdikke dushar bolyp otyrghan adammyn. Nasohova Satybaldiyevting tapsyrmasyn oryndaghanda osyny eskerip, mening qazanymdy aralastyrmay, otqa óz qazanyn qoyy kerek edi. Kórip otyrghanymyzday, Nasohovanyng núsqasynda balagha oy salatyn eshtene joq.

Diffuziyanyng paydasy men ziyany ekologiyalyq mәsele kóteruge ynghayly taqyryp. Onday taqyryptar naqty ghylymda kóp emes. Biraq konservator avtorlar men siyaqty  tapsyrmalar qúrastyrugha talpynbaghan. Men dayyndaghan nemese búrynnan belgili tapsyrmalardy qoldanghan, shygharmashylyq, izdenis joq. 16 jylgha juyq oqulyqtyng avtory bolyp jýrgen Krongart pen bas redaktor Baspaqovanyng jaqyn qúrbysy Nasohovanyng «Mektep» baspasyna yqpaly zor bolghanymen, janashyldyqtary joq, shygharmashylyqpen oqulyq jazghanyn kórgen emespin. Men sol baspada 12 jyl 1 ay redaktor bop júmys istegenmin.  7-synyp oqulyghynan jana talapqa sәikes aidarlar bólip alyp, bayandalghan materialdardyng arasynan tapsyrmalar qúrastyryp, «jana mazmúngha beyimdep» it bolghan kezderim esimde. Krongarttyng sol oqulyghyn retke keltirgen song maghan baspanyng basshylyghy Fizika -8 oqulyghyn jazudy tapsyrghan  edi. Biraq ayaghy Nasohovanyng paydasyna sheshiledi dep kim oilaghan?  Ony bilsem, múnday bylyqqa aralaspas edim.

Men óz taraularymdaghy әr taqyrypty «Osy taqyrypty oqu barysynda ne bildin?» aidarymen ayaqtap otyrdym. Saraptama nәtiyjesinde saraptamashylar Krongarttyng da óz taraularyn solay ayaqtau keregin aitqan. Múnday oidy basqa saraptamadan da kóresiz. Krongart oghan jauap qatpady jәne mening onyng jazghan bólimderine ózgeris jasaghanymdy  qalamady. Biraq Respublikalyq komissiya da osyny talap etse kerek, mektepke jibergen núsqada osy kesteni Krongart óz bólimderine de qoldanghan eken.

Myna surette Respublikalyq komissiyagha ketken núsqada (qantar aiynyng ayaghynda jiberildi)  súraqtardyng sonynda keste joq.

biraq myna suretten mektepke taratylghan núsqadan kesteni kóresizder (ekeui bir paragraf).                    

Jogharydaghy 5 suretting ekinshisinde 6 mamyr kýni týsirilgen saytta iluli túrghan oqulyqtaghy men jazghan bólimdegi «Osy taqyrypty oqu barysynda ne bildin?» aidaryn kórip otyrsyzdar. Onyng birinshi baghanynda «Zandar, qúbylystar, jana úghymdar» jazylady, sebebi men jana taqyryp boyynsha oqushylardyng ózderi neni esine saqtaghanyn, neni mengergenin ajyratyp ýirengenin qaladym. Qalghan baghandarda sol úghym, qúbylys, zandar turaly ne bilgenin jalghastyryp, oiyn jinaqtaydy, alghan bilimin qorytyndylaydy.

Al Nasohova men Krongart ne istegen? Olardyng aidargha qoyghan súraqtary myna tiptes: sabaqta ne kóbirek únady? Qanday tәjiriybe jinadyn? Qanday túlghalyq qyzyghushylyghyng oyandy, olar qalay baghyttaldy? «Ayqaylap» túrghan súraqtar! Keremet! Biraq jana úghymdardy әli tolyq mengermegen bala qanday tәjiriybe jinaydy? «Túlghalyq qyzyghushylyq» degen ne? Ony bala qalay baghyttauy tiyis? Bala әr sabaqta ózining túlgha nemese túlgha emes ekenine bagha berip otyruy kerek pe? Balagha oy jinaqtap janadan alghan bilimin qorytyndylaudyng ornyna «Men qanday túlghamyn?» dep bas qatyrudyng ne qajeti bar? Múnday súraqtargha avtorlardyng ózi tolyqqandy jauap berip, ózining qanday túlgha ekenin, qanday baghytta júmys istep jatqanyn aita ala ma (Sony aita alsa bireuding enbegine ie bolmas edi, qúqyq búzushylyqqa barmas edi!)? Búl aidargha avtorlardyng búdan da manyzsyz súraqtardy toptauy aidardy paydalanu maqsatyn bilmegendikten  dep oilaymyn.

Maghan kelsek, men búl aidardy múghalimderge de kómegi tiysin dep oilastyrghan edim. Ár aidardyng maqsaty jәne ony qalay paydalanu keregi jayly men múghalimdermen kezdeskende aityp ótkenmin.  Sondyqtan búl maqalada oqulyqtyng qúrylymyn aitudy maqsat etpeymin. Men tek mennen úrlaghan iydeyalardyn, materialdardyng keybirine, iә keybirine ghana toqtalyp ótemin. Sebebi tolyq qarastyryp taldau jasasam, nәtiyjesi bir maqalagha syimaydy.  Men ózimning kez kelgen iydeyamdy, materialymdy qorghap shygha alamyn.

Men oqulyq jazugha tapsyrma alghanda onyng qúrylymyn oilastyrdym. Jana mazmúndaghy baghdarlamagha sәikes oqulyqtyng materialdarynda balalardy oilandyryp, jana taqyrypty iygeruge qajet tapsyrmalar qúrastyru qajet edi. Oqushylardyng pәnning praktikalyq manyzyn tereng týsinui - jana baghdarlamanyng basty maqsaty. Oy dúrys. Maqsatty jýzege asyru ýshin oqulyqtyng dialog týrinde jazyluyna nazar audarylghan jana baghdarlamada. Sebebi balalar oiyn tolyq jetkizuge, aqparattardy qoldanugha, suret (syzba, keste, grafiyk) boyynsha júmys istey otyryp jana taqyrypqa shyghu, jana sabaqty ózdiginen mengeruge jeteleu, pәnning basqa pәndermen baylanysyn kórsetu, ekologiyalyq, patriottyq, estetikalyq, ruhany t.b. maqsattarda tәrbie beru, oqushylardyng oilau qabiletin jetildiru, oi-pikirin aitugha jәne ony sauatty qorghay biluge ýiretu, shygharmashylyghyn damytugha yqpal etu negizgi mindet ekeni belgili. Men solay jasaugha tyrystym.

Endi eki núsqany bir-eki mysal keltire otyryp salystyramyn. Osylaysha әri plagiat, әri Nasohovanyng mening materialdarymdy qysqartu barysynda júpyny, tek bayandaudan túratyn kónergen, dәstýrli tәsilmen jazylghan, jana mazmúndy baghdarlamagha sәikes emes oqulyq shygharghanyna kóz jetkizemin.

Men oqulyqtyng әr paragrafyn «Oytýrtki» aidarynan bastap otyrdym. Onda jana materialdy mengeruge baghyt berildi.   Mysaly, 6-paragrafta fotosuretter boyynsha

Eyler-Venn diagrammmasyn toltyrghan bala «Tuys januarlar men qústar nege bir jerdi mekendemeydi?» degen súraqqa «Olar ómir sýretin ortasyndaghy temperaturanyn, klimattyng ózgerisine beyimdelgen» degen jauapqa ózderi keledi. Búl osy taqyryptyng basty maqsaty. Odan keyin de әr taqyrypta oitýrtki kómegimen kelesi materialdargha baghyt berilip, oqushylar jana bilimge ózdiginen, búrynghy bilimderin qoldanyp shyghyp otyrady. Temperatura taqyrybynda (2.3) formulany «Baylanysty tap»  aidaryndaghy qarapayym esepteudi jasay otyryp oqushy ózi alady. Oqushygha formulany jattau qajet emes, qaydan shyqqanyn týsinse boldy, ómir boyy úmytpaydy. Qaranyz,

Al Nasohova ne istegen?  Ol oitýrtki tapsyrmalaryn alyp tastap, kóne de dәstýrli tәsilmen bayandap bergen, oilandyryp-tolghandyratyn eshtene joq. Jalpy materialdardyng bәri barlyq paragraftarda jay ghana bayandaytyn material retinde berilgen. Sondyqtan dayyn materialdardy óndeu barysynda oqulyq berilu tәsili eskirgen, qazir bas tartyp jatqan bayandau әdisimen jazylghan janartylmaghan mazmúndaghy, múghalim - basty bayandaushy, oqushy - tyndaushy rólindegi búrynghy oqulyqqa qaytyp oralghan.

Taghy bir mysal: 7- tarau paragraftarynyng bәrinde mening oqulyghymdaghy «Oytýrtki», «Oylan» aidarlaryndaghy baghyt-baghdar beretin tapsyrmalardy mektepke jiberilgen núsqada bayandalatyn materialdyng ishine suretterimen qosa engize salghan. Osy jerde Nasohova ýlken әdistemelik qate jibergen.  Men tómengi synyptardaghy «Jaratylystanu» pәnderinde qanday taqyryptar ótilgenin jaqsy bilemin. Sondyqtan ol materialdardy baghyt-baghdar retinde qoldandym. Qazirgi baghdarlamada «bilimning spirali-dyghy» degen úghym bar. Onymen Nasohova tanys emes sekildi. Sol sebepti әli ótilmegen, belgisiz taqyrypty «Múny bilesin» aidaryna engizse, belgili bilimdi jana material retinde úsynghan.

Linzalar taqyrybynda, men qúrastyrghan «Oytýrtki» aidaryna deyin kóshirip alghan Nasohova. Jalpy mening taraularymdy syrtkóz oqysyn, ózimnen basqa eshkim oqyghan joq dep Baspaqovadan kómek súraghanymda, ol Nasohovagha tapsyrghan. Nasohova maghan «Sen oqulyqty ózgeshe jazghan ekensin» dep qyzyghyp edi, sondyqtan ba әlde uaqyt tyghyz boldy ma, «Jaryq qúbylystary» tarauyn tipti óndeudi de oilamapty. Tek materialdardyng ornalasuyn ózgerte salghan. «Plagiat degenimiz bireuding avtorlyq oiyn, sózin ekinshi bireuding óz tarapynan ózgertuler engizip nemese bir-eki sózin auystyryp qoldanu, ózine iyemdenu» dep anyqtama berilgen eken. Sondyqtan men «Mektep» baspasynyng osy jyly mektepterge taratqan Fizika-8 oqulyghyn plagiat dep tanimyn. Búl oqulyqta mening iydeyam, oiym, stiylim men jazghan taraularda tolyq saqtalghan. Búl jerde avtorlyq júmys emes, redaktorlyq júmysty ghana kórip túrmyn. Eki núsqany salystyryp qaraghan kez kelgen adam plagiatty birden anyqtaydy.  Krongarttyng әu bastan jazghan taraularynyng bayandau stiyli de basqa. Ol dәstýrli stiliden auytqymaydy (3,4,5-taraular). Óitkeni ýnemi «Men júmysbastymyn, úiyqtaugha uaqytym joq. Qay uaqytta qazyp material izdep otyramyn. Dayyndy paydalanamyn» deydi. Al qalghan taraulardyng bayandau boyauy basqa. Sebebi alghashqy mening núsqamnyng naqyshy saqtalghan. Jana materialdar әkelgennen búrynghyny óndeu jenil, әriyne. IYdeya dayyn. Tipti men týie jayly jazsam, olar da sol týie jayly, biraq astaryn ózgertip qayta tige salghan tondy. Siyr jayly jazsa bolmay ma? Qoy bar, eshki bar degendey...

Osy 7-tarau baghdarlamagha sәikes «Optikalyq aspaptar» taqyrybymen ayaqtalady. Búl jerde baghdarlamada obskura kamerasy men periskopty jasau ghana qarastyrylghan. Al Nasohova baghdarlamadan tys optikalyq qúraldardy týgel berip tastaghan. Ol materialdar saraptamagha, bayqaugha, Respublikalyq komissiyagha barghan núsqada, әriyne, joq. Sebebi ol mening núsqam edi. Men baghdarlamany basshylyqqa alyp otyryp, artyq materialdar qarastyrghan joqpyn. Búl artyq, joghary synyp materialdary «jana avtorlar júby» úsynyp otyrghan 8-synyp oqulyghynyng saraptamadan ótpegining dәleli. Saraptamashylardyng artyq materialdy kórsetetini aidan anyq.

Men dayyndaghan núsqada 10-surettegi sekildi qarapayym әri oqushyny tәjiriybe jasau men ónertapqyshtyqqa beyimdep, yqpal etetin kýn saghatyn jasau siyaqty praktikalyq, shygharmashylyq, pәnaralyq baylanysqa negizdelgen tapsyrmalardyng týri san aluan. Osynday tapsyrmalar arqyly patriottyq tәrbie de beriledi. Balalardy zeriktiretin birsaryndy dәstýrli tapsyrmalardan men qúrastyrghan barlyq tapsyrma birden erekshelenedi. Áriyne, múnday tapsyrmalardy Nasohova qúrastyrmaghan. Sol sebepti onyng tapsyrmalarynan baghdarlamanyng janartylghan mazmúnyna sәikes oqushylardy tәjiriybe jasap ýirenu, ónertapqyshtyqqa, shygharmashylyqqa beyimdeytin bir de bir tapsyrma kórmedim.

Jalpy, naqty ghylymdarda zandardy, qúbylystar men prosesterdi jәne olardyng teoriyasyn oidan qúrastyrma almaysyn. Keybir tәjiriybeler de klassikalyq, yaghny «halyqtiki» bolyp ketken. Mýmkin kýrdeli, zamanauy qúraldarmen tәjiriybe jasau, әriyne, dúrys bolar. Biraq zamanauy nemese qanday da bir qúral-jabdyqtarmen Qazaqstan mektepterining bәri birdey qanday dengeyde qamtamasyz etilgeni jayly Bilim jәne ghylym ministrligi mәlimet jariyalaghan emes. Sondyqtan men tәjiriybelerdi qolda bar mýmkindiktermen nemese oisha jasaytyn tәjiriybelerge almastyrugha tyrystym. Sebebi oqulyqta paydalanugha úsynylatyn qúral-jabdyqtardyng mektepte qol astynda boluyna senimim bolghan joq. Degenmen, men materialdyng berilu tәsilin dәstýrli tәsilden ózgeshe ettim. Bir-eki jerde Nasohova mening tәsilimdi qaldyrghan, biraq osy tәjiriybelerdi óndeu kezinde «jana avtorlar júby» teoriyalyq jәne әdistemelik qatelerge jol berip otyrghan. Qaranyz.

Árige barmay-aq, klassikalyq tәjiriybeler qoldanylatyn jyluótkizgishtik taqyrybyn qarastyrayyq. Nasohova 2-tәjiriybede sudyng jyluótkizgishtigin anyqtau kezinde múz ben sudyng ortasyna metall «tyghyn» (!) salyp qoyady. Óreskel eshtenesi joq siyaqty, biraq әdistemelik túrghydan dóreki qate. Bala әli metall men sudyng jyluótkizgishtigin salystyra almaydy. Sondyqtan bilim dengeyi әrtýrli oqushylardyng oiyna «metaldy» alyp tastasa ne bolady degen oy keleri haq. Óte dúrys oi! Endi  búl qatening qaydan shyqqanyn aitayyn. Krongart maghan osy klassikalyq tәjiriybeni jasay almaytynyn, múzdyng qalqyp su betine shyghatynyn aitqan edi. Sondyqtan olar metall deneni múz joghary qalqymasyn dep qoldanghan.

Shyny kerek, men óz tәjiriybemde bir ret qana múzdy qoldandym. Ony tyghyz etip salghandyqtan bolar, tәjiriybe shyqty. Biraq qol astynda ýnemi múz bola bermeytinin (mektepterde múzdatqysh bola bermeydi) eskerip, oqulyqtyng men jasaghan núsqasynda tәjiriybeni tek sugha almastyrghanmyn. Ózim sabaqta sudyng ýstingi qabatyn ysytyp, eki-ýsh balany shaqyratynmyn. Olar  qolmen ústap kóredi de, sudyng tómengi jaghynyng salqyn ekenine kóz jetkizedi.

Búl taqyrypty men konveksiyadan bastagham. Oitýrtki retinde 2-tәjiriybeni qoldangham. Oqushy problemagha tireledi de, konveksiyadan basqa jylu berilu týri bar degen oigha keletin. Sóitip jyluótkizgishtikke kóshemiz.

Al jana avtorlar ne istegen? Olar dәstýrli, qalyptasqan jyluótkizgishtikten bastap bayandap otyrady da, balagha oilanugha eshqanday múrsat bermeydi. Olardyng mәtin ishinde qoldanghan súraqtary oy tughyzbaydy, tek әli tolyq mengermegen bilimdi qoldanugha arnalghan. Sol sebepti tiyimsiz.

Múnday qateler, dәlelder men aighaqtar jetip artylady. Onyng bәrin kórsetip talqylaugha mýmkindik joq jәne men oqulyqty tolyq oqyp shyqqanym joq, tek paraqtap otyryp kórgenim. Eger zeyin qoyyp tolyq saraptap, salystyryp shyqsam, 20-30 bettik shaghyn kitap bolatyn týri bar.

Baghdarlamanyng janartylghan mazmúnyna sәikes tapsyrmalar qalyptastyrushy jәne jiyntyq (baghalau) tapsyrmalary bolyp bólinedi. Men qalyptastyrushy tapsyrmalardy taqyrypqa qaray әrtýrli maqsat qoya otyryp qúrastyrdym. Oqushylardyng bәri fizik bolmaydy, sondyqtan fizika pәnin basqa pәndermen baylanystyrugha tyrystym. Aytalyq, «Jylu berilu» týrleri taqyrybynda 4-paragrafta «Fizika jәne gegrafiya» aidarynda aldymen Jonghar qaqpasynan soghatyn Ebi jeli, onyng quatynyng 1%-i Qazaqstannyng energiya súranysyn óteytini jayly qysqasha mәlimet jәne Qazaqstandaghy quatty jer túratyn aimaqtar men jelding jyldamdyqtary jazylyp, salystyrylghan keste berilip, «Sen jelding quatyn qanday maqsatta qoldanar edin?» degen súraq qoyylady. Búl balalardyng fizikalyq prosess aua konveksiyasynyng (jel) praktikalyq manyzyn qorytyndylaugha jeteleydi. Jauaptar әrtýrli boluy mýmkin: su kiyimdi keptiru, energiya alu, jel dirmenin jasau t.s.s. Jauaptyng bәri qabyldanyp, qorytyndylanady. Qaranyz.

Bala ózi túratyn aimaqta jelding quatyn paydalanu jayly oy tolghaydy.

Osy jerdegi «Fizika jәne әdebiyet» aidarynda balalar «Jel adam bolsa, onyng minez-qúlqyna  qanday  sipattama berer edin?» degen súraqqa jauap bere otyryp,  tabighat pen adamnyng baylanysyn tereng sezine bastaydy, shygharmashylyqpen oilaydy, ishki dýniyesi damidy. Qaranyz.

. «Baylanysty tap!» aidarynda oqushylar fizika men poeziyanyng baylanysyn sezinedi. Fizikany basqa qyrynnan tanidy; ol pәndi qyzyqsyz, auyr pәn dep emes, ózining ómiri, qorshaghan orta dep naqty týsine bastaydy, tipti ishki sezimimen baylanystyrady. Qaranyz.

Nasohova ne istegen? 12-suretke qaranyz. Tapsyrmalarynda oy tughyzatyn, kreativty oilaugha negizdelgen tapsyrmalar, balany damytatyn eshtene joq.

IYә, Nasohovanyng praktikalyq júmystaryna zer salynyzdarshy. Myna surettegi fonmen berilgen tapsyrmalardyng birinshisin oqushygha qalay praktikalyq tapsyrma etip beresin? Jauabyn sol jerde aitady bala. Jauap alu ýshin 4 saghat kýtip ne kerek? Al  mening núsqamda (Ýide jasaytyn tәjiriybe) balagha baqylau jasap, nәtiyje alu ýshin uaqyt kerek. Ony tәjiriybe dep aitugha bolady. Búl jerde bala foliga, qaghaz, matanyng jyluótkizgishteri jayly tәjiriybe nәtiyjesinde qorytyndy jasaydy.

Sonday-aq, Nasohovanyng praktikalyq tapsyrmalaryna (fondaghy belgi 4-bette praktikalyq tapsyrmalar dep kórsetilgen) 2-5-súraqtar jata ma? Sonda ghalym adam (Nasohovanyng ghylymy ataghy bar) súraqtar men praktikalyq tapsyrmalardy ajyrata almay ma? Mende taghy bir súraq bar Nasohovagha. Musson men passat, golifstrim nege 5-paragrafta fizikanyng termiyni bolyp ketken? Ghalym bola túra osynday qatege nege úryndynyz? Sebebin men aitayyn.

Dәl osy terminder arqyly fizikada eshkim osy uaqytqa deyin «tabighattaghy jylu berilu» taqyrybyn qarastyrghan emes. Men birinshi ret osynday qadamgha barghanda, yaghny osy úghymdar arqyly taqyrypty ashqanda aldyma basqa maqsat qoydym jәne geografiyanyng termiynin fizikanyng termiynimen shatastyryp, oghan anyqtama bergen joqpyn, tanys úghymdardy pәn aralyq baylanysty eskere otyryp tek qana qoldandym. Sebebi búl úghymdarmen oqushylar jaratylystanu jәne geografiya pәnderinen tanys. Sondyqtan men búrynghy oqulyqtardaghyday teniz jәne jagha samaldarymen shektelgenim joq. Teniz jәne  jagha samaldary úghymyn «Oylanyp jauap ber!» aidaryna tapsyrma retinde úsyndym, óitkeni ol taqyryptar da oqushylargha jaratylystanu pәninen tanys. Al Nasohova ekeuin de jana material retinde úsynghan. Sebebi mening materialdarymdy óndeu kezinde jýrdim-bardym júmys jasaghan. Áyteuir Badanovanyng sózderin dәlme dәl qaytalamasam boldy degen qaghida ústanghan. Ne deyin, bas redaktor Baspaqovanyng jan qúrbysyna bәri jarasady, onyng ishinde shiyki, bir qaynary ishinde oqulyq jazu da.

Nasohovanyng núsqasynda qazaq sózderin qoldanuda ketken qateler jetip artylady. Mysaly, Qazaq jerinde de irili-úsaqty tolyp jatqan kól men ózender bar. Sondyqtan qazaqtarda «týngi (kýndizgi) samal» nemese teniz jaghasynda «teniz samaly», «jagha samaly» degen úghym bar. Kýndiz jel sudan jaghagha soghady, búl kýndizgi (teniz) samal jәne kerisinshe. Olay bolsa men qoldanghan, men emes atam zamannan qoldanylyp keletin samal sózin «mensinbey» alyp tastap, ony «briyz» sózine almastyrghanda Nasohova «ýsh túghyrly til» sayasatyn jýzege asyrdym dep oilasa kerek. IYә... sóz joq.

208-bette Nasohova «linzanyng jartysyn móldir emes shymyldyqpen jauyp qoysa...» dep bastalatyn dәstýrli súraq qoyady. Joq, joq. Súraqta qate joq. Ony ÚBT súraghynyng ishinen de tabasyz. Múnda maghan qyzyghy «shymyldyq» sózi bolyp túr. Linza shymyldyqpen jauyp qoyatyn jana týsken kelin be? Tәjiriybeli, zeynet jasyndaghy adam shymyldyqtyng qazaqta ýsh jaghdayda ghana qúrylatynyn bilmese, ne deyin oghan. Shymyldyq qazaqta kelin týskende (jas otau tigilgende), ong jaqta otyrghan qyzgha, qaytqan kisige qúrylady. Osynday «ghalymdardyn» qazaq tilin qalay bolsa solay qoldanyp, ayaq asty etkeni tilding qasiyetin joyady, qadirin týsiredi. Múnday saldyr salaqty tere bersen, bitetin týri joq.

Men oiymdy jinaqtay kele búl isting maghan «Mektep» baspasy jasap otyrghan ekinshi qiyanaty ekeni esime týsti. 2006 jyly Algebra -10 oqulyghynyng әdistemelik núsqauyn audarghan edim. Segiz jyldan keyin ýshinshi basylymda audarmashy degen sózdi aldyryp tastaghan. Azamattyq kodekske  sәikes ol da zang búzushylyq bolyp tabylady. Al osy dau tughyzyp otyrghan Fizika-8 oqulyghyndaghy Krongart jazghan 2,3,4- taraulardy audarghanym ýshin kók tiyn da tólemedi. Baspaqova avtorlar eki tilde ózderi әkeledi degen. Biraq Nasohova 11-synyp oqulyghyndaghy óz taraularyn (!) audarghany ýshin audarmashy dep oqulyqqa jazylyp, aqshasyn alghan. Nege Nasohovagha oryndalghan zang maghan kelgende qúrdym ketedi? Men sonda «kýshi adal, eti aram» esekpin be әlde «qúl enbektin» iyesimin be?

Sonymen, jogharyda Nasohova men Krongarttyng baghdarlamanyng jana mazmúnyna beyimdelgen oqulyqty dәstýrli tәsilmen jazylghan oqulyqqa ainaldyrghanyna shet jaghalap kóz jetkizdik. Áriyne, men minsiz oqulyq jazdym dep aitpaymyn, degenmen dәstýrli oqulyqtan erekshelengen materialdar úsynugha tyrystym. Mynaday súraq tuady: oqulyqty janartylghan mazmúngha sәikes dayyndap, bir jyl boyy saraptamanyng birneshe kezenderinen ótkizip, biraq mektepke ózge, dәstýrli oqulyq baratyn bolsa, osy júmysqa milliondaghan nemese milliardtaghan qarjy júmsaudyng ne maghynasy bar? Qoldanystaghy eski oqulyqtardy әdemilep bezendirip shyghara berse bolmay ma? Qanshama qarjy ýnemdeletin edi.  Jyl sayyn oqulyqtardyng saraptamasyna milliondaghan qarjy júmsalatynyn, mysaly  2017 jyly 27 mlrd tenge bólingeni jayly Z. Sabitovanyng «Mektep» baspasynan jaramaydy dep qayta basylyp shyqqan atyshuly orys tili oqulyghy jayly materialdarda oqydym. Biyl qansha aqsha jelge shashyldy? Bilim jәne ghylym ministrligi aqshany jerden qazyp alyp jatqan joq, halyqtyng salyqqa jinaghan aqshasy. Ony ýnemdeuge, ornymen júmsaugha, halyqqa esep beruge ministrlik mindetti. Sondyqtan qúqyqtyq túrghydan ghana emes, moralidyq zardap shegip otyrghan meni júmystan shyghartam, qysym kórsetem, әleumettik jelilerdegi kózqarastaryndy ózine qarsy qoldanam deytinderge aitarym mynau: mynaday әdiletsiz, zang júmys istemeytin, sybaylas jemqorlyqqa sýiengen jýiede  qúqyghyng men namysyng taptalyp, enbeging qanalyp, ozbyrlyqtan basqa eshtene kórmesenizder, sizder de, әriyne batyldarynyz jetse, kóniliniz tolmaytyn jayttardy ashyq aitar edinizder. D. Isabekov aitpaqshy, namyssyzda ghana narazylyq bolmaydy.

Adam qúqyghy ar men zannan túrady. Ókinishke oray, bizding elde ar men zannyng qoqysta jatqanyna dәl osy mening basymnan keship otyrghan oqigha kuә.

Qoryta kele aitarym, «Mektep» baspasynyng diyrektory Satybaldiyev  jәne onyng bas redaktory Baspaqova oilap jýrgendey, olar lauazymyn paydalanyp mening intellektualdyq menshigimdi tartyp alghan joq, olar óz boyynan parasat, ar-úyat degen qúndylyqtardy tartyp aldy; olar mening azamattyq, avtorlyq qúqyghymdy taptaghan joq, Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq kodeksin, zandy ayaq asty etti. Satybaldiyev pen Baspaqova osy is-әreketterimen premier ministr Saghyntaevtyng synyna iligip jýrgen, halyqtyng kónilinen shyqpaytyn, egemendik alghannan beri tek aqsha júmsalyp, nәtiyjesi joq birneshe reformalar jýrgizip jatqan, «Últ» tәuelsiz internet- basylymnyng 27.09.2018 jylghy sanynda kórsetkendey, Aqordada jemqorlyq jaylaghan salalardyng biri atalghan Bilim jәne ghylym ministrligining óz júmystaryna nemqúrayly qaraytynyn, bilim men onyng ózegi - oqulyq boyynsha jasalyp jatqan kelensiz jayttargha kóz júmyp otyratyn, jeng úshymen jalghasyp jatqan jýie ekenin dәleldedi. Satybaldiyev pen Baspaqova meni jengen joq, olar óz -ózderinen jenildi.

Men búl maqalany eshkimning tapsyrysymen jazbaghanymdy, ony jazghanda araq pen narkotikting nemese basqa bireulerding yqpalynda bolmaghanymdy aita kelip, qozghalyp otyrghan mәselening «Mektep» baspasy әkimshiligi jәne mening aramdaghy tartys emes, onyng әdilet pen әdiletsizdik, enbek qanau men zan, qúqyq taptau men morali, etiyket arasyndaghy  dau ekenine nazar audarghym keledi.

«Ádildikti moyyndau adal kisining isi»  degen eken B. Momyshúly. Momyshúly Qazaqstandaghy adal da әdil adamnyng songhy túyaghy emes pe dep qorqamyn.

Bir kem dýniye...

Norvegiya siyaqty damyghan elderde memleketting әr azamaty múnaydan týsken paydadan dýniyege kele salysymen  besikte jatyp óz ýlesin alugha qúqyly jәne alady. Al men Qazaqstan azamaty retinde adal enbekpen jasap, «tendrden útyp alghan» intellektualdyq menshigimnen, qúqyghymnan aiyrylyp, bir jylghy tynymsyz enbegimning bireuding paydasyna sheshilgenine týk te jasay almay, sybaylas jýiening qúrbanyna ainalyp otyrmyn. Ne deuge bolady? Bir kem dýniye, bir arman...

R.S. «Basqa elderding azamattary sotqa jýginedi, bizding elde preziydentke hat jazady» deydi Elbasy. Qaybir jetiskennen hat jazady deysiz, әli jetken zandy satyp alatyndyqtan, amaly tausylyp, ýmitin ýzbegen song hat jazady da joghary organdargha. Sol hattardan da payda joq, hat habar-osharsyz joghalady. Sodan keyin joghalghan hattyng iyesi hatyn basylymdargha berip, әleumettik jeliler arqyly halyqtyng qoldauyna sýienedi. 5 qazandaghy Preziydent joldauynda halyqtyng kókeyindegi biraz mәseleler «sóz» boldy, iә sóz boldy. Biraq joldau joldaumen, ol joldaudyng nәtiyjesi bizde naqty iske ainalghanda ainadan shaghylghanday oralady. Áriyne, bizde adamdar konstitusiya boyynsha teng qúqyly, tek qaghaz jýzinde ghana. Biraq olay bolmauy tiyis. Zang aldynda bәri birdey, zang júmys isteui kerek. Teniz tamshydan túrady. Eger әr әdiletsiz is qozghala kele әdiletke ainalyp jatsa, elding de senimi artyp, zandy attaytyndar da azayyp, órkeniyetke bir taban jaqyndaytyn edik. Átten... bir kem dýniye.

Júldyzay Badanova

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5539